Obsah (6)

§ 378§ 377§ 384§ 132§ 235§ 383

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-7516 Tsiviilasi M

§ 378

lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks mh täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus lähtus hagi tagamise taotluse lahendamisel eelkõige avalduses esitatud asjaoludest, hinnates mh hageja poolt esiletoodut, mille kohaselt täitemenetluses kinnisvara realiseerimisega täitemenetlus lõpeb ning käesolev vaidlus muutub esemetuks. Praeguseks hetkeks on hageja täpsustanud, et täitemenetluse käigus võidakse realiseerida ka muud hageja vara. Samuti on hageja toonud välja, et täidab elatise nõuet nii rahaliselt kui kasutuseelise andmise kaudu.

1. Maakohus ei pidanud võimalikuks lähtuda hageja korduvate väidete põhjal eeldusest, et hageja on elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hagi põhjendatust ja tõendatust hindab kohus menetluse käigus, mitte hagi tagamise avalduse lahendamisel. Käesoleva hagi tagamisel on oluline ennekõike hinnata, kas laste huvid on kaitstud, ning alles seejärel kaaluda, kas elatist maksma kohustatud vanema õiguste riive on õigustatud. Maakohus märkis, et kuivõrd hageja kinnitusel täidab ta nõuetekohaselt elatise maksmise kohustust ning on selle kinnituseks esitanud ka maksekorralduse, saab eeldada, et hageja maksab lastele nõuetekohaselt elatist ka edaspidi. Seega ei koorma valitud hagi tagamise abinõu kostjaid liigselt. Seetõttu võib kohtu hinnangul elatise nõude täitmiseks algatatud täitemenetlused peatada käesoleva menetluse lõpuni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. A ja B esitasid Viru Maakohtu
3. juuni
4. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitajad vaidlustavad maakohtu määruse osaliselt ja paluvad ringkonnakohtul teha uue määruse, millega rahuldatakse hageja taotlus ja peatatakse täitemenetlused täiteasjades nr 066/2016/826 ja nr 066/2016/827 ning seatakse kohtulik hüpoteek hageja korteriomandile aadressil XXXXXXXX kuni tsiviilasjas nr 2-16-7516 lahendi jõustumiseni. Hagi tagamise jõusse jätmisel paluvad määruskaebuse esitajad nõuda hagejalt kohtu määratud tähtpäevaks tagatist 18 255 euro ulatuses, tagatise andmata jätmisel tühistada hagi tagamine. Määruskaebuse esitajad palusid määruskaebus tagada ja peatada vaidlustatava kohtumääruse täitmine. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) luges maakohus alusetult põhistatuks hageja väite, et täitemenetluse käigus võidakse realiseerida muu hageja vara ja et hageja täidab elatise nõude kasutuseelise andmise kaudu, kuna määruskaebuse esitajatele teadaolevalt puudub hagejal Eestis muu vara peale korteriomandi (aadressil XXXXXXXX), mida saab täitemenetluse käigus realiseerida; 2) jõudis maakohus määruses ennatlike järeldusteni, mille tegemine hagi tagamise taotluse lahendamisel ei ole õigustatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel asjaolust, et hageja on tõendanud ühe maksekorralduse esitamisega, et maksab kostjatele nõuetekohaselt elatist. Peale nimetatud makse tegemist ei ole hageja kostjatele elatist maksnud; 3) oleks maakohus pidanud asja läbivaatamisel enne hagi tagamise avalduse lahendamist kuulama ära määruskaebuse esitajad, kuna see oleks olnud kooskõlas laste huvidega; 3 4) kahjustas maakohus hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kostjate õigusi ja huve, omistades põhjendamatult suurt kaalu hageja väidetele, mille kohaselt ta on täitnud ja täidab kohaselt kostjate ülalpidamise kohustust; 5) on hagi tagamisega tekkinud olukord, kus hageja võib ise realiseerida temale kuuluva kinnisvara ja teha ennast varatuks. Kuna hageja elab välisriigis, siis käesolevas tsiviilasjas võimaliku hagiavalduse rahuldamata jätmisega võib tekkida olukord, kus Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-40528
5. märtsi
6. a kohtumääruse täitmine Eestis vara puudumise tõttu osutub võimatuks. Määruskaebuse esitajad esitasid taotluse määruskaebuse tagamiseks. Kui täitemenetlused täiteasjades nr 066/2016/826 ja nr 066/2016/827 peatatakse ja hageja realiseerib enne käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumist tema omandis oleva korteriomandi (aadressil XXXXXXXXX), siis muutub Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a kohtumääruse täitmine täitemenetlustes nr 066/2016/826 ja nr 066/2016/827 võimatuks, kuna hagejal puudub Eestis muu vara. VASTUSTAJA SEISUKOHT
9. Vastustaja (hageja) on seisukohal, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Hagi tagamiseks eksisteerib tungiv vajadus. Seetõttu vaidleb hageja määruskaebusele täielikult vastu. Vastustaja seisukohtade järgi: 1) on maakohus määruse tegemisel hinnanud

§-s 377 toodud aluste esinemist ning jõudnud ainuõigele seisukohale, et vaidlusalune hagi tuleb tagada; 2) peab kohus hagi tagamise lahendamisel lähtuma nõude aluseks olevatest asjaoludest ning hagi tagamise lahendamisel ei saa kohus asuda hindama nende tõendatust. Seega on põhjendamatu määruskaebuse esitajate etteheide, et maakohus on hagi tagamisel lähtunud vastustaja poolt esitatud faktiväidete õigusest (mh sellest, et hagejale kuuluv korter on kostjate valduses ja nad saavad selle väljaüürimisest tulu); 3) on põhjendatud maakohtu seisukoht, et sundtäitmise esemeks olev täitemenetlus tuleb peatada, kuna peatamata jätmisel saab kohtutäitur realiseerida hageja kinnisvara ning sellega täitemenetlus lõppeb. Maakohtu lahend on kooskõlas ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-161-15 p-s 9 toodud seisukohaga, mille järgi üldjuhul võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetluse

§ 377

lg 1 ning

§ 378lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud.

Riigikohus on selgitanud, et hagi tagamata jätmine on lubatud vaid erandlikel asjaoludel, mida käesoleval juhul ei esine; 4) riivab maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu kostjate õigusi vähimal määral. Hageja ei ole kasutanud võimalust võõrandada temale kuuluvat korteriomandit. Lisaks on vastustaja ja määruskaebuse esitajate seadusliku esindaja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt saavad lapsed korteri enda omandisse. Ajal, kui kostjad ei vaja korterit elamiseks, on neil võimalik korter välja üürida ning saada seeläbi vahendid määruskaebuse esitajate ülalpidamiseks; 5) on väär ja eksitav väide, et vastustaja on määruskaebuse esitajatele elatist tasunud ainult ühel korral. Vastustaja tasus elatist

1. a juunis ja
2. a juulis. Määruskaebuse esitajad on esitanud maakohtule teadvalt valeinformatsiooni. Vastustaja alustas elatise maksmist seetõttu, et täitemenetluste alustamise järgselt oli selge, et laste ema on kokkuleppest (alusetult) taganenud ning elatise maksmise osas sõlmitud kokkulepped enam ei kehti; 4 6) ei vasta tõele ka määruskaebuse esitajate väide, et elatise maksmist alustas vastustaja seoses määruskaebuse esitajate poolt tsiviilasjas nr 2-16-7927 esitatud elatise suurendamise hagiga. Vastustaja tasus mai
3. a elatise makse
4. mail
5. a. Tsiviilasja nr 2-16-7927 materjalid toimetati vastustaja esindajale kätte
6. juunil
7. a (vt lisa 5, p 2). Viidatud kohtuasjaga seoses on oluline, et vastustaja ei ole vaielnud vastu elatise suurendamise hagile, mis samuti tõendab, et vastustaja ei ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud ega kavatse seda ka edaspidi teha; 7) kaalub vastustaja huvi kohtuotsuse täitmise tagamiseks üles kostjate huvi võimaliku kahjustamise, mis võib kaasneda ajalise viivitusega väidetava elatise võlgnevuse sissenõudmisel. Seetõttu on tegemist proportsionaalse meetmega vastustaja õiguste kaitseks. Tegemist on sisuliselt ainsa võimaliku meetmega hageja õiguste tõhusa kaitse tagamiseks; 8) ei ole maakohus määrust tehes rikkunud

§ 384lg-t 3.

Üldreeglina hagi tagamise avaldusest kostjat ei teavitata ning käesoleval juhul puudus mistahes alus kostjate eelnevaks ärakuulamiseks. Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõigusnorme, kui jättis kostjad enne hagi tagamist ära kuulamata; 9) puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul tagatise määramiseks alus. Vastustaja poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul ei ole tegemist rahalise nõudega (

§ 132lg 5), mistõttu puudus kohtul alus nõuda tagatise tasumist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus muudab maakohtu
2. juuni 2016 määruse resolutsiooni punkti 2 (nummerdamata) selliselt, et hagi tagamise korras tuleb peatada kohtutäitur Andrei Kreki poolt A ja B avalduse alusel algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 066/2016/826 ja nr 066/2016/827 osaliselt. Lubatud on tsiviilasjas nr 2-16-7516 kohtumenetluse kestel kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni viia läbi elatise nõude sundtäitmist üksnes alates täitmisavalduse esitamisest sissenõutavaks muutunud elatise osas.
3. Käesoleval juhul on täitemenetlused täiteasjades nr 066/2016/826 ja nr 066/2016/827 algatatud Viru Maakohtu 03.03.2008.a maksekäsu alusel (täitedokument). Nõude sisuks on elatise võlgnevuse sissenõudmine alates 02.08.2007.a, täitmisteated on koostatud aprilli- ja maikuus 2016.a. Hageja on 16.05.2016 hagi tagamise avalduses põhistanud asjaolud, mis võimaldavad kohtul lähtuda hagi tagamise staadiumis sellest, et hagejal pruugi olla kostjate suhtes ligi 9 aasta elatise võlgnevust kogu tasumisele kuulunud elatise mahus, vaid hageja on kostjatele elatise võimaldamise kohustust vähemalt osaliselt täitnud. Hageja on teinud kohtule usutavaks, et kokkuleppel kostjate emaga toimus elatise andmine muul viisil kui rahaliste maksetega. Sellele viitab kaudselt mh asjaolu, et täitedokumenti ei ole väga pika aja jooksul täitmisele pööratud.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15 (p 9) selgitanud, et tulenevalt

§ 377

lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus

§ 377

lg 1 ning

§ 378lg 1 p 6 5 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud.

Eelkõige tuleb kohtul hinnata, ega kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustata (

§ 378lg 4 esimene lause).

Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebuses esitatud etteheiteid maakohtule seoses menetlusnormide väidetava rikkumisega hagi tagamise taotluse lahendamisel. Kohus on õigesti märkinud, et hagi tagamise avalduse lahendamisel ei anna kohus lõplikku hinnangut avalduses esitatud väidete tõesusele, vaid lähtub eeskätt hageja poolt esiletoodu põhistatusest (

§ 235

). Hagi tagamise otsustab kohus oma kaalutlusõiguse alusel ning käesoleval juhul puudub alus heita maakohtule ette diskretsiooni piiride ületamist.

1. Arvestades asjaolu, et vaidlusaluse võlgnevuse näol on tegemist elatisega alaealistele lastele, on maakohus õigesti märkinud, et kuigi hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tuleb esikohale seada laste huvid. Kohtul ei olnud kohustust kuulata kostjaid enne hagi tagamise otsustamist ära. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate huvi on eelkõige saada hagejalt jooksvat elatist oma igapäevaste vajaduste katteks, kuid täitemenetluse peatamine elatise võlgnevuse osas on praeguse menetlusstaadiumis esiletoodut arvestades põhjendatud, kuni menetluses tehtava lõpplahendiga tehakse kindlaks võlgnevuse olemasolu ja selle suurus. Huvi saada raha mineviku vajaduste katteks ei kaalu üles hageja huvi teha kindlaks, kas ja kui suures osas on põhjendatud heita hagejale ette ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist või ebapiisavat täitmist. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagi tagamise korras täitemenetluse peatamisega ei kahjustata ebaproportsionaalselt kostjate huvisid.
2. Määruskaebuse esitajate väitel on hageja ka pärast täitemenetluse alustamist tasunud neile elatist ebapiisavalt. Hageja on hagi tagamise taotluses ise alternatiivina välja pakkunud tagada hagi selliselt, et peatada täitemenetlus üksnes enne täitemenetluse alustamist sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse osas. Kolleegium leiab, et niisugune lahendus võimaldab mõistlikult tasakaalustada hageja ja kostjate õigustatud huve. Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus võimalikuks muuta maakohtu määruse resolutsiooni hagi tagamise abinõu osas selliselt, et lubada tsiviilasjas nr 2-16-7516 kohtumenetluse kestel kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni viia läbi elatise nõude sundtäitmist üksnes alates täitmisavalduse esitamisest sissenõutavaks muutunud elatise osas.
3. Kohtutäituri koostatud täitmisteadetest nähtuvalt on kostjad esitanud täitmisavaldused 20.04.
4. a. Seega saab täitemenetlust jätkata alates aprillist 2016.a tasumisele kuuluva elatise osas, arvestades ka hageja poolt sellest ajast alates tasutud elatist. Hageja on kohtule juulis k.a esitanud maksekorraldused, millest nähtuvalt on ta tasunud elatist juunis ja juulis
5. Kuna alates
6. aprillist 2016.a sissenõutavaks muutunud ja edaspidi muutuva elatise osas on võimalik täitemenetlust jätkata, siis ei ole ohustatud kostjate (määruskaebuse esitajate) huvid saada hagejalt jooksvalt elatist oma igapäevaste vajaduste katteks. Seega ei oma määruskaebuse lahendamisel olulist tähtsust, mitme kuu kohta on hageja esitanud kohtule maksekorraldused tõendamaks elatise tasumist.
7. Õiguslikult põhjendatud ei ole määruskaebuse esitajate taotlus määruskaebuse tagamiseks selliselt, et peatatakse vaidlustatud kohtumääruse täitmine (Viru Maakohtu 07.06.2016.a määrus hagi tagamise kohta, millega kohus määras peatada täitemenetlused täiteasjades nr 066/2016/826 ja nr 066/2016/827). Niisugust tagamise võimalust kostjate taotluse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitajad (kostjad) esitanud maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, mis ongi nende õiguste kaitseks kohane abinõu. Samuti ei tulene seadusest võimalust seada kostjate taotluse alusel hagi tagamise korras kohtulikku hüpoteeki hagejale kuuluvale kinnisasjale.

§-de 377 ja 378 kohaselt saab hagi 6 tagamise abinõusid rakendada hageja taotlusel, seades kitsendusi kostja (varalistele) õigustele, mitte vastupidi. Seetõttu ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud väited, mille kohaselt on hagi tagamisega tekkinud olukord, kus hagejal on võimalik realiseerida oma Eestis asuv kinnisvara ning muuta ennast varatuks. 13. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole määruskaebuse esitajate taotlus nõuda hagejalt kohtu määratud tähtpäevaks tagatist 18 255 euro ulatuses ning tagatise andmata jätmisel tühistada hagi tagamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol ei ole tegemist rahalise nõudega hagiga

§ 383

lg 11 järgi.

§ 383

lg 1 järgi ei ole iseenesest välistatud tagatise nõudmine ka mitterahalise nõude puhul hagi tagamise abinõu kohaldamisest tuleneva võimaliku kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis õigustaksid mitterahalise (s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamise) nõude puhul hagejalt võimaliku kahju katteks tagatise nõudmist. Hagi tagamise abinõuna on kohaldatud täitemenetluse peatamist ajavahemiku osas, mis eelnes kohtutäiturile elatisenõude kohta täitmisavalduse esitamisele. Täitemenetluse peatamisest ei tulene kostjatele vahetult ettenähtavaid negatiivseid tagajärgi. Tagatise nõudmiseks ja selle suuruse kindlaksmääramiseks ei ole piisav asjaolu, et hagejalt möödunud aja eest võlgnetava elatisraha saamine võib ajaliselt viibida või et selle väljanõudmiseks võib tulevikus osutuda vajalikuks teha täiendavaid toiminguid. Kuna täitemenetlus täiteasjades nr 066/2016/826 ja nr 066/2016/827 jätkub osaliselt ja kohtu menetluses on vaidlus elatise võlgnevuse suuruse üle, on hageja (võlgniku) poolt menetluse kestel oma kinnisasja võõrandamise korral kostjatel võimalik esitada hagi võlgniku vara tagasivõitmiseks. 14. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp