Obsah (4)
§ 110§ 111§ 112§ 249KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1834 Haldusasi A. N. esialgse õiguskaitse taotlus Menet
) § 104 lg-le 1 tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb ka halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. A. N. taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
§ 110
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.
§ 111
lg 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
§ 112
lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Arvestades kaebaja majanduslikku seisu (vanglasisese isikukonto väljavõte, tl 19) on ka
§ 112
lg-s 1 sätestatud valemit rakendamata selge, et kaebaja ei ole majandusliku seisundi tõttu võimeline nõutavat riigilõivu tasuma. Seega tuleb teda maksejõuetuks pidada. Samuti puuduvad antud juhul muud
§-s 112 sätestatud füüsilisele isikule menetlusabi andmist välistavad asjaolud. Seega vabastab kohus A. N. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7.
§ 249
lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine ja vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist.
§ 249
lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, 3
(4)mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. 8. A. N. taotlusest nähtuvalt taotleb ta esialgse õiguskaitse kohaldamist eelkõige põhjusel, et ta soovib suhelda perega telefoni teel, st ta soovib kasutada vanglas pakutavat telefoniteenust. 8.1 Tallinna Vangla on 12.09.2016 vastuses kaebaja 12.08.2016 pöördumisele selgitanud, et Elisa Eesti AS valiti Justiitsministeeriumi poolt hanke korras kõnesideteenuse pakkujaks kõikides vanglates ja seetõttu ei saa vangla pakkuda teist kõnesideteenuse pakkujat. Hankeleping nr 1/13-92 kehtib kuni 30.11.2017 ning peale seda korraldatakse uus hange kõnesideteenuse pakkuja leidmiseks. Seega saaks juhul, kui kaebajal oleks subjektiivne õigus lepingut vaidlustada temale vangistusseadusest tulenevate õiguste rikkumise tõttu, olla vastustajaks Justiitsministeerium. 8.2 Vangla vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele märgitakse, et Justiitsministeeriumi läbiviidud riigihanke tingimused ei näe ette vastaja arvelt helistamise nõuet. Samas kinnipeetava kõnekaardile saab raha kanda ka väljastpoolt vanglat nii, et väljaspool vanglat olev isik, kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada, saab internetis panga vahendusel kanda kinnipeetava kõnekaardile raha. Seega ei ole õige taotleja väide, et kinnipeetava ainus võimalus kõneaja saamiseks on seda ise vangla vahendusel osta. Samuti on vangla väitnud, et taotleja on telefoni kasutanud. Eelnevast tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus peab vajalikuks taotlejale ka selgitada, et juhul, kui kohtul oleks alust peatada Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingu täitmine, ei saaks taotluse esitaja Tallinna Vanglas üldse telefoniteenust kasutada, mis oleks ilmselgelt vastuolus taotluse eesmärgiga (perekonnaga suhtlemisvõimaluse saamine või hoidmine). Samuti on täiesti ekslik taotleja arusaam, et kõneteenuse osutaja naudib teenuse osutamisel monopoolset seisundit. Esiteks, toimub teenuse osutamine riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel. Teiseks, riigihange oli avatud kõigile pakkujatele ning riigihanke eesmärk oli leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumine. Riigihanke tulemusel ei ole võimalik sõlmida lepingut kõigi pakkumise teinud isikutega, kuna siis ei oleks tegemist riigihankega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole taotleja huvidest lähtudes põhjendatud ega vajalik ning taotlus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 4
(4)