Tsiviilasi nr: 2-16-1174 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1174 Tsiviilasi KR hagi MG vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 04.04.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MG apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KR (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): MG (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Istungi toimumise aeg 03.10.2016 RESOLUTSIOON: I. Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1. MG (edaspidi: kostja) kohustub 03.02.2017 (kell 12.00-19.00) üle andma KR-le (edaspidi: hageja) korteriomandi asukohaga XXX, reaalosana eluruum nr X, registriosa nr XXXXXX (edaspidi: korter) otsese valduse ja korterile juurdepääsu võimaldavad võtmed. Selleks kuupäevaks kohustub kostja vabastama korteri kõikidest korteris olevatest kostjale 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-16-1174 kuuluvatest vallasasjadest ja tagama korteri vabastamise nii enda kui ka kõikide korteris elavate teiste isikute poolt.
- Kostja kohustub hüvitama hagejale käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludest hiljemalt 03.04.2017 kokku 1300 eurot (sh riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1000 eurot) ja tasuma korteri kommunaalkulud summas 722,02 eurot hiljemalt 03.04.
- Need summad tuleb tähtaegselt kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kõik kommunaalkulud, mis tekivad alates kompromissi sõlmimisest kuni korteri hagejale üleandmiseni, kohustub kostja tasuma hagejale korteriühistu poolt igakuiselt esitatud arvete alusel.
- Kui kostja ei anna korteri otsest valdust hagejale tähtaegselt üle vastavalt kompromissi punktile 1, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi korteri otsese valduse üleandmisega iga viivitatud päeva eest summas 250 eurot päevas. Samuti on hagejal sel juhul õigus esitada kompromiss täitmiseks kohtutäiturile, kes tõstab kostja ning temaga koos elavad isikud ja korteris asuvad asjad korterist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning pöörab sissenõude kostja varale leppetrahvi kostjalt sissenõudmiseks. Kompromissi p-s 2 nimetatud summade tähtaegse tasumata jätmise korral kohustub kostja maksma hagejale iga viivitatud päeva eest viivist 0,2 % päevas tasumata summalt. Hagejal on õigus esitada kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale kompromissis toodud summade, sh viivise, sissenõudmiseks. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. II. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-
- III. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-1174 menetlus. Edasikaebamise kord Menetlusosaliste kokkuleppe kohaselt on nad loobunud edasikaebamise õigusest. Asjaolud ja menetluse käik
- KR (hageja) esitas 25.01.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse MG (kostja) vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning üleandmisest keeldumisel MG koos temaga elavate isikutega ja korteriomandis asuvate asjadega korteriomandist väljatõstmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 12.01.2016 korteriomand asukohaga XXX, korter X (registriosa nr XXXXXX, edaspidi: korter). Korteris elab kostja, kellega pole ei eelmine omanik (L OÜ) ega ka 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-16-1174 hageja sõlminud lepingut, mis annaks kostjale õigusliku aluse korteris elada. 18.01.2016 edastas hageja kostjale kirjaliku nõude korteri vabastamiseks hiljemalt 25.01.
- Kostja pole nõuet täitnud.
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on tal seadusest tulenevalt õigus korterit vallata. Notariaalses lepingus, millega hageja korteri omandas, on märge selle kohta, et korter on registreeritud kostja elukohana. Kuna hageja teadis, et korter on kostja eluruum, on hageja aktsepteerinud kostja õigust korterit kasutada. Kohtutäituri Tarvi Söömeri otsusega täiteasjas nr 003/2013/244 on tuvastatud, et kostja seaduslikku valdust pole sundtäitmise tõttu lõpetatud.
- Pärnu Maakohus rahuldas 04.04.2016 otsusega hagi ja kohustas kostjat andma hagejale üle korteriomandi asukohaga XXX otsene valdus. Korteri vabastamata jätmise korral määras maakohus, et kostja tuleb koos temaga koos elavate isikute ja korteriomandis asuvate asjadega korterist välja tõsta. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 1469,80 eurot.
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
- 03.10.2016 toimunud kohtuistungil palusid menetlusosalised kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasjas menetluse. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu määrus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
- Pooled on kohtule avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
- TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissis avaldanud, et loobuvad edasikaebeõigusest.
- Menetlusosalised on leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludest hiljemalt 03.04.2017 kokku 1300 eurot (sh riigilõiv summas 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-16-1174 300 eurot ja õigusabikulud summas 1000 eurot). Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt nende endi kanda. 11. Tallinna Ringkonnakohus andis kostjale 19.05.2016 määrusega menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot tasumisest. Arvestades TsMS § 190 lg-s 5 sätestatut, ei ole kostja praegusel juhul kohustatud seda menetluskulu riigituludesse tasuma. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 4
(4)