Obsah (4)

§ 218§ 208§ 217§ 219

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasj

§ 218

lg 1 kohaselt ei sõltu müüja vastutus asja puudusest teadma pidamisest kui mittevastavus on olemas olnud asja üleandmise hetkel. Seega on kostja seisukohal, et hageja vastutus televiisori mittevastavuse osas ei sõltu asjaolust, et hageja ei ole televiisorit enne selle kostjale üleandmist kontrollinud ja tehasepakendit avanud, kuna antud asjaoluga ei välista hageja võimalust, et kahjustused televiisori ekraanil olid olemas juba enne televiisori kostjale üleandmist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 2

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tuvastada, et kostjal puudub kohustus asendada kostja poolt hagejalt ostetud teler Samsung või hüvitada teleri maksumus 696 eurot. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu, kuna on seisukohal, et teleril esinenud puudus ei ole kostjast tingitud.
3. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 28.04.2014 teleri ostumüügilepingu, millega hageja müüs kostjale teleri Samsung hinnaga 696 eurot ning kostja on hagejale teleri hinna tervikuna tasunud. Pooled vaidlevad, kas teleril esinenud puudus oli sellel juba üleandmise hetkel või on see kostjast põhjustatud.
4. Kohus märgib, et antud juhul kohaldub võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 4, kuna tegemist on tabrijalemüügiga.

§ 208

lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Puudub vaidlus, et hageja tegutses oma majandustegevuses ning müüs teleri kostjale kui tarbijale. 12.

§ 218

lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud juhul sai kostja teleri kätte 07.05.2014 ning viis selle hagejale tagasi 08.05.2014, mis tähendab, et teleril esinenud puudus ilmes vähem kui kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast. Seega tuleb lähtuvat

§ 218lg-st 2 asuda seisukohale, et teleril oli puudus juba selle üleandmise hetkel.

13. Asjaolu, et teleril esines puudus, on tõendatud OÜ XXXXarvamusega, millest ilmneb, et teleri displei on mehhaaniliselt vigastatud ning paneeli vahetuse hind on kokku 661 eurot (tlk 6).

§ 217

lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asja lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei vasta hageja poolt kostjale üle antud teler lepingutingimustele, kuna selle displei vajab väljavahetamist ega võimalda telerit vaatamiseks kasutada. 14. Seoses küsimusega, kas kostjal oli kohustus asi enne vastuvõtmist üle vaadata, märgib kohus, et lähtuvalt

§ 219

lg-st 1 kostjal sellist kohustust ei olnud.

§ 219

lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Antud juhul kostja teleri ostumüügilepingut oma majandus- või kutsetegevuses ei sõlminud, seega puudus kostjal kohustus asja kohapeal ülevaatamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et kostja on teleri vastuvõtmisel andnud allkirja kinnitusele, et kostja on kauba ja garantiitingimustega tutvunud.

1. Täiendavalt märgib kohus seoses hageja väitega, et teleril ei olnud asja üleandmisel puuduseid, et hageja on ise kinnitanud, et hageja ei vaadanud telerit enne selle kostjale üleandmist üle. Seega ei saa hagejal olla teadmist, et enne teleri üleandmist sellel puuduseid ei esinenud. Samas on kohus tunnistajana üle kuulanud XXXX, kes on andnud ütlusi, et viibis kostjaga koos kogu aja vältel alates teleri üleandmisest kuni selle pakendist 3 välja võtmiseni. Teleri pakendist välja võtmisel ilmnes, et teleri ekraan on vigastatud, kuigi teleri transportimisel ühtegi õnnetust ei juhtunud (tlk 85 pöördel). Kohus leiab, et ka tunnistaja ütlused kinnitavad, et teleril esinevad puudused pidid olemas olema juba teleri kostjale üleandmise hetkel.
2. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tulenevalt

§ 219

lg-st 1 vastutab hageja teleril esinenud puuduste eest ning kohtul puudub alus hageja nõude rahuldamiseks ning tuvastada, et hagejal puudub kohustus kostja nõudmisel teleri ümbervahetamiseks või teleri ostuhinna tasumiseks.

1. Tulenevalt TsMS §-st 125 on hagihind 696 eurot. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võttes arvesse, et kostjal käesolevas menetluses lepingulist esindajat ei olnud, asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulusid ei tekkinud. Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4