lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Kohus selgitas 29.02.2016 määruses, et kui kostja soovib seda asjaolu tõendada tunnistaja ütlustega, tuleb selleks esitada kohtule kirjalik põhjendatud taotlus ja selgelt välja tuua, milliseid asjaolusid, mida kostja on välja toonud, teab tunnistaja kinnitada. Kostja ei ole seda teinud. Ka ei ole kostja välja toonud ja kohus ei tuvastanud, millises ulatuses kostjale kõnesoleva veoga kahju on tekitatud. Kostja ei ole selles osas vastuhagi esitanud, samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestuse vastuväidet. Kostja on selgesõnaliselt teada andnud, et ta tasaarvestust teha ei soovi. Kuna vedu on toimunud, tuleb kostjal tasuda arve summas 190,80 eurot. 5 Kostjal on tasumata hagejale veo eest Prantsusmaalt Tallinnasse esitatud arve 420514 summas 576 eurot. Kostja ei vaidlusta, et arve on tasumata. Kostja vastuväitel lõhkus hageja selle veo käigus aktsiisikauba ning keeldus tekitatud kahju mõistlikust hüvitamisest. XXXXAS esitas kostjale arve lõhutud kauba eest (I kd lk 91). Kostja poolt hagejale pakutud kompromissi, tasuda kahju 50/50 põhimõttel, hageja aktsepteeris (I kd lk 94). Kostja esitas arve nr 149 (I kd lk 93) hagejale tasumiseks, kuid hageja pole seda tasunud. Hageja ei vaidlusta, et arve on tasumata (29.03.2016 istungi protokoll lk 6). Kohus selgitas kostjale tasaarvestamise õigust, kuid kostja teatas, et ei soovi teha tasaarvestust. Kohus leiab, et kuna vedu on toimunud, tuleb kostjal tasuda veo eest esitatud arve summas 576 eurot. Kostjal on tasumata hagejale veo eest marsruudil Georgia – Tallinn esitatud arve 500001 summas 1735 eurot, millest 130 eurot + km on veo eest Eestis. Kostja vastuväitel vedu hilines 21 päeva, mistõttu ei pea kostja arvet tasuma (protokoll lk 4). Kostja vastuväitel oli hagejale teada, et XXXXAS soovis kaupa hiljemalt detsembri alguseks (I kd lk 120). Hageja kinnitas, et kaup saabub 17.12.2014 (I kd lk 116), kuid saabus 06.01.2015 (I kd lk 141). Kostja on enda sõnul saanud kahju, sest tegemist oli jõulukampaania kaubaga, mille müük peale jõule on küsitav. Kahju on tekkinus ka kolmandatele isikutele. Kahjunõuet kostja esitanud ei ole, aga kahju on summas, mis oli veotasu. Kohus selgitas kostjale, et tal on õigus esitada tassaarvestusavaldus, kui ta leiab, et talle on tekkinud kahju. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Kohus leiab, et kuna vedu on toimunud, tuleb kostjal tasuda veo eest esitatud arve summas 1735 eurot, millest 130 eurot + km on veo eest Eestis. Kostjal on hagejale tasumata veo eest marsruudil Argentiina - Tallinn esitatud arve 500507 summas 1442 eurot, millest 140 eurot + km on veo eest Eestis. Kostja vastuväitel on arve suuliselt kokkulepitust suuremas summas. Hageja rikkus konfidentsiaalsuskohustust ja jättis merevedajale teavitamata, et kliendid ei tohi teineteisest midagi teada. Selle tõttu taganes hankija tellimusest ja kostja sai kahju. Lisaks jäi osa konteinerist tühjaks, aga arve esitati terve konteineri eest. Ka hilines vedu kokkulepitust enam kui nädal. Kaup pidi kohal olema 11.01.2015, kuid jõudis 19.01.2015. Kostja möönis vedude hilinemist, kuid märkis, et kostja ei ole kunagi hilinemise tõttu nõudnud arve tühistamist (29.03.2016 protokoll lk 8). Kostja ei ole menetluses esitanud vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Ka ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et arve on esitatud kokkulepitust suuremas summas. Kohus leiab, et kuna vedu on toimunud, tuleb kostjal tasuda veo eest esitatud arve summas 1442 eurot, millest 140 eurot + km on veo eest Eestis. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna kostja ei ole esitanud menetluses vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet, ei saa kohus hageja nõuet jätta rahuldamata või rahuldada väiksemas summas isegi, kui kostja vastuväited võiksid olla sisuliselt põhjendatud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on veotasu maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes veotasu summas 3943,80 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kostja ei esitanud hagile tasaarvestuse vastuväidet ega vastuhagi, mistõttu tuleb kostjalt hagejale välja mõista veotasu 3943,80 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hageja õigus nõuda kostjalt viivist veolepingu puntki 3.1.3. alusel määras 0,2% päevas. 6 Hageja arvestusel on kostja viivitanud arve nr 420087 tasumisega 24.12.2014 kuni 12.08.2015 (231 päeva) ja viivis on 88,15 eurot; arve nr 420514 tasumisega on kostja viivitanud 31.12.2014 kuni 12.08.2015 (224 päeva) ja viivis on 258,05 eurot; arve nr 500001 tasumisega on kostja viivtanud 28.01.2015 kuni 12.08.2015 (196 päeva) ja viivis on 680,12 eurot ning arve nr 500507 tasumisega on kostja viivtanud 12.02.2015 kuni 12.08.2015 (181 päeva) ja viivis on 522 eurot. Kokku on kostja viivisevõlg 1548,32 eurot. Kostja hageja viivisenõudele ja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 1548,32 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist
alusel.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Toodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 13.08.2015 viivise põhinõudelt (3943,80 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2395,48 eurot (3943,80 eurot põhinõude summa – 1548,32 väljamõistetud viivis). Kohus jätab hagi rahuldamata osaliselt osas, milles hageja nõuab kostjalt kahju summas 473,26 eurot. Hageja pöördus võla sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole ja tasus teenustasuna 473,26 eurot, mis on hageja kahju (I kd lk 31). Asjas ei ole tõendatud, et selle teenuse eest saadeti kostjale 2 kirja ja esindaja vestles kostjaga 5-6 korda telefonis ja võeti raportid krediidiinfost. Kostja vastuväitel helistas hageja esindaja 1 korra juulis 2015. Kirju on kostja sõnul saadetud 1 või 2. Isegi kui hageja poolt osutati märgitud teenuseid, on tasu nende eest maakohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Ka ei nähtu, et kostjale oleks kahju tekkimine olnud ettenähtav, st et kostjat oleks hoiatatud, kui kostja võlga ei tasu, pöördub hageja inkasso poole ja kannab sellega seotud kulusid. Maakohtu hinnangul tuleb kostjal kahjuna hüvitada 40 eurot, mis võiks endas hõlmata nii kirjade saatmise, telefonikulu ja kulu tööjõule. Kahjuhüvitise väljamõistmist ei saa põhjendada ainuüksi väitega, et esindatav on need kulud tasunud. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt
lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 88% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses
Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 450 eurot ja kulud õigusabile 950 eurot (I kd lk 189-190). Riigilõiv on
lg 1 ja 2 ning
Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele 7 kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Taotluse kohaselt on hageja esindaja kulutanud õigusabi osutamisele 8 tundi ja 30 minutit, mis on osaliselt ülemäärane. Hageja esindaja toimingud, mis puudutavad hagi koostamist, on põhjendatud 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja märgitud 21.10.2015 toiminguid ei pea kostja hüvitama, sest hageja ei ole tegelikult esitanud kostja vastusele oma seisukohta. 13.01.2016 ja 29.03.2016 istungite aeg nähtub protokollist ja see kulu tuleb kostjal hüvitada. Seega on maakohu hinnangul osutatud hagejale põhjendatud ja vajalikku õigusabi 6 tundi. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb
lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.