← Eesti

2-15-5961/63

Obsah (5)§ 613§ 477§ 132§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-5961 Tsiviilasi XXXX

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 613

lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Võttes arvesse, et avaldaja on esitanud nõude, mis puudutab kaasomandi juures olevate parkimiskohtade kasutuskorda, lahendab kohus käesoleva asja eelviidatud sätete alusel hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 6

  1. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et avaldaja ja puudutatud isikud on korteriomandite asukohaga XXXX Tallinn omanikud (kd I lk 20-24). Avaldaja soovib, et kohus määraks kindlaks XXXX juures olevate parkimiskohtade kasutamiskorra avaldaja nimetatud tingimustel. Puudutatud isikud 9, 17, 22, 31, 35, 42, 46, 51 vaidlevad esitatud avaldusele vastu, kuna leiavad, et käeoleval hetkel kehtiv parkimiskord, mille kohaselt igaüks pargib vabale kohale ning parkimiskohtadest puudust ei ole, on sobiv ning vajadus selle muutmiseks puudub.
  2. Võttes arvesse, et puudutatud isik XXXX soovis käesolevas asjas olla ära kuulatud, kuulas kohus puudutatud isiku

§ 477lg 4 alusel ära 06.01.2016 telefoni teel.

Puudutatud isik selgitas, et talle sobib praegu kehtiv parkimiskord, mille järgi igaüks pargib sinna, kus vaba koht on. Probleeme parkimisega nende majas ei esine. Selle aja jooksul, mida puudutatud isik on XXXX majas elanud, ei ole kordagi tekkinud olukorda, et ei oleks kuskil parkida. Puudutatud isik leiab, et juhul, kui igaühel oleks üks koht parkimiseks, võib tekkida palju rohkem probleeme.

  1. Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad kaasomanikud ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
  2. Käesoleval juhul põhineb avaldaja nõue AÕS § 72 lõikel 5, kuna avaldaja hinnangul ei vasta praegune olukord, kus igale korteriomanikule ei ole ettenähtud üht parkimiskohta, kaasomanike huvidele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-14 p-s 8 asunud seisukohale, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele.
  3. Kohus märgib, et antud juhul on asjas esitatud tõendid, et XXXX elamu juures kehtib praegusel hetkel parkimiskord, mis on vastu võetud KÜ XXXX üldkoosoleku otsusega nr 3/2014 (kd I lk 172-174). Kehtiva parkimiskorra kohaselt annavad majas elavad isikud oma sõidukite andmed korteriühistule ning kõigil majaelanikel on võimalik parkimiskohti kasutada, korteriühistu selle jaoks elanikele parkimislubasid ei väljasta. Kõigil soovijatel on olnud võimalik saada parkimiskaardid külalisele, kellel on õigus vabade kohtade olemasolul korteriühistu territooriumil parkida. Kohus on seisukohal, et kohtul esineks AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt alus kehtiva parkimiskorra ümbermuutmiseks, kui ilmneks, et nimetatud parkimiskord ei vasta kaasomanike huvidele.
  4. Antud juhul on avaldanud oma seisukoha puudutatud isikud 9, 17, 22, 31, 35, 42, 46, 51, kes on kinnitanud, et XXXX maja juures parkimisega probleeme ei ole. Parkimine toimub vastavalt KÜ XXXX üldkoosoleku otsusega nr 3/2014 vastu võetud korrale ega esine olukordi, kus majaelanikul ei oleks kuskile parkida. Ka avaldaja ise on esitatud avalduses kinnitanud, et osa parkimiskohti on püsivalt täitmata ning samuti on vajadusel võimalik rajada täiendavaid parkimiskohti. Kohus on tulenevalt eeltoodust seisukohal, et puudub alus asuda kehtivat parkimiskorda muutma, kuna sisuliselt ei esine parkimisega probleeme, s.t keegi majaelanikest ei ole parkimisvõimalusest ilma jäänud. Kohus on seisukohal, et kehtiva parkimiskorra muutmiseks ei anna alust ka avaldaja väide, et osa korteriomanikke pargib maja ümbruses enam kui üht sõidukit. Nimelt ei ole kohtu hinnangul ühe korteriomaniku poolt ka mitme sõiduki maja ümbruses parkimine vastuolus kõigi kaasomanike huvidega, kui sellega ei kaasne teiste majaelanike jaoks võimatus oma sõidukit parkida. Samuti ei anna kohtu hinnangul esitatud avalduse rahuldamiseks alust avaldaja väide, et olukorras, kus majaelanikele ei ole 7 parkimislubasid väljastatud, sunnib korteriühistu juhatus majaelanikke seadust rikkuma, kuna parkimisala ette on paigutatud sildid, millel on kirjas, et tegemist on parkimiskeelu alaga, kus on parkimine lubatud üksnes korteriühistu loal. Kohus märgib, et nähtuvalt XXXXKÜ üldkoosoleku otsusega vastuvõetud korrast piisab majaelanikel XXXX juures parkimiseks oma auto andmetest teada andmisest ning iga majaelaniku puhul on parkimiseks korteriühistu nõusolek olemas, selleks ei ole tingimata tarvis korteriühistu kirjalikku luba.
  5. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et avaldaja nõutud parkimiskorra kehtestamiseks ja avalduse rahuldamiseks alust ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et kehtiv olukord oleks vastuolus AÕS § 72 lõikega 5 ning kahjust avaldaja või mõne puudutatud isiku huve. Kohtu hinnangul ilmneb käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludest, et XXXX elamu juures kehtiv parkimiskord ei põhjusta majaelanikele sisulisi probleeme, kuna kõigil on võimalus oma sõiduki parkimiseks, seega ei ole tegemist olukorraga, kus parkimiskord oleks vastuolus kaasomanike huvidega. Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Tsiviilasja hind on

§ 132lg 1 järgi 3 500 eurot.

Menetluskulud 29.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et antud menetluses on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev menetlus on põhjustatud avaldajast, samuti jättis kohus esitatud avalduse rahuldamata. 30.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole ükski puudutatud isikutest kasutanud lepingulist esindajat, samuti ei nähtu kohtutoimikust muid asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et puudutatud isikutel oleksid menetluskulud tekkinud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et puudutatud isikutel menetluskulusid, mida avaldaja peaks hüvitama, ei ole. Kristi Rickberg kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.