Obsah (4)

§ 152§ 155§ 203§ 187

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar,

) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

1. Vastuseks 12.07.
2. a määruse peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et Tartu Halduskohtu 12.07.
3. a määrus tuleb tühistada, sest määruskaebuse esitajaga seotud asjaolusid on valesti vaadeldud ja tema ütlusi politseiametnikule ebaõigesti mõistetud, ning kohtuistungi ajal ei saanud ta kasutada õiguskaitse efektiivseid vahendeid (advokaat). Ringkonnakohus selgitab, et asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei soovinud istungile advokaati (tl 18 p). Mis puudutab asjaolusid ja ütlusi, siis riigikohus on öelnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asja materjalidest lähtuvalt saab öelda, et isiku Eestisse saabumise ja käitumise asjaolud viitavad võimalikule põgenemisohule. Määruskaebuse esitaja kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuleb pidada 4 proportsionaalseks, sest asjaolusid arvestades puudusid muud võimalused määruskaebuse esitaja üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 12.07.
4. a määrusega antud luba väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks oli õiguspärane, sest esinesid VSS § 15 lg-s 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
5. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Tartu Halduskohtu 12.07.
6. a määrusega nr 3-16-1397 andis Tartu Halduskohus loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni isiku väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks seoses ebaseadusliku piiriületusega ja asjaoluga, et välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib, ning esineb isiku põgenemise oht VSS mõttes. Määruskaebuse esitaja esitas aga 19.07.2016 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ja seejärel andis Tallinna Halduskohus 21.07.
7. a määrusega nr 3-16-1468 PPA-le loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks seoses määruskaebuse esitaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisega, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht, ja kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Praeguses asjas on seega vajalik hinnata, kas määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks esineb endiselt alus VSS alusel. VRKS § 362 lg-st 4 tulenevalt peatatakse välismaalase kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil kuni rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsuseni. Ringkonnakohus leiab, et isiku kinnipidamine ei saa olla menetlus, mida lihtsalt kaheks kuuks peatub, sest see puudutab isikuvabadust, mis on üks kõige olulisemaid põhiõigusi üldse. Isiku kinnipidamise aluseid ja selle kohaldamise proportsionaalsust peab igakordselt eraldi hindama ja kinnipidamine ei saa mingil juhul kesta kauem, kui kohus on selleks konkreetsel juhul loa andnud. Seetõttu ei peatu Tartu Halduskohtu 12.07.
8. a määrusega nr 3-16-1397 määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks antud luba kaheks kuuks. Kuna määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks rakendatakse alates 21.07.2016 Tallinna Halduskohtu 21.07.
9. a määrust nr 3-16-1468, mitte aga enam Tartu Halduskohtu 12.07.
10. a määrust, siis on viimane muutunud alates Tallinna Halduskohtu määrusest ainetuks. Sisuliselt sarnaneb olukord

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise aluse olukorrale.

Kuna see alus ei kohaldu oma sõnastuse järgi vahetult, kohaldab ringkonnakohus seda analoogia alusel. Samuti tuleb analoogia alusel kohaldada

§ 155lg-t 3.

Kui kunagi peaks tekkima uuesti vajadus isiku kinnipidamiseks tema väljasaatmise eesmärgil, siis tuleb PPA-l esitada selleks halduskohtule uus taotlus.

1. Eelnevatel kaalutlustel tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 12.07.
2. a määruse edasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest ja lõpetab määruskaebuse menetluse (

§ 203lg 2, § 185 lg 1, § 152 lg 1 p 4 ja § 155 lg 3).

II

1. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja 09.08.
2. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. 20.

§ 203

lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Seega tuleneb

187 lg-st 3 p-st 6, et kui asjas tehtav määrus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või kohustusi, tuleb määruskaebus tagastada.

§-st 190 aga tuleneb, et kui

5 § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast määruskaebuse menetlusse võtmist menetluse käigus, jäetakse määruskaebus

§ 187lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

Antud juhul on määruskaebuse esitaja määruskaebus juba menetlusse võetud ja seega kuulub kohaldamisele

§ 187

lg 4, millest tuleneb, et kui määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega määruse käiguta ja annab määruskaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul aga ei ole võimalik puudusi kõrvaldada, sest määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks on Tallinna Halduskohtu 21.07.

1. a määrus, mitte aga enam Tartu Halduskohtu 12.07.
2. a määrus, mille ringkonnakohus käesoleva määrusega edasiulatuvalt tühistab. Järelikult puudub vajadus lahendada riigi õigusabi andmata jätmise määruse peale esitatud määruskaebust.
3. Seega jätab Tartu Ringkonnakohus

§ 203

lg 2, § 190 ja 187 lg 3 p 6 alusel määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits