KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 09.03.2016, Tartu 3-14-52372 M.P. kaebus Ida-Viru maavanema tegevusetusega tekitatud kahju summas 8503,10 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 22.01.
- a otsus M.P. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.P. Vastustaja Ida-Viru maavanem RESOLUTSIOON
- Jätta M.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.01.
- a otsus muutmata.
- Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.04.2016 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Ringkonnakohus tuvastas 06.09.
- a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-1986 Ida-Viru Maavalituse tegevusetuse õigusvastasuse Ida-Virumaal Illuka vallas Jaama külas asuva 5,76 ha suuruse Mesilase maaüksuse piiratud enampakkumisega erastamise läbiviimisel.
- 15.05.2014 esitas Mesilase maaüksuse piiratud enampakkumisel osalema õigustatud isik M.P. Ida Viru maavanemale 8503,10 euro suuruse kahjunõude. 08.09.
- a korraldusega nr 1-1/2014/229 määrati M.P. Pindi Kinnisvara AS 30.06.
- a arvamuse nr 359829 alusel 600 euro suurune hüvitis.
- M.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ida-Viru Maavalitsuselt 8461,44 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks, arvestades Ida-Viru maavanema 08.09.
- a korraldusega. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajale varaline kahju kuna vastustaja tegevusetuse tõttu ei toimunud Mesilase maaüksuse erastamist piiratud enampakkumisel ning ta ei saanud erastamisel osaleda ega maatükki omandada. Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetest lähtuvalt oli Illuka valla 5-10 ha suuruse hoonestamata maatulundusmaa ühe hektari keskmine turuväärtus 1469 eurot. Kaebajal ei ole maavalitsuse tegevusetuse tagajärjel maaüksuse riigi omandisse jätmise hetkest arvates enam võimalik seda piiratud enampakkumisel erastada. 600 eurone hüvitis ei loo olukorda, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud. Nõustuda ei saa Pindi Kinnisvara AS arvamusega maaüksuse väärtuse osas, kuna Natura kaitsealade piirangud pole sellised, mis saaksid vähendada maaüksuse väärtust enam kui 100 korda. Samuti on seal asuvaid alasid võimalik müüa või vahetada ja neile saab taotleda toetusi. Kaebaja märkis
- a tehingute andmetele tuginedes, et arvamuses esinevad puudused, selle koostajal puudub tegevuslitsents, tema poolt aluseks võetud väärtus ei vasta mõistlikult vaba turu tingimustes tehtud tehingu harilikule (turuväärtusele) ning alusetult on arvestamata jäetud metsa väärtuse ja selle raieõiguse piiramise eest saadava kompensatsiooniga. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 22.01.
- a otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja riigilõivu tasumisega kantud 235,84 euro suuruse menetluskulu tema enda kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt nõustub halduskohus vastustajaga, et keskmisest hinnast lähtumine pole õige, sest ka Mesilase maaüksuse väärtust on võimalik välja selgitada. Erinevad maatükid on erineva asukoha, kvaliteedi ja kasutamise võimalustega, mistõttu ei pruugi nende keskmine hind vaatamata suuruse ja sihtotstarbe sarnasusele kajastada maa tegelikku väärtust. Arvamuse saamiseks on vastustaja küsinud kolmelt piirkonnas kinnisvaraga tegelevalt äriühingult hinnapakkumise, valinud välja soodsama pakkuja ning sõlminud temaga lepingu Mesilase maaüksuse hariliku väärtuse leidmiseks. AS Pindi Kinnisvara arvamus nr 359829 on koostatud just selle konkreetse maaüksuse hariliku väärtuse ehk kohaliku keskmise müügihinna (turuhinna) väljaselgitamiseks ja selle ühe koostajana märgitud Riho Lubil on Maa-ameti kodulehel kättesaadavate andmete kohaselt olemas vastav kehtiv tegevuslitsents. Puuduvad põhjused AS Pindi Kinnisvara arvamuses toodud järeldustes kahtlemiseks. Põhjuseid kahtlusteks ei tulene ka kaebaja väitest, et võrdlustehingute kohta andmete puudumise tõttu tuli odavaima haritava maa tehing kahtluse korral kõrvale jätta. Kohtule esitatu ei luba järeldada ka seda, et mõni teine hindaja oleks saanud jõuda täiesti teistsugusele tulemusele. Seetõttu on põhjendatud, et vastustaja võttis nimetatud arvamuse kohtueelses menetluses tehtud otsustuse aluseks. Lisaks püüdis vastustaja järgida Tartu Ringkonnakohtu otsuses toodud seisukohti, kogus andmeid enampakkumisega erastamise võimaliku tulemuse kohta ning arvestas neid hüvitise suuruse määramisel. Õige pole kaebaja väide, et arvamuse koostaja on jätnud metsa väärtuse alusetult arvestamata. Maa hindamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on maa hindamise objektiks maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa ja muude päraldisteta. Arvamuses on metsaga seonduvat siiski käsitletud ja nõustuda saab seisukohaga, et maa asukohast lähtuvalt ei saa raiest saadavat tulu pidada arvestatavaks. Vabariigi Valitsuse 09.05.
- a määruse nr 139 „Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 5 lg 1 p-st 1 tulenev keeld tegeleda kaitsealal majandustegevusega tähendab ka keeldu raiuda metsa tulu saamise eesmärgil. Olukorda ei muuda asjaolu, et sama määruse § 4 lg 9 p-s 1 kehtestatu võimaldab kaitseala valitseja nõusolekul puu- ja põõsarinde harvendamist. Vastav tegevus võib toimuda vaid kooskõlas kaitse-eesmärgiga, tähendades kinnistu hooldamist ja mis ei too kaasa arvestatavat majanduslikku tulu. Kaebaja on viidanud ka raieõiguse piiramisest saadavale kompensatsioonile, kuid ei ole ära nimetanud õiguslikku alust, mis tal seda saada võimaldaks. Raieõiguse piiramisest tulenevaid hüvitisi ei ole seaduseandja ette näinud. Hooldustöödeks makstavaid toetusi pole võimalik käsitleda saamata jäänud tuluna ning nende eesmärk ei ole tekitada kaitsealal asuva kinnistu omanikule tulu, vaid hüvitada tema kulutused, mis tuleb teha kaitse-eeskirjast või 2 kaitsekorralduskavast tulenevate kohustuste täitmiseks. Põhimõtteliselt seesama kehtib ka muude toetuste puhul. Kaebaja jättis hüvitise suuruse arvutamisel tähelepanuta maa eest makstava tasu ning osavõtumaksu, mis lisandub müügihinnale. Erastamise õigusest ilmajäämisel väljendub kahju saamata jäänud tuluna maatüki harilikus väärtuses, millest on maha arvatud säästetud kulutused ning enampakkumisega erastamise puhul tuleb erastamise objekti tõenäoline müügihind hüvitisest maha arvata. Kaebaja on Tartu Ringkonnakohtu 06.09.
- a otsuse p-s 4 kajastatu kohaselt küll esitanud korduvaid pöördumisi eesmärgiga saada informatsiooni erastamise käigu kohta, kuid leppinud vastustaja 21.03.2005 selgitusega, et seaduse muutumise tõttu ei saa maa erastamiseks enampakkumisi enam korraldada. Selleks ajaks polnud vastu võetud maa riigi omandisse jätmise otsust ega kehtestatud Struuga maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kohustava ettekirjutuse nõudega kaebuse esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 25.11.
- a kohtumäärusest nr 3-09-1986 nähtuvalt aga alles 10.09.2009 ning vastava nõude menetlemine lõpetati halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel, sest kaebaja ei esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Seega jättis kaebaja kasutamata enda olukorra parandamise seisukohalt kõige tõhusama võimaluse ega ole ise piisava hoolsusega tegutsenud selle nimel, et väidetavat kahju vähendada või hoopis ära hoida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- M.P. esitas Tartu Halduskohtu 22.01.
- a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja jättis kasutamata enda olukorra parandamiseks kõige tõhusama õiguskaitsevahendi, kui ta ei esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kaebetähtaja ennistamiseks 10.09.2009 oli kaebaja õiguse minetanud, sest Mesilase maaüksus oli selleks ajaks jäetud riigi omandisse ning maavanemale ei oleks saanud esitada kohustavat ettekirjutust erastamise lõpule viimiseks. Kaebaja sai maa riigi omandisse jätmisest teada kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekule eelnenud vastustaja seisukohast. Halduskohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja nõustus alusetult vastustaja seisukohaga, et kasvav mets ei oma hüvitamiskaebuse osas tähendust. Võlaõigusseaduse § 128 alusel kuulub hüvitamisele ka vara halvenemisest tuleneva vara väärtuse vähenemine. Mesilase maaüksuse väärtus on vähenenud seoses looduskaitse alla võtmisega. Õiguspärase tegevuse korral oleks kaebajal maa omanikuna õigus hüvitisele täies ulatuses, sh ka mets. Halduskohus ei võtnud seisukohta väite osas, et hüvitisega 600 eurot ei ole võimalik saavutada olukorda, mis oleks siis, kui kahju ei oleks tekkinud. Hüvitise eest peab olema sellisel juhul võimalik soetada samas piirkonnas sarnane maaüksus. 600 eurot ei kajasta antud piirkonnas vara harilikku (turu)väärtust, kuna Maa-ameti
- a väljavõtte kohaselt ei ole 104 eurole sarnast hektarihinda, mistõttu leiab kaebaja, et tegemist võis olla mitte turutingimustes tehtud tehingutega
- aastal. Kuna 104 eurot hektarilt erineb ligi kümme korda
- a toimunud tehingutest, tuli tehingu asjaolusid täpsustada, kuid seda tehtud ei ole.
- Ida-Viru maavanem palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kuna kahju suurus on seotud Mesilase maaüksuse väärtusega, on vastav ekspertarvamus tellitud maa hindamiseks pädevalt kinnisvarahindajalt. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei selgu, mida tegi vastustaja valesti tekitatud kahju suuruse väljaselgitamisel. M.P. ei ole vaidlustanud vastustaja 08.09.
- a korraldust nr 1-1/2014/229, millest saab järeldada, et ta nõustus sellega, et vastustaja tellis Mesilase maaüksuse hindamise maa hindamise seadusest tulenevalt litsentseeritud hindajalt. Kui kaebaja 3 ei nõustu hindamise tulemusega ning hindaja poolt kasutatud töö meetoditega, siis selle eest ei saa olla vastutav vastustaja. Vastustajal puudub erialane pädevus ja kohustus hinnata kinnisvaraeksperdi tööd ning alus kahelda, et litsentseeritud hindaja ei ole oma tööd teinud korrektselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et M.P. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.01.
- a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata Apellatsiooniastmes käib jätkuvalt vaidlus selle üle, milline peab olema kaebaja kasuks väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitis. Seoses sellega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
- Halduskohus on õigustatult viidanud sellele, et maa hindamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on maa hindamise objektiks maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa ja muude päraldisteta. Seega ei oleks kaebajale väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel saanud arvesse võtta sellel kasvavat metsa. Kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla AS Pindi Kinnisvara poolt arvamuses nr 359829 esitatud hinnangu, mille kohaselt on Mesilase kinnistu harilik väärtus 600 eurot (tl 25-29). Arvamuses on välja toodud ka need asjaolud, milliste alusel hindaja sellisele tulemusele jõudis. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul pole alust kahelda antud arvamuse õigsuses.
- Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et kui vastustaja oleks käitunud õiguspäraselt, siis oleks kaebajal õigus olnud ka kinnistul asuva metsa majandamiseks ja sealt tulu saamiseks, mis aga praegu on jäänud hindamata. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et kaebajal puudus alus eeldada, et metsateatise esitamisel oleks ta saanud oma metsa raiuda. Peale selle on alates 09.05.2007 tegemist maastikukaitsealal asuva metsaga, mille osas on majandustegevus keelatud. Seega alates sellest momendist ei oleks tal nagunii lubatud metsa raiuda. Pealegi nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, et kaebaja oli juba alates 21.03.2005 teadlik sellest, et tal puudub õigus seda kinnistut endale saada. Seega oli tal võimalus võtta ette meetmeid, et talle väidetavalt tekitatud kahju ära hoida või vähendada. Seega kokkuvõttes puuduvad alused apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi