Tsiviilasi nr: 2-15-13931 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Otsuse teg

) § 168 lg 6 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 180 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu hageja esitatust, et ta oleks enne kohtusse pöördumist pöördunud kostja poole nõudega tunnistada vaidlustatavate otsuste tühisust või oleks nõudnud kostjalt otsuste alusel esitatud arvete tühistamist. Hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest (tl 67-68) ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku kohtumise üldkoosoleku otsuste arutamiseks. Kirjavahetuse pealkiri on „Gonsiori uks“. See on kooskõlas kostja väitega, et kohtumine toimus, et arutada probleemi seoses uksega. Hageja esitatud kommunaalteenuste arve (tl 69-70) ei sisalda teavet selle kohta, kas nimetatud arvega seoses on hageja esitanud kostjale vastuväiteid. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitada. 8. Maakohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita, et ta ei asunud hagejaga ise dialoogi. Kui hageja soovib vaidlustada kostja üldkoosoleku otsuseid, tuleb initsiatiiv olukorra lahendamiseks võtta hagejal. Apellatsioonkaebus 9. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 22.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 10. Hageja hinnangul on maakohus tõlgendanud

§ 168lg-t 6 põhjendamatult kitsalt.

Kostja käitumise tuvastamine pole praegusel juhul relevantne. Peamine küsimus on, missugused olid õiguslikud võimalused vaidlus kohtuväliselt lahendada.

1. Üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist puudutavas õigusvaidluses ei näe seadus ette võimalusi asja kohtuväliseks lahendamiseks. Õiguskonflikti lahendamine mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 mõttes on võimalik vaid hagimenetluses. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks maakohtu seisukoht, et kostja pole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kostjal puudus õiguslik võimalus 18.06.2015 vastuvõetud otsuste iseseisvaks tühistamiseks. Ka hagejal puudus alternatiivne võimalus oma õiguste kaitseks. Seetõttu ei saa hageja olla praegusel juhul menetluskulude kandjaks. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 4

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ainult menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et kontrollitavas osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et korteriühistu liige võib MTÜS § 241 lg 2 alusel hageda ühistu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist ning korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi ühistu ebaseadusliku otsuse kehtetuks tunnistamist. Liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik MTÜS § 24 lg 1 järgse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (vt nt Riigikohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet ja tühisuse tuvastamise nõuet tuleb teineteisest eristada, sest nende õiguslikud alused ei kattu, samuti on tühisel ja vaidlustataval otsusel erinevad õiguslikud tagajärjed. Kehtetuks saab tunnistada ainult sellist otsust, mis ei ole tühine.
2. Praegusel juhul esitas hageja nõude tuvastada kostja liikmete 18.06.2015 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisus, mille maakohus on (kostja õigeksvõtule põhinevalt) rahuldanud. Ka hagi alusena on hageja viidanud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ning vastuvõetud otsuste vastuolule heade kommetega. MTÜS § 241 lg 1 alusel on üldkoosoleku otsus tühine mh juhul, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või kui otsus ei vasta headele kommetele. Eelmärgitut arvestades ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus, nagu oleks maakohus menetlenud MTÜS § 24 lg 1 kohast hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
3. Erinevalt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagist (mis on kujundushagi) on tühisuse tuvastamise nõue tuvastushagi (

§ 368lg 1).

Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel seaduse alusel tühine, sõltumata sellest, kas tühisus on kohtu poolt otsusega tuvastatud või mitte. Ka MTÜS § 241 lg 2 järgi võinuks hageja tugineda otsuste tühisusele mh vastuväite esitamisega (mõnes teises menetluses). Seega ei saa kolleegiumi arvates nõustuda hageja väidetega, et hagi esitamine oli üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks tingimata vajalik. Hageja viide Riigikohtu 11.04.2013 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-136-13 (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud asi nr 3-2-1-36-16) ei ole eelmärgitud põhjustel käesoleval juhul asjakohane. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5

§ 171lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda.

18.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. Kostja poolt 15.08.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (tl 102) kohaselt on ta seoses hageja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud õigusabikulusid kokku 420 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kostja esindaja Ülli Adamsoni tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 70 eurot. Õigusabiteenus on seisnenud maakohtu otsusega tutvumises ja kliendiga nõupidamises (kokku 2 tundi) ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamises ja kohtule esitamises (kokku 4 tundi). Seega on esindajal toimingutele kulunud kokku 6 tundi.
2. Kostja kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3. Hageja leiab kostja menetluskulude kohta esitatud seisukohas, et kulude suurus on ülepaisutatud ja ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Hageja palub ringkonnakohtul juhinduda

§ 175

lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 22. Kolleegium leiab, et kostja esindamisel tehtud toimingutele kulunud aega saab

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks pidada ainult osaliselt.

Arvestades maakohtu otsuse sisu võib kolleegiumi hinnangul selle lahendiga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks põhjendatud ajakuluks pidada mitte rohkem kui 1 tund. Apellatsioonkaebuse ja kostja poolt sellele koosatud vastuse sisu ja mahtu arvestades võib vastuse koostamise ja selle kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks pidada mitte rohkem kui 2 tundi. Kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on seega

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

1. Lähtudes ülalmärgitust ja kostja esitatud menetluskulude nimekirjadest, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 210 euro (3*70 €) ulatuses.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25.

§ 178lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 6