3-15-3116/8

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi 18.02.2016, Tartu 3-15-3116 Rait Aidla kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 300 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 07.01.

1. a määrus Rait Aidla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rait Aidla Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta Rait Aidla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav Rait Aidla esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks, millega koos taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebuse kohaselt on R. Aidlale tekkinud kahju seoses tema paigutamisega Lõuna politseijaoskonna lühiajalise kinnipidamise kambrisse ajavahemikus 17.06.2013-19.06.
4. Kinnipidamistingimused ei vastanud nõuetele: kambris puudus voodi, madrats, laud ja tool; põrandapinda inimese kohta oli vähem kui 3 m2; kambris puudus aken (loomulik valgus) ja juurdepääs värskele õhule; puudus 3 korda päevas toitlustus ja puhas joogivesi 1,5 l; kambris puudus WC ning ei võimaldatud ka WC kasutamist vastavalt vajadusele. Eeltooduga rikuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t
5. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 10.12.
6. a otsusega nr 2.1-3/31872-3 R. Aidla mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
7. Tartu Halduskohus jättis 07.01.
8. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15
9. eurot (resolutsiooni p 2). Kohtu hinnangul ei ole tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1 ja HKMS § 111 lg-st 3 määruskaebuse esitajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema võimalikust maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega ning määruskaebuse esitaja õiguste riive ei ole olnud suur. Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Riigikohus on asunud seisukohale, et väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt RKHKm 3311111, p 10). Käesoleval juhul pidi halduskohtu hinnangul kaebaja taluma ebamugavaid tingimusi üsna lühikest aega, st alla 48 tunni. Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud mingeid tervisekahjustusi ega konkreetseid tagajärgi, mida väidetav nõuetele mittevastav kinnipidamine temale kaasa tõi. Kõnealustes tingimustes viibimise kestvust ja kaebuses toodud asjaolusid arvestades ei ole usutav, et kaebajale tekkinud kannatused oleksid olnud sellised, mida saaks lugeda inimväärikuse alandamiseks. Kuna mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis pigem harvaesinev ning võimalik vaid tõsiste riivete korral (RKHKo nr 3-3-1-42-15, p 29) ning ka sellisel juhul on väljamõistetavad summad väiksed, on kaebajale asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama, et on toimunud oluline riive. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10. R. Aidla esitas määruskaebuse (tl 16-18) Tartu Halduskohtu 07.01.
11. a määruse tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest asjas nr 2871/11 Fakailop dit Safoka jt vs Prantsusmaa on voodi ja WC puudumine oluline rikkumine, mille puhul ei saa rääkida väheintensiivsest riivest. Kaebaja viibis betoonkambris kaks ööd ilma madratsi, voodi, vee, WC ja vooditarveteta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et R. Aidla määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.01.
13. a määrus muutmata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
14. Riigikohtu praktika kohaselt võib jätta isiku taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks rahuldamata siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Kumbki alus eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel (RKHKm nr 3-3-1-79-10, p 8). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud, kuna õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada oluliseks.
15. Põhiseaduse §-st 25 tuleneb igaühe õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Seega tuleb kaitstavate õiguste olulisust kohtul igal üksikjuhtumil hinnata. Inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHKo nr 3-3-1-3-10, p 9). Kõnealusel perioodil kehtis PPA peadirektori 17.11.2010 käskkirjaga nr 488 kinnitatud lühiajalise kinnipidamise juhend, mille kohaselt antakse kinnipeetava kasutusse madrats ning kinnipidamiskambrites on tagatud järelevalve politseiametnike poolt, kelle ülesandeks on 2 2 kinnipeetavaid vastavalt vajadusele aidata ning seega võimaldada neile ka WC kasutamist. Samuti ei ole alust kahelda PPA 10.12.
16. a otsuses nr 2.1-3/31872-3 välja toodud asjaoludes, et lühiajalise kinnipidamise kambrisse paigutatud kinnipeetavale tagati nii toitlustamine kaks korda päevas kui ka 1,5 liitrit puhast joogivett. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et arestikambris viibimine tõi isikule kaasa erilisi kannatusi, mida saaks lugeda inimväärikust alandavaks. Ka määruskaebuse esitaja viidatud EIK lahendist ei tulene, et igas kambris peaks olema individuaalne tualett, vaid see käsitleb küsimust WC privaatsusest ühiskambri puhul.
17. Juhul kui rikkumine ka aset leidis, tuleb arvestada, et kuivõrd R. Aidla viibis arestikambris vähem kui 48 tundi, pidi ta ebamugavaid tingimusi taluma üksnes lühikest aega, mistõttu ei ole tegemist inimväärikuse olulise riivega. Kinnipidamise ajalise kestvuse määravat rolli isiku õiguste riive hindamisel on rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt vs. Venemaa, p 172; otsus asjades 43710/07 jt: Fetisov jt/Venemaa, p 134, 138).
18. Ringkonnakohus lisab, et kuivõrd kaitstava õiguse väheolulisus on eraldiseisev alus riigilõivu vabastamisest keeldumiseks, ei oma asjas tähtsust HKMS § 111 lg-s 3 toodud alternatiiv, mille kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Asjast tulenevat kasu ei saa ka pidada ebamõistlikult väikeseks vaid põhjusel, et tegemist on mittevaralise kahju nõudega, kuna see piiraks põhjendamatult isikute kohtusse pöördumise õigust.
19. Eeltoodule tuginedes jättis Tartu Halduskohus õigustatult R. Aidla kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi