Obsah (4)

§ 201§ 61§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 28. aprill 2016, Tartu 3-13-679 Haldusasi

§ 201lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Käesolevas asjas on endiselt poolte vahel põhivaidlus selles, kas on piisavalt tõendatud, et
2. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist
3. septembril 2012, ning kas vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud.
4. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et enne kaebaja paigutamist kambrisse nr 3422 kasutati nimetatud kambrit kartserisse paigutatud kinnipeetavate asjade laona ning enne kaebaja paigutamist kambrisse otsiti kamber üksikasjalikult läbi. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja kambrit on alates kaebaja kambrisse paigutamisest
5. septembril 2012 kuni metallist liistude leidmiseni
6. detsembril 2012 seitsmel korral läbi otsitud, sealjuures viimane läbiotsimine toimus
7. detsembri 2012 õhtul. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja piisavalt tõendanud, et
8. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist
9. septembril
10. Viru Vangla ei ole menetluse vältel selgitanud välja, kas valvurid on eelnevatel läbiotsimistel kruvinud peegli seinalt maha ja vaadanud peegli taha. Viru Vangla leiab, et kuivõrd kaebaja kamber otsiti üksikasjalikult enne kaebaja sinna paigutamist läbi, siis ei saanud keelatud esemed jääda sinna enne
11. septembrit
12. Samuti ei tähenda vastustaja hinnangul asjaolu, et eelnevate läbiotsimiste käigus, k.a
13. detsembril 2012, s.o eelmisel päeval ei leitud läbiotsimise käigus keelatud esemeid, ei tähenda, et 21.detsembril 2012 leitud keelatud esemed oli kambrisse peitnud keegi teine. 4 23.

§ 61

lg-st 1 tulenevalt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et

1. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist
2. septembril
3. Kuigi vastustaja ei ole ühegi konkreetse läbiotsimise puhul kinnitanud, et just sellel läbiotsimisel vaadati ka peegli taha, siis peab ringkonnakohus käesoleva haldusasja materjalide pinnalt eluliselt usutavaks, et arvukate läbiotsimiste käigus on valvurid vaadanud peegli taha ja ei ole sealt keelatud esemeid leidnud, arvestades sealjuures asjaoluga, et peeglitagune on tavapärane koht keelatud esemete peitmiseks ning valvuritele on antud korraldus peeglitaguseid kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul ei vähenda elulist usutavust see, et
4. detsembril 2012 ei leitud kambrist keelatud esemeid. Eelnev võib osutada üksnes sellele, et nimetatud kuupäeval teostatud läbiotsimisel peeglitagust ei kontrollitud, mitte aga seda, et peeglitagust ei ole eelnevate läbiotsimiste käigus üldse kontrollitud. Ringkonnakohus soovib selgitavalt märkida, et vangla käest selliste tõendite nõudmine, mis kajastaksid läbiotsimiste käiku, oleks ebamõistlik ning vangla jaoks liialt koormav, kuna läbiotsimisi korraldatakse vanglas süstemaatiliselt iga päev.
5. detsembril 2012 kambri läbiotsimise fakt iseenesest ei välista ka võimalust, et peeglitagust kontrolliti ja kaebaja paigutas järgmisel päeval leitud esemed peegli taha pärast eelmisel päeval toimunud läbiotsimist. Ringkonnakohus nõustub muuhulgas vastustajaga, et üksikkambris viibimine ei välista võimalust hankida keelatud esemeid, kuna kaebajal säilib õigus viibida piiratud juhtudel üldkasutatavates ruumides.
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et distsiplinaarkaristuse määramisel on vastustaja kaalutlusõigust õigesti teostanud.
7. jaanuari 2013 käskkirjast nähtuvalt on vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud sellega, et kaebaja omas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, millest mitmed on määratud keelatud esemete omamise eest, ja senised vanglapoolsed sekkumised, s.o eelnevalt määratud karistused ei olnud kaebaja puhul mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne võrreldes toimepandud rikkumisega.
8. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 108

lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 5 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt