Obsah (4)

§ 121§ 201§ 47§ 45

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi, Madis Ernits 29.04.2016 3-16-429 Pro Grupp Invest OÜ kaebus

§ 121lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Määruskaebuse esitaja esitas 22.01.2016 taotluse (tl 11) PRIA ametniku M. Soku taandamiseks määruskaebuse esitaja suhtes läbiviidavast kontrollimenetlusest. Taotluse kohaselt ei ole M. Sokk objektiivne ja omab määruskaebuse esitaja suhtes negatiivset eelhoiakut, mistõttu tuleb ta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 4 alusel taandada ja asendada mõne teise PRIA ametniku või töötajaga. M. Sokk on kaasatud asjatundjana paralleelselt käimasolevasse kriminaalmenetlusse, kus isik on andnud ütlusi ning selgitanud taotleja rikkumisi investeeringutoetuste taotlemisel.

1. PRIA jättis 27.01.
2. a vastusega (tl 5) nr 13-1/16/95-4 taandamistaotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt on M. Sokk asjatundjana pädev andma kriminaalasjas ütlusi taotluste nr 310009780573 ja 160012780214 suhtes ning kriminaalmenetluse puhul on tegemist eraldiseisva menetlusega, mida viiakse läbi haldusmenetlusest erineva eesmärgiga. Asjaolu, et isik on andnud asjatundjana ütlusi, ei tähenda põhistamist taotleja rikkumiste osas ega ka seda, et ilma taotlejat ära kuulamata on
3. 1 ametnikul juba kujundatud seisukoht, et määruskaebuse esitaja on toime pannud rikkumisi ja tuleks süüdi mõista ning määruskaebuse esitajalt toetusrahad tagasi nõuda. Samuti ei tähenda ütluste andmine seda, et ütlusi andev isik oleks muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või esineksid muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 p 4 kohaselt. Ametnikuna on M. Sokk andnud teenistusse võtmisel omakäelise kinnituse avaliku teenistuse eetikakoodeksile, mis muuhulgas nõuab erapooletust. Määruskaebuse esitaja esitas 26.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6), milles taotles PRIA 27.01.
4. a vastuse, millega jäeti M. Sokk taandamata, õigusvastaseks tunnistamist ning PRIA kohustamist taandamistaotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt on M. Sokk kriminaalmenetluses andnud asjatundjana määruskaebuse esitajat süüstavaid ütlusi. M. Sokk selgitas muuhulgas määruskaebuse esitaja rikkumisi investeeringutoetuse taotlemisel. Seega on M. Sokk juba praegu kujundanud seisukoha, et määruskaebuse esitaja on pannud toime rikkumisi ja ta tuleks süüdi mõista ning PRIA toetusraha tuleks tagasi nõuda. Selline isik ei saa mõistetavalt olla PRIA läbiviidavas menetluses objektiivne. Põhjendus, et ametnik on andnud allkirja eetikakoodeksile on ebapiisav.
5. Tartu Halduskohus tagastas 07.03.
6. a määrusega (tl 18) määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 alusel kuna määruskaebuse esitaja ei olnud pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Halduskohus märkis, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. HMS § 72 lg 3 ja p-st 3 tulenevalt saab vaidemenetluses vaidlustada ametiisiku taandamisest keeldumist.

1. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS Määruskaebuse esitaja esitas 22.03.2016 Tartu Halduskohtu 07.03.
2. a määruse peale määruskaebuse (tl 22-23) halduskohtu määruse tühistamiseks ja kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks halduskohtule saatmiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et PRIA 27.02.
3. a keelduvas kirjas puudusid viited vaidlustamisele või kohustuslikule vaidemenetlusele. Kohtu tuginemine ELÜPS § 110 lg-le 1 ei ole korrektne, kuna nimetatud sättes kohustuslik vaidemenetlus puudutab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tekkinud vaidlusi (st toetuste määramine, nende tagasinõudmine jne). Seaduse reguleerimisalasse ei kuulu ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt PRIA ametniku taandamise temaatika, vaid seda reguleerib HMS. HMS § 72 lg 3 p 3 kohaselt võib haldusaktist eraldi vaidlustada ametiisiku taandamisest keeldumise, kuid seadus ei näe ette kohustuslikku vaidemenetlust ametniku taandamise osas.
4. Vastustaja palub 31.03.2016 esitatud vastuses (tl 33) jätta määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt ELÜPS § 110 lg-st 1 on erikontrolli läbiviiva ametniku taandamise taotluse rahuldamata jätmisel kohustus läbida vaidemenetlus. Asjaolu, et PRIA 27.02.
5. a vastuses puudusid viited vaidlustamisele, ei muuda kohustust läbida vaidemenetlus olematuks. Kuna ELÜPS § 110 lg 1 sätestab erisuse vaidemenetlusele (kitsendamata vaidluse eset) siis on kohustuslik vaidemenetluse eelnev läbiviimine enne kohtumenetlust.
6. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.03.
7. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

1. ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et ametiisiku taandamise taotluse lahendamisele ei kohaldu ELÜPS-i erisused, sh ELÜPS § 110 lg-st 1 tulenev kohustus läbida enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus.
2. Käesoleval juhul viib PRIA määruskaebuse esitaja suhtes läbi järelkontrolli, mis on ELÜPS § 104 lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.
3. a määruse (EL) nr 1306/2013 art 58 lg 1 p a alusel läbiviidav haldusmenetlus. Ametiisiku taandamisavalduse läbivaatamine ning selle kohta seisukoha võtmine on seejuures menetlustoiming PRIA poolt teostatavas järelkontrolli menetluses, kuna taandamisavalduse läbivaatamisel puudub regulatiivsus ning sellel on vaid lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom. Ka Riigikohus on märkinud, et taandamiseks esitatud taotluse läbivaatamine kujutab endast menetlustoimingut, mis viiakse läbi haldusmenetluse raames (RKHKo 21.10.2010, 3-3-1-5610, p 12). Seega kohalduvad ka järelkontrolli läbiviiva ametiisiku taandamiseks esitatud taotluse lahendamisele ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades ELÜPS erisusi, milleks on eelkõige ELÜPS § 110 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse läbimise kohustus.
4. Määruskaebuse esitaja seisukoha peale, mille kohaselt tulenevalt HMS § 72 lg 3 p 3 sõnastusest, s.o väljendi „võib haldusaktist eraldi vaidlustada ametiisiku taandamisest keeldumise“ kasutamisest, tuleneb määruskaebuse esitajale mitte kohustus vaid valikuvõimalus, kas esitada vaie või mitte, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi nii HMS § 72 lg-s 3 kui ka lg-s 1 on kasutatud sõnastust, mille kohaselt vaidemenetluses võib, mitte ei pea esitama haldusorganile paragrahvis nimetatud nõudeid, reguleerib HMS § 72 vaidemenetluse eset ehk seda, mida võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, vaidemenetluse raames haldusorganilt nõuda. Tegemist ei ole normiga, mis reguleeriks vaidemenetluse algatamise kohustuslikkust, mistõttu ei teki HMS § 72 lg 3 p 3 alusel õigust otsustada, kas läbida vaidemenetlus või pöörduda otse halduskohtusse. 10.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Käesoleval juhul näeb kohustusliku vaidemenetluse ette ELÜPS § 110 lg 1. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlus läbinud, tuli halduskohtul kaebus

§ 121lg 1 p 3 alusel määruskaebuse esitajale tagastada.

1. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et PRIA 27.01.
2. a vastuses nr 131/16/954, millega PRIA jättis taandamistaotluse rahuldamata, puudus vaidlustamisviide. HMS
3. 3 § 57 lgte 1 ja 2 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, kuid vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et PRIA on vaidlustamisviite lisamata jätmisega eksinud HMS § 72 lg 3 p 3 vastu, mis näeb sõnaselgelt ette menetlusosalise õiguse esitada vaie ametiisiku taandamisest keeldumise peale. Vaidlustamisviite puudumisest ei saa aga sellegipoolest tuleneda määruskaebuse esitaja õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et juhul kui määruskaebuse esitaja peaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbima ja uuesti kohtu poole pöörduma, siis tuleb kaebuse lubatavust hinnata

§ 45lg 3 alusel.

1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.03.
2. a määruse muutmata.
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits