Obsah (7)

§ 150§ 661§ 430§ 432§ 445§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Ülle Pauts Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-9668 Tsiviilasi Remell

§-i 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

1. Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. II. Hagi tagamine jätta muutmata. III. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada tsiviilasja menetlus. IV. Määrus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda, välja arvatud kompromissis kokku lepitud riigilõiv summas 162,5 eurot, mis jääb kostja kanda.
3. Hagejale tagastada kohtumääruse jõustumisel riigilõiv summas 162,5 eurot hageja arveldusarvele * * Pangas. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 21.06.
4. a esitas Remell Grupp OÜ Harju Maakohtule hagi Reino Villand'i vastu võlgnevuse, viivise ja intressi väljamõistmise nõudes ning hagi tagamise taotluse. Hageja nõude aluseks on 18.09.
5. a sõlmitud laenuleping nr *, mille alusel said kostja Reino Villand ja Revi Ehitus OÜ hagejalt laenu 3000 eurot, tagasimakse tähtajaga 18.11.
6. a, intress 0,1% päevas ning 25.09.
7. a samade poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr *, mille alusel said kostja Reino Villand ja Revi Ehitus OÜ laenu 3000 eurot, tagasimakse tähtajaga 26.11.
8. a, intress 0,1% päevas. 28.06.
9. a määrusega Harju Maakohus lahendas hagi tagamise taotluse ning 28.06.
10. a määrusega Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Kärdlas. Kohtu nõudmisel kõrvaldas 02.08.
11. a hageja hagiavalduses esinevaid puuduseid ning esitas kohtule hagiavalduse täiendatud kujul. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 6000 eurot, sissenõutav viivis 3900 eurot ja intress 363 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis alates 22.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% tasumata summalt päevas. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning rahuldada hagi tagaseljaotsusega kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 03.08.2016 võttis Pärnu Maakohus esitatud hagi menetlusse. 27.09.2016 kohtumäärusega jättis kohus osaliselt hagi läbivaatamata põhivõlgnevuse 3000 euro nõudes. 16.09.2016 toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kirjalikult sõlmitud alljärgneva kompromissi: 2
12. Kostja ja hageja lepivad kokku, et kostja tasub hagejale põhinõudena 3000.- eurot ja kõrvalnõuetest kokkuleppesummana 1500.- eurot ja 50% hageja poolt tasutud riigilõivust, st 162,50.- eurot.
13. Punktis 1 nimetatud summa kohustub kostja tasuma 16.01.2017a.
14. Kui kostja ei tasu punktis 1 nimetatud summat punktis 2 nimetatud tähtajaks on hagejal õigus täitemenetluse kaudu realiseerida kostjale kuuluvad osad OÜ-s Gridens Technologies OÜ, registrikood
16. Kostja ja hageja lepivad kokku, et punktis 3 nimetatud vara realiseerimise ajaks on 16.04.2017 ning kui selle aja jooksul ei suudeta punktis 1 nimetatud nõudeid rahuldada, siis on hagejal õigus alustada täitemenetlust teiste kostjale kuuluvate varade suhtes, kui kostja ei tasu nõuet hiljemalt 30.04.
18. Hagejal on õigus nõuda viivist 0,1% päevas tasumata põhisummalt kui kostja ei täida rahalist kohustust hiljemalt 30.04.2017a. Viivist arvestatakse alates 01.05.2017a kuni põhinõude kohustuse täitmiseni.
19. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§-i 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

1. Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
2. Pooled esitavad käesoleva kompromissi kinnitamiseks Pärnu Maakohtule ühes taotlusega lõpetada käesoleva tsiviilasja nr 2-16-9668 menetlus.
3. Hageja palub Pärnu Maakohut kooskõlas

§ 150

lg 2 p 1 tagastada hagejale kohtusse hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 162,50.- eurot hageja arvelduskontole * * Pangas 10. Pooled on

§ 661

lg 4 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele 2 (kahe) päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3 Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigust lühendada kahele päevale.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist. Harju Maakohtu 28.06.2016 kohtumäärusega arestiti Reino Villandile kuuluvad osad nimiväärtusega 1500 eurot ja 300 eurot äriühingus Gridens Technologies OÜ kuni kohtulahendi jõustumiseni. Arvestades poolt vahel sõlmitud kompromissi punkti 3 on kohtu hinnangul lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik hagi tagamise abinõu jõusse jätmine. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jäävad hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 162,50 eurot. Muud menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. 4

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.06.2016 riigilõivu summas 600 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale riigilõiv summas 162,50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja nr arveldusarvele * * Pangas. Kohus märgib, et tulenevalt asjaolust, et kohus jättis osaliselt hagi läbi vaatamata 3000 eurose põhivõla osas, siis arvestades hagi hinda, jättis kohus hagi läbivaatamata jätmisel hageja kanda riigilõivu summas 50 eurot. Kuna hagi hind oli algselt 12 453 eurot ning kui hageja ei oleks pöördunud kohtusse nõudega, mis enne hagi esitamist oli juba tasutud, siis tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 9 453 euroselt nõudelt 550 eurot. Pool riigilõivust on seega 275 eurot. Kuna pooled on kompromissi kokku leppinud, et kostja tasub hagejale riigilõivu summas 162,5 eurot, siis on hagejal õigus tegelikult nõuda riigilõivu tagastamist summas 275 eurot. Hageja on taotlenud riigilõivu tagastamist summas 162,5 eurot, seega 112,5 eurot vähem kui seaduse järgi ta võiks taotleda. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5