KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2016 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-16-465 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtu

§-de 125 lg 1 ja 126 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 25.04.

1. Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja (Põlvas, Võru tn 12) kantseleis kättesaadav alates 23.05.
2. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 23.05.
3. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu Tööinspektsiooni tööinspektor-juristi 08.01.2016 otsusega väärteoasjas nr 3-2/4501 on Maire Reesti karistatud töölepingu seaduse (edaspidi

) § 125 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot ning

§ 126lg 1 järgi samuti rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Maire Reesti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o tööandja esindajana karistati

§ 125

lg 1 järgi selle eest, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas perioodil jaanuar-märts 2015 xxxxxxxxxxx ametikohal töötavad töötajaid on rakendatud tööle üle 8-tunnistes töövahetustes, kuid tööandjal olid täitmata

§ 50

lg-s 4 sätestatud tingimused, mis võimaldasid tal rakendada xxxxxxxxxxx tööle üle 8-tunnistes töövahetustes. Sellega rikkus Maire Reest

§ 50lg-s 2 sätestatud öötöö piirangut.

Peale selle karistati Maire Reesti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o tööandja esindajana

§ 126

lg 1 järgi selle eest, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas perioodil jaanuarmärts 2015 ei olnud töötajatele K. J. (xxxx), S. A. (xxx), H. K. (xxxxxxxxx), K. K. (xxxxxxxxx), M. L. (xxxxxxxxx/xxxxxxxxxx), K. O. (xxxxxxxxx) tagatud igapäevast puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 järjestikust tundi. Sellega rikkus Maire Reest

§ 51lg-s 1 sätestatud igapäevase puhkeaja tagamise nõuet.

Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik palub kaevatava otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebaja leiab, et tema ei ole toime pannud ühtegi väärtegu, mille eest saaks teda karistada

§ 125lg 1 ja § 126 lg 1 kohaselt ja tema süü ei ole leidnud tõendamist.

Kui kohus peaks leidma, et Maire Reest on toime pannud

§ 125

lg 1 ja 126 lg 1 nimetatud rikkumised, siis need rikkumised on kaebaja hinnangul vähetähtsad. Kaebaja hinnangul on

§ 125

lg 1 ja § 126 lg 1 koosseisu täitmiseks vajalik, et nimetatud paragrahvides sätestatud rikkumistel oleks kahjulik tagajärg. Kohtuvälise menetleja otsusest aga ei nähtu, et Maire Reesti väidetavad rikkumised oleksid kaasa toonud mingisuguseid kahjulikke tagajärgi. Töötajad, kelle väidetavaid õigusi on rikutud, ei ole esitanud nõudeid ega pretensioone võimalike töö- ja puhkeaja nõuete rikkumiste osas. Seega on tegemist vähetähtsate formaalsete rikkumistega, mistõttu puudus alus väärteomenetluse alustamiseks. Kaebaja hinnangul ei tulene kohtuvälise menetleja otsusest ka seda, missuguste konkreetsete rikkumiste eest Maire Reest on vastutavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole toodud seost Maire Reesti käitumise ja võimalike ebakõlade vahel tööajagraafikutes. Seejuures on tegemist tööajagraafikutega, kuid mitte reaalsete tööajatabelitega. Teatud ebakõlasid tööajagraafikutega esines juba enne xxxxxxxxxxx kooli ülevõtmist. xxxxxxxxxxx kooli ülevõtmise tagajärjel said ebakõlad teatavaks kooli uuele juhtkonnale ning neid ebakõlasid asuti viivitamatult kõrvaldama. Tööinspektsiooni kontrolli teostamise perioodil olid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas tegelikud puudused töö- ja puhkeaja tagamisel osaliselt kõrvaldatud või kõrvaldamisel. Kohtuvälise menetleja otsusest on võimalik välja lugeda, et Maire Reestile heidetakse ette teatud ulatuses hooletust töö korraldamisel, kuid see ei saa olla aluseks väärteo korras karistamiseks

§ 125

lg 1 ja

§ 126lg 1 alusel.

Kaebaja ei eita, et koolide ühinemisel esines teatud raskusi töögraafikute kooskõlastamisel ja koostamisel, kuid nimetatud raksused on mõistetavad, kui leiavad aset koolide ühinemised. 2

§ 125

lg 1 ja § 126 lg 1 koosseisu täitmiseks vajalikud töötajate nõuded või pretensioonid võimaliku töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise osas ja/või peaks rikkumistel olema kahjulikud tagajärjed. Kohtuvälise menetleja hinnangul eeldatakse, et töö- ja puhkeaja piirangu rikkumisel on töötaja elu ja tervis kahjustatud või esineb lubamatu tervise kahjustamise oht. Kaevatavas otsuses on põhjalikult selgitatud, milliste rikkumiste eest on Maire Reest vastutavaks tehtud ning milles seisneb Maire Reesti süü. xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ühendati xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 01.09.2014. xxxxxxxxxxxxxxxxx põhimääruse § 12 lg 3 kohaselt on kooli töötajate jaoks tööandja esindajaks kooli direktor, kes täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid. Alates 01.09.2014 oli xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx töötajatele uueks tööandjaks. xxxxxxxxxxxxxxxxx direktoriks oli Maire Reest. Seega otsuses märgitud rikkumiste eest oli vastutavaks isikuks Maire Reest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha esindajana, kes oli koolide ühinemisel kohustatud korraldama xxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajate tööd selliselt, et töötajatele oleks muu hulgas tagatud ka

-is sätestatud töö- ja puhkeaja nõuded ning täidetud töötervishoiu- ja tööohutuse seadusega sätestatud tööandja kohustused. Ka ei tulene menetluse käigus kogutud kirjalikest tõenditest, et Maire Reest oleks nimetatud ülesanded delegeerinud täitmiseks kellelegi teisele. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku väitega nagu koolide ühinemisel üleminekuaega umbes pool aastat kuni kaheksa kuud saab lugeda tavapäraseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on see väide asjakohatu. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad

-is töötajate töö- ja puhkeaja nõuete osas sätted, mis võimaldaksid teatud olukordades, nt ettevõtte/asutuse ülemineku või ühinemise korral teatud perioodi jooksul eirata

-iga sätestatud töötajate töö- ja puhkeaja nõudeid või vabastada tööandjat vastutusest vastavate normide rikkumise korral. Peale koolide ühendamist oli uue tööandja kohustuseks tutvuda ja viia ennast kurssi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha töökeskkonnaga. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli Maire Reestil koolide 3

§ 50

lg-st 4 tulenevad tingimused, mis võimaldasid tal rakendada xxxxxxxxxxx tööle üle 8-tunnistes töövahetustes. Sellega rikkus Maire Reest

§ 50

lg-s 2 sätestatud öötöö piirangut ja toimepandu on kvalifitseeritud

§ 125lg 1 järgi.

Peale selle on Maire Reestile koostatud sama väärteoprotokoll selles, et jaanuar-märts 2015 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajatele K. J. (xxxx), S. A. (xxx), H. K. (xxxxxxxxx), K. K. (xxxxxxxxx), M. L. (xxxxxxxxx/xxxxxxxxxx), K. O. (xxxxxxxxx) ei olnud tagatud igapäevast puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 järjestikust tundi. Nii on:

1. Töötaja K. J. (xxxx) töötanud jaanuar-märts 2015 iga nädala esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval järgmise tööaja korraldusega: kell 5.30-14.00 (8 h 30 min) ja samal päeval kell 16.0019.30 (3 h 30 min);
2. Töötaja S. A. (xxx) töötanud jaanuar-märts 2015 iga nädala teisipäeval järgmise tööaja korraldusega: kell 5.30-14.00 (8 h 30 min) ja samal päeval kell 16.00-19.30 (3 h 30 min).
3. Töötaja H. K. (xxxxxxxxx) töötanud jaanuaris 2015, s.o 06.01, 07.01, 13.01, 14.01, 20.01, 27.01, 28.01 ja veebruaris 2015, s.o 03.02, 04.02 järgmise tööaja korraldusega: kell 7.30-9.00 (1 h 30 min) ja samal päeval kell 11.00-22.00 (11 h);
4. Töötaja K. K. (xxxxxxxxx) töötanud jaanuaris 2015, s.o 06.01, 08.01, 13.01, 15.01, 20.01, 22.01, 27.01, 29.01 ja veebruaris 2015, s.o 03.02, 05.02 järgmise tööaja korraldusega: kell 7.30-9.00 (1 h 30 min) ja samal päeval kell 12.00-23.00 (11 h) või kell 11.00- 22.00 (11 h);
5. Töötaja M. L. (xxxxxxxxx/xxxxxxxxxx) töötanud jaanuaris 2015, s.o 05.01, 12.01, 19.01, 26.01 ja veebruaris 2015, s.o 02.02, 09.02 järgmise tööaja korraldusega: kell 7.30-14.30 (7 h 30 min xxxxxxxxx/xxxxxxxxxx tööülesannete täitmine) ja samal päeval kell 16.00-23.00 (7 h xxxxxxxxx tööülesannete täitmine);
6. Töötaja K. O. (xxxxxxxxx) töötanud jaanuaris 2015, s.o 05.01, 12.01, 19.01, 26.01 ja veebruaris 2015, s.o 02.02, 09.02 järgmise tööaja korraldusega: kell 7.30-9.00 (1 h 30 min) ja samal päeval kell 12.00-23.00 (11 h) või 13.00-23.00 (10 h). Maire Reest rikkus

§ 51lg-s 1 sätestatud igapäevase puhkeaja nõuet.

Toimepandu on kvalifitseeritud

§ 126lg 1 järgi.

tuginevad Väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses Maire Reestile esitatud etteheited xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas 31.03.2015 toimunud Tööinspektsiooni poolt läbiviidud töösuhete nõuete täitmise kontrolli ja hilisema menetluse käigus kogutud tõenditele. Asjas ei ole vaidlust, et 31.03.2015 kontrollis Tööinspektsioon xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas töösuhete nõuete täitmist. Tööinspektsiooni 31.03.2015 kontrolli protokollist nr 31/3544-3 (TI tl 3-10) nähtuvalt on kontrollitud tööandja esindaja poolt esitatud töötajate töölepinguid (töötajate töölepingutele tehtud uued redaktsioonid) ja ametijuhendeid, 4

-i tingimused ning tööandja ei ole taganud kõigile töötajatele igapäevast puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 järjestikust tundi. Nimetatud töötajate tööaja korraldusest on näha, et töötajate tööaeg tööpäevadel oli üldjuhul kokku kuni 12,5 tundi (va töötaja M. L. , kelle tööaeg eelpool toodud tööpäevadel oli kokku kuni 14 h 30 min). Tööpäeva sees oli töötajatel ka 2-3 tunnine puhkeaeg. Sellest tulenevalt töötajate tegelik tööpäeva kestus pikenes antud tundide võrra ning töötajatele ei olnud tagatud igapäevane puhkeaeg 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 järjestikust tundi. Tööandaja oli igapäevase puhkeaja jaganud osadeks, kuid seejuures olid täitmata

§ 51lg-st 1 tulenevad tingimused.

Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale muuhulgas ette heitnud, et viimane on tuginenud tööajagraafikutele, mitte reaalsetele tööaja tabelitele. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 71) tabelites toodu osaliselt vastab tegelikkusele ja osaliselt mitte. Tegemist on kinnitamata graafikutega. M. P. oli antud korraldus neid korrigeerida ning väljatrüki tegemise hetkel olid parandused tegemata. Samas pole xxxxxxxxxxxxxxxx kontrolli läbiviimise hetkel ega hiljemgi Tööinspektsioonile esitanud ühtegi muud arvestust xxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajate tööaja kohta ajavahemikul jaanuar-märts 2015 kui Tööinspektsiooni toimikus olemasolevad xxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajate jaanuar-märts 2015 tööaja arvestuse tabelid (TI toimik tl 12-18). Ka on Maire Reest nende tabelite koopiate õigsust ise 31.03.2015 kinnitanud. Viimati nimetatud asjaolude valguses tuleb kriitiliselt suhtuda menetlusaluse isiku väitesse, et kõik tabelites toodu ei vasta tegelikkusele. Mõningast tõenduslikku teavet, milline oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajate tööaeg ajavahemikul jaanuar-märts 2015, annavad ka tunnistajate ütlused. Kuigi tunnistaja T. N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 73 pöördel) on temal faile, mille kohaselt xxxxxxxxxxx olid 2015 jaanuaris 8-tunnistes vahetustes, pole selliseid dokumentaalseid tõendeid kohtule esitatud. Tunnistaja A. A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 72 pöördel-73) käisid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha xxxxxxxxx hommikul poolteist tundi tööl ja tulid uuesti õhtul. See sai veebruari keskpaigaks ümber korraldatud. Et öötöötajate vahetus oli pikem kui 8 tundi, ilmnes kontrolli käigus. M. P. oli töötajatele vastu tulnud ja kirjutas graafikusse 12-tunnised tööajad. Tunnistaja M. P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 78 pöördel-79) asus tema 2015 jaanuari lõpus tööle xxxxxxxxxxx filiaali juhina ja siis olid veebruarikuu graafikud tehtud. Öökasvatajad olid tööl 5 ööd ja vahetused olid 8 tundi. M. P. muutis valvekorrad 10-tunnisteks 4 öö peale. See oli kasvatajate endi palve ja vajalik ka selleks, et ära muuta muude kasvatajate hommikune tööaeg. Et muude kasvatajate tööaeg alates 2015 veebruari keskpaigast muutus, nähtub ka tööaja arvestuse tabelitest. Samas nähtub tööaja arvestuse tabelitest, et osade öökasvatajate tööaeg oli üle 8 tunni 5

§ 50

lg 1 kohaselt töötaja, kes töötab ööajal (st ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00) vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, on öötöötaja. Summeeritud tööaja arvestuse alusel töötav töötaja peab öötöötaja staatuse saamiseks töötama 7-päevases arvestusperioodis vähemalt 15 tundi ööajal. Tulenevalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx filiaali öökasvatajatele kehtestatud tööaja korraldusest (mis nähtub jaanuar-märts 2015 tööaja arvestuse tabelitest), mille kohaselt on öökasvatajad töötanud 6

§ 50tähenduses öötöötajateks.

Öökasvatajatele kohaldus 1-kuuline summeeritud tööaja arvestus.

§ 50

lg-s 2 on sätestatud, et kui öötöötaja tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötaja töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

§ 50

lg 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvis nimetatud piirangust teha erandeid töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 13 lg 1 p 3 kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10-1 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. Seega eeldab öötöö võimalike ohutegurite olemasolu/puudumise kindlakstegemine töökeskkonna riskianalüüsi tegemist. Kohtuvälise menetleja kinnitusel töösuhete järelevalve läbiviimise ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas töökeskkonna riskianalüüs puudus. Sellise riskianalüüsi olemasolu ei ole tõendamist leidnud ka kohtumenetluses. Kuigi tunnistajate P.K. ja H. L. ütluste kohaselt oli riskianalüüs kunagi olemas olnud, ei kinnita seda tunnistajate väidet muud tõendid. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha töökeskkonna riskianalüüsi ei ole esitatud Tööinspektsioonile kontrolli läbiviimise ajal ega ka hiljem. Asjaolu, et riskianalüüs puudus, on omaks võtnud ka menetlusalune isik ise ning kinnitanud tunnistaja A. A. . Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas töökeskkonna riskianalüüs puudus, puudus tööandjal ka igasugune objektiivne ülevaade öökasvatajate töökeskkonna ja töö iseloomu võimalike ohutegurite kohta. Nõustudes kohtuvälise menetleja seisukohaga leiab kohus ka, et tulenevalt kooli eripärast võis öökasvatajate töö iseloomust tulenevalt esineda erilisi töökeskkonna ohutegureid, mis töötajate tervist mõjutasid (näiteks psühholoogilised ohutegurid). Haridus- ja teadusministri 30.09.2011 määrusega nr 49 kinnitatud xxxxxxxxxxxxxxxxx põhimääruse ( TI II kd tl 210-215) § 2 lg 2 kohaselt on tegemist kooliga kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele ning tundeelu- ja käitumishäirega õpilastele. Et õpilaste eripära tõttu oli töö koolis psühholoogiliselt pingeline ja isegi tervistkahjustav, kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt (tl 72 pöördel) oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas probleeme nii õpilaste kui töötajate turvalisusega. Töötajad olid hirmul. Tunnistaja H. L. ütluste kohaselt (tl 74 pöördel) oli töökeskkond väga raske. Koolimaja ei sobinud õpilastele ega personalile. Õpilased tegid, mida tahtsid. Politsei oli igapäevane külaline. 30.10.2014 sai H. L. vigastada, kui rahustas omavahel kakelnud poisse. Et xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx tegevuskohas oli korra hoidmisega ja õpilaste ohjamisega tõsiseid probleeme, nähtub 17.11.2014 e-kirjavahetusest (TI II kd tl 230-232). Nii on J. R. 17.11.2014 Maire Reestil palunud selgitada olukorda seoses sellega, et RKAS-i väitel on xxxxxxxxxxx koondatud töötajate tõttu tekkinud olukord, kus laste käitumist ei suudeta kontrollida ning remondikulud on tõusnud seniselt igakuiselt 100 eurolt 1300-1400 euroni kuus. Vastuseks Maire Reesti järelepärimisele on H. L. muuhulgas selgitanud, et õpilaste käitumine on muutunud agressiivsemaks, õpilased lõhuvad kooliinventari ja naispersonalil jõud ei käi üle suurtest poistest. Koolisiseselt jääb turvalisuse tagamise eest vastutavat tööjõudu puudu. 7

§ 50

lg-s 4 sätestatud eeldused öökasvatajate tööle rakendamiseks üle 8 tunni 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Käesoleval juhul ei olnud täidetud tingimus, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas jaanuar-märts 2015 osade öökasvatajate tööle rakendamisel rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul on tööandja seega rikkunud

§ 50lg-s 2 sätestatud öötöö piirangut.

Tööaja arvestuse tabelitest (TI tl 12-18) nähtuvalt xxxx K. J. on jaanuar-märts 2015 töötanud igal esmaspäeval (va 23.02), kolmapäeval ja neljapäeval kell 5.30-14.00 (8 h 30 min) ja 16.00-19.30 (3 h 30 min). xxxxxx S. A. on jaanuar-märts 2015 töötanud igal teisipäeval (va 24.02) kell 5.30-14.00 (8 h 30 min) ja 16.00-19.30 (3 h 30 min). Kasvataja H. K. on seitsmel päeval jaanuaris 2015 ja kahel päeval veebruaris 2015 töötanud kell 7.30-9.00 (1 h 30 min) ja 11.00-22.00 (11

1. h)või 12.00-23.00 (11 h). Kasvataja K. K. on kaheksal päeval jaanuaris 2015 ja kahel päeval veebruaris 2015 töötanud kell 7.30-9.00 (1 h 30 min) ja 12.00-23.00 (11
2. h)või 11.00-22.00 (11
3. h)või 12.00-22.30 (10 h 30 min). Kasvataja M. L. on jaanuaris 2015 neljal päeval ja veebruaris 2015 kahel päeval töötanud kell 7.3014.30 (7 h 30 min) xxxxxxxxx/xxxxxxxxxx ametikohal ja 16.00.-23.00 (7
4. h)xxxxxxxxx ametikohal. Kasvataja K. O. on jaanuaris 2015 neljal päeval ja veebruaris 2015 kahel päeval töötanud kell 7.309.00 (1 h 30 min) ja 12.00-23.00 (11
5. h)või 13.00-23.00 (10
6. h)või 12.40-23.00 (10 h 20 min) või 13.00-24.00 (11 h). Seega on kohtuvälise menetleja otsus eelnevalt nimetatud töötajate (va M. L. ) jaanuar-märts 2015 töötatud kellaaegade osas mõnel kuupäeval mõnevõrra ebatäpne. Samas ei oma ebatäpsus asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust, kuna erinevate töötajate töö- ja puhkeaeg 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääb samaks. Tööaja arvestuse tabelid tõendavad, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajate K. J. , S. A. igapäevane töö- ja puhkeaeg oli ajavahemikul jaanuar-märts 2015 ja H. K. , K. K. , M. L. ja K. O. igapäevane töö- ja puhkeaeg oli ajavahemikul jaanuar-veebruar 2015 jagatud osadeks. Sellest tulenevalt ei olnud neile töötajatele tagatud igapäevast puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 järjestikust tundi.

§ 51

lg 1 kohaselt on kokkulepe, mille järgi jääb töötajale 24-tunnises ajavahemikus vähem kui 11 tundi katkematut puhkeaega, tühine.

§ 51

lg 6 kohaselt saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatatavate aspektide kohta artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et ühe puhkeaja osa kestuseks on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust. 8

§ 51

lg 6 sätestatud tingimused täitmata, puudus tööandjal õigus nende töötajate igapäevast puhkeaega osadeks jagada, jättes tagamata 24-tunnises ajavahemikus vähemalt 11 tundi katkematut puhkeaega. Seega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas ajavahemikul jaanuar-märts 2015 K. J. ja S. A. ning ajavahemikul jaanuar-veebruar 2015 H. K. , K. K. , M. L. ja K. O. 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tunni järjestikuse puhkeaja tagamata jätmisega on tööandja rikkunud

§ 51lg 1.

Töölepingu seadusest tulenevalt on töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamine, samuti töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamise kohustus tööandjal. Vastavalt

§ 28

lg 2 p 4 on tööandja üheks kohustuseks tagada töötajale kokku lepitud töö- ja puhkeaeg ja pidada tööaja arvestust.

§ 28

lg 2 p 6 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Asjas ei ole vaidlust, et kaevatavas otsuses käsitletud perioodil oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajate tööandjaks xxxxxxxxxxxxxxxx. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt ühendati 01.09.2014 xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega oli koolide ühendamisest, s.o alates 01.09.2014 endise xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx töötajate tööandjaks xxxxxxxxxxxxxxxx. Käesoleval ajal kannab xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nime. 9

§-s 125 ning igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise eest on ette nähtud vastutus

§-s 126. Kaevatava otsusega ongi menetlusalust isikut karistatud

§-de 125 lg 1 ja 126 lg 1 järgi. Viidatud sätetes on ette nähtud tööandja vastutus. Nagu kohus eespool tuvastas, oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajate tööandjaks xxxxxxxxxxxxxxxx, kelle esindajana tegutses menetlusalune isik Maire Reest. Menetlusalune isik ei ole kohtuvälise menetleja otsust vaidlustanud asjaolu tõttu, et Maire Reest ei saaks olla

§-s kirjeldatud süütegude toimepanemise subjektiks. VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab kohus vajalikuks peatuda sellel, kas Maire Reest tööandja esindajana saab üldse olla

§des 125 lg 1 ja 126 lg 1 kirjeldatud süütegude subjektiks. Asja kohtuliku arutamise käigus oli pooltel võimalik ka selle asjaolu osas oma arvamust avaldada. Menetlusaluse isiku kaitsja möönis, et praktika on läinud seda teed, et karistus määratakse ka füüsilisele isikule. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et

§ 125lg 1 ja 126 lg 1 järgi saab vastutusele võtta ka tööandja seaduslikku esindajat.

Seaduse eesmärk ei saa olla üksnes võimalus vastutusele võtta füüsilisest isikust tööandjat. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et

§-des 125 lg 1 ja 126 lg 1 on ette nähtud just tööandja vastutus, on võimalik vastutusele võtta ka tööandja esindajat füüsilise isikuna. Võrreldes

7nda peatüki sätteid näiteks karistusseadustiku eriosa sätete ülesehitusega, seisneb sarnasus selles, et ka KarS-is on paljudel juhtudel ette nähtud nii füüsiliste isikute vastutus ja sama teo eest ka juriidiliste isikute vastutus. Mitmesuguste ametialaste ja majandusalaste kuritegude eest saab vastutusele võtta vastavaid ametiisikuid. Kohus viitab siinkohal näiteks KarS §-le 381-1, milles on ette nähtud vastutus raamatupidamise kohustuse rikkumise eest. Raamatupidamiskohustuslane on isik või asutus, kes on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust (RPS § 2 lg 1). Samas täidab konkreetseid ülesandeid raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamisel konkreetne isik või organ, kes selleks on kohustatud tulenevalt kas seadusest (nt äriühingu juhatus) või asutuse siseselt kindlaksmääratud töökorraldusest. Raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumise subjektiks saab olla isik, kellele on raamatupidamise korraldamise kohustus pandud seadusega (nt äriühingu juhatuse liige), samuti isik, kes teeb seda muu õigusakti alusel (nt raamatupidaja töölepingu seaduse alusel). Kohtu arvates saab eespoolkirjeldatud põhimõttest lähtuda ka käesoleval juhul. Kohus leiab, et Maire Reest xxxxxxxxxxxxxxxxx direktorina vastutas

-ist tulenevate töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise eest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas ja saab seetõttu kanda ka vastutust selles valdkonnas aset leidnud rikkumiste eest tööandja esindajana. Menetlusaluse isiku väitel olid vastavad ülesanded ja vastutus xxxxxxxxxxx tegevuskoha töö- ja puhkeaja korraldamisel delegeeritud xxxxxxxxxxx tegevuskoha töötajatele. Menetlusaluse isiku Maire Reesti ütluste kohaselt ( tl 75 pöördel-76) töö- ja puhkeaja korraldamise eest vastutasid valdkonna juhid. Algul vastutas graafikute eest P.K. Maire Reest eeldas, et graafikud on õigesti koostatud. Alates oktoobrist pidi arvestused üle kontrollima tegevuskoha juhina tööle võetud H. L. . Oktoobris tuli tööle ka M. R. , kes kinnitas, et on tööajatabelitega kokku puutunud. 10

sätted, millega kohtuväline menetleja on sisustanud Maire Reestile süüks arvatavaid rikkumisi. Kuna teatud tingimuste täitmise korral ei olegi süüteod töötajatele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikuse puhkeaja võimaldamata jätmine või öötöötajate töötamine 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 8 tundi, tulebki vastavate süütegude koosseisude tuvastamisel kindlaks teha, kas sellised tingimused on täidetud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et

§-des 125 lg1 ja 126 lg 1 sätestatud rikkumiste puhul peaks olema saabunud kahjulikud tagajärjed - keegi peaks olema esitanud pretensioone või kellegi tervis kahjustunud.

§-des 125 lg 1 ja 126 lg 1 sätestatud rikkumiste näol ei ole tegemist tagajärjedeliktidega. Töö- ja puhkeaja nõuded ongi mõeldud töötaja tervise kaitsmiseks ja töötajate tervise kahjustamise ennetamiseks. Erinevalt kaitsjast ja nõustudes kohtuvälise menetlejaga kohus leiab, et sellises valdkonnas toimepandud rikkumisi ei saa pidada sedavõrd vähetähtsaks, et väärteomenetluse võinuks alustamata jätta alates 29.03.2015 kehtiva VTMS § 3-1 lg 2 alusel. Menetlusaluse isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad kohtu arvates puuduvad. Kohus möönab, et kuigi xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx tegevuskohas oli peale töötajate töö- ja puhkeaja korraldamise ka muid probleeme sh laste ja töötajate turvalisusega (millel kohus juba eespool xxx) ning kaitsmist vajasid ka laste huvid, et ole käesoleval juhul küllaldaselt alust kohaldada õigusvastasust välistava asjaoluna kohustuste kollisiooni. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik xxx üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita 14

sätetest kinnipidamisel peale tööandjate ühinemist, jagunemist või ümberkujundamist. Samas saab selliseid asjaolusid arvestada vastutusele võetava isiku süü suuruse hindamisel. Kohtu arvates tuleb erinevalt kohelda isikuid, kes töö- ja puhkeaja nõudeid on rikkunud juba pikemat aega (näiteks aastaid) või on teinud seda veel suhteliselt lühikest aega (mõni kuu) ja võtnud tarvitusele ka abinõusid seaduserikkumiste kõrvaldamiseks. On kahetsusväärne, et riik töö- ja puheaja korraldamisega seonduvaid rikkumisi endises xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx juba varasemalt ei avastanud ning neile ei reageerinud. Tööinspektsiooni kontrolli käigus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskohas kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisega tegeles kooli juhtkond xxx kontrolli aktiivselt edasi. Seda tõendavad xxxxxxxxxxxxxxxxx 10.04.2015 ja 14.04.2015 kirjad Tööinspektsioonile (TI tl 42, 46), milles on ülevaade, mida on xxxxxxxxxxxxxxxx teinud xxxxxxxxxxx tegevuskohas Tööinspektsiooni poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoha 2015 aprilli tööaja arvestuse tabelist nähtuvalt oli alates aprillist viidud töölepingu seaduse nõuetega vastavusse kõigi töötajate töö- ja puhkeaeg. Asjaolud, et kaevatavas otsuses tuvastatud rikkumised kõrvaldati xxx kontrolli ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevuskoht oma tegevuse 2015 sügisel faktiliselt lõpetas, annab kohtu arvates alust asuda seisukohale, et väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Juba Tööinspektsiooni läbiviidud kontroll, samuti käesoleva asja pikk ja põhjalik menetlus kohtuvälise menetleja juures on sisuliselt täitnud sama eesmärgi, mis oleks karistuselgi - õiguskorra kaitsmise huvid ja süüdlase mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo tunnuste ilmnemisel tuleb seda menetleda kui süütegu pole just vähetähtis. Ent iga menetluse tulemuseks ei xxx alati olema just otsus kellegi karistamise kohta. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.11. 2013 otsus asjas 3-1-1-91-13 p 15; 05.03.2014 otsus asjas 3-1-1-11-14 p 13). Riigikohus on ka 15