) § 187 lg
) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kolleegium
lg 1 teise lause järgi vajalik pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi selgitada. 7.
lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, mis menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 11.03.2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-59875. 8.
esimese lause kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.
lg 3 esimese lause kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Käesolevas asjas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kolleegium jätab eeltoodu alusel kostja menetluskulud nii maakohtu- kui ka apellatsioonimenetluses hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 10. Maakohtu menetluses tuleb kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks lugeda 6482 eurot. Õigusteenuse osutamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 54 tundi, sest hagejalt puudub alus mõista välja kulu, mis on tingitud kostja advokaadi vahetumisest (1,9 tundi) ning kulu, mis seondub kostja menetluskulude nimekirja koostamisega (0,8+0,2 tundi). Riigikohtu praktikas on korduvalt leitud, et kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega
lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Ringkonnakohus möönab, et senise kohtupraktika põhjal ei ole üheselt selge, kas nende seisukohtadega tuleb arvestada ka juhtudel, kui menetluskulude kindlaksmääramine toimub põhimenetluses. Kolleegium ei näe nimetatud juhtudel siiski põhimõttelist vahet ning leiab, et viidatud kohtupraktikast on asjakohane juhinduda ka siis, kui kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 11. Maakohtu menetluses tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta. Selline määr on kooskõlas Riigikohtu varasema praktikaga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus 3
14. Ringkonnakohus ei leia, et asja keerukus iseenesest tingiks kahe esindaja kasutamise vajaduse (
Esindajad on kahe peale kokku kulutanud maakohtu otsusega tutvumisele 0,4 tundi ehk 24 minutit ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 7,5 tundi ehk 7 tundi ja 30 minutit. Tsiviilasja asjaolusid, sh apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse sisu ja mahtu arvestades, ei saa kolleegiumi hinnangul pidada apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks enam kui 5 tundi. Hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest tuleb seega maha arvestada 2,5 tundi. Maakohtu otsuse tutvumisele kulunud aeg (kokku 24 minutit) on kolleegiumi arvates põhjendatud. 15. Muus osas on kostja esindajate poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 8,8 tundi (s.o 11,6-0,3-2,5=8,8)) esindajate töö eeldatavat mahtu arvestades
16. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb
lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on Riigikohtu praktikas peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Ka keskmisest keerukamates ja mahukamates tsiviilasjades on kohtupraktikas peetud mõistlikuks ja 4
lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.