Obsah (5)

§ 428§ 429§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2016, Tallinn; kirjalik menetlus Määruse teinud kohtuametnik kohtujurist

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1 2-15-125435 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Aktsiaseltsi XXXX esitas

1. jaanuaril 2016 hagi XXXX vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi
2. veebruari 2016 määrusega menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles ekspertiisi määramist. Kohus küsis hagejalt ekspertiisitaotluse osas seisukohta ning palus täpsustada, kas hagejal on võimalik endal kanda ekspertiisi kulud. Hageja esitas
3. juunil 2016 avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt ei ole hagi hinda arvestades mõistlik teha kulutusi ekspertiisile ning hageja loobub hagist. Hageja palub lõpetada menetluse ja tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE
4. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 4 alusel jätta hageja kanda.

Kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei saa kostjal olla seoses menetlusega menetluskulu tekkinud, puudub kohtu hinnangul vajadus menetluskulude väljamõistmiseks.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja eest on Julianus Inkasso OÜ tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

1. novembril 2015 riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel
2. jaanuaril 2016 riigilõivu 55 eurot, kokku riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot ning kanda see Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik