) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda XXXX (isikukood XXXX). Avaldaja soovib abielluda Eesti Vabariigi kodanikuga, kes elab Eestis ja saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik Ameerika Ühendriigid ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on USA kodanik ja elab Eestis. Avaldaja kinnitab, et ta on vallaline mees ja ei ole kunagi abielus olnud. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud väited annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud.
lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks 2 2-16-7692 isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.