) § 152 lg 1 p 4 alusel ning taotles tasutud riigilõivu 15 eurot tagastamist. KPK nõustus 07.09.2016 seisukohas menetluse lõpetamisega ning märkis, et ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. KOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu 1 tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 6. Halduskohtu 18.08.2016 määruse põhjendava osa p-s 11 on märgitud järgmist: „/--/
-i kommentaarides on § 152 lg 1 p 4 kohta selgitatud, et sätet tuleb tõlgendada pigem laialt, nõnda et menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 509). Riigikohus on 13.11.2014 otsuses nr 3-3-1-44-14 pidanud võimalikuks
lg 1 p 4 ja lg 2 analoogia korras rakendamist olukorras, kus haldusakti ei olnud küll kehtetuks tunnistatud, kuid see oli täielikult ammendunud (p 12). Tallinna Halduskohus on 12.02.2014 määruses asjas nr 3-13-70072 leidnud, et
lg 1 p 4 saab laiendavalt tõlgendada nii, et see kohaldub ka keelamiskaebusele juhul, kui vastustaja tegevuse tulemusel on kaebuse eesmärk (toimingu sooritamata jätmine) saavutatud (p 9). Kohtu hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks
Kohtule esitatud materjalidest ning kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on algusest peale olnud see, et KPK aukohus tema suhtes distsiplinaarkaristuse määramise otsust ei teeks, vaid lõpetaks aukohtumenetluse. See eesmärk on KPK aukohtu 03.08.2016 otsusega nr 25 saavutatud. Kohus ei näe võimalust menetluse jätkamiseks
lg 2 alusel, kuid kui kaebaja siiski näeb põhjust menetluse jätkamiseks, tuleb seda kohtult taotleda ning ära näidata, millise haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb ning miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. /--/“ 7. Arvestades eelnevaid selgitusi ning seda, et kaebaja ei taotle menetluse jätkamist, tuleb asja menetlus
8.
lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Kohus tagastab 27.06.2016 tasutud riigilõivu 15 eurot vastavalt kaebaja 24.08.2016 avalduses märgitule R.L. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank. 9.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei taotle vastustajalt menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud (peale kaebaja riigilõivu) nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.