← Eesti

3-16-204/9

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-204 Haldusasi Rendifond OÜ kaebus Maksu- ja T

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-16-204 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 04.01.2016 korraldusega nr 12.2-3/35778-1 kohustati Rendifond OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma 19.01.2016 kell 10.00 MTA ametiruumidesse selgituste andmiseks Rendifond OÜ ettevõtluse kohta. Samaks tähtajaks kohustati Rendifond OÜ-d esitama
  2. a detsember –
  3. a jaanuar ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, pangakontode väljavõtted vahemikul 01.12.2015-18.01.2016, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad, lepingud töötajatega, arved jm).
  4. MTA 26.01.2016 otsusega nr 12.2-3/35778-3 kustutati Rendifond OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 29.01.
  5. 1) Rendifond OÜ edastas 19.01.2016 e-maili teel MTA-le digitaalselt allkirjastatud teatise, et Rendifond OÜ osanike otsusega (kuupäevaga 18.01.2016) on alates 18.01.2016 tagasi kutsutud Rendifond OÜ juhatuse liige Denis Zveryakin. Seega ei ole Rendifond OÜ-l juhatuse liiget, kes saaks maksuhaldurile selgitusi anda. Uus juhatuse liige loodetakse valida hiljemalt 29.01.2016, misjärel uus juhatuse liige teavitab maksuhaldurit, et kokku leppida uus selgituste andmise aeg. 2) Äriregistri andmetel on Rendifond OÜ osanikud alates 04.08.2015 D. Zveryakin ja J. P. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 184 lg-le 3 võib osanike otsusel juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. MTA-le ei ole osanike otsust edastatud. ÄS § 168 lg 2 järgi võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes. Juriidilise isiku ülesannete täitmine ei lakka, kui keegi tema nimel tegutsevatest füüsilistest isikutest ei saa mingil põhjusel tegutseda ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 48 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus kasutada maksumenetluses ka esindajat. 3) Rendifond OÜ on jätnud 04.01.2016 korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata. Samuti on MTA 26.01.2016 otsuse koostamise seisuga Rendifond OÜ-l esitamata
  6. a majandusaasta aruanne. Kuna Rendifond OÜ ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist ega loonud MTA-le võimalust ettevõtlusega tegelemist kontrollida, siis puudub alus arvata, et Rendifond OÜ tegeleb Eestis ettevõtlusega.
  7. Rendifond OÜ esitas 27.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.01.2016 korralduse ja 26.01.2016 otsuse tühistamiseks. Samuti palus Rendifond OÜ peatada esialgse õiguskaitse korras MTA 26.01.2016 otsuse täitmine kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
  8. Kohus võttis 08.02.2016 määrusega Rendifond OÜ kaebuse menetlusse ning jättis Rendifond OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  9. MTA esitas 16.02.2016 vastuse kaebusele, paludes jätta Rendifond OÜ kaebus MTA 26.01.2016 otsuse tühistamiseks rahuldamata.
  10. Kohus palus 09.03.2016 kohtunõudega Rendifond OÜ-l täpsustada, kas kohus on kaebaja kaebuses esitatud nõuetest õigesti aru saanud ning kas kaebaja on käesolevas haldusasjas lisaks MTA 26.01.2016 otsusele vaidlustanud ka MTA 04.01.2016 korralduse.
  11. Rendifond OÜ teatas 14.03.2016, et on kohtule esitanud nõude nii MTA 04.01.2016 korralduse kui ka MTA 26.01.2016 otsuse tühistamiseks.
  12. MTA esitas kohtule 24.03.2016 täiendavad seisukohad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  13. Rendifond OÜ kaebuse põhjendused: 2

(7)3-16-204 1) Kaebaja leiab, et MTA 04.01.2016 korraldus on õigusvastane, kuna see ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55, § 56 lg-te 1-3 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 nõuetele. Seega peavad MTA menetluse alustamise korralduses sisalduma informatsioon ja maksuhalduri kaalutlused selle kohta, millised on need tõendid, millele tuginedes on maksuhaldur leidnud, et maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud ning sellest tulenevalt on maksuhalduril alus koguda ja nõuda täiendavate tõendite esitamist. 2) MTA 04.01.2016 korralduses ei ole maksuhaldur põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud. Seega ei ole korraldus kaebajale selge. Kui kohus nimetatud korralduse tühistab, siis on selle korralduse alusel läbi viidud menetlus ebaseaduslik ja seega on olemas ka alus MTA 26.01.2016 otsuse tühistamiseks. 3) Iseenesest on õige MTA väide, et kaebaja jättis 04.01.2016 korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata ja kaebaja ei ole seni tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Samas ei saa nimetatud asjaolu olla aluseks kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisele. Kaebaja teavitas maksuhaldurit, et kaebajal puudus alates 18.01.2016 juhatuse liige (s.o esindusõiguslik isik), kes saaks ilmuda maksuhalduri juurde selgituste andmiseks ja tõendite esitamiseks. Sellega täitis kaebaja HMS § 42 lg-s 2 sätestatud kohustuse teatada haldusorganile, et tal ei ole võimalik kutse peale ilmuda. 4) Vastavalt HMS § 42 lg-le 2 pidi maksuhaldur otsustama, kas kaebajal oli mitteilmumiseks ja tõendite esitamata jätmiseks mõjuv põhjus ning oma otsusest teavitama viivitamatult kaebajat. Maksuhaldur on jätnud selle kohustuse täitmata. Kui kaebaja oleks saanud maksuhalduri sellekohase seisukoha, oleks ta saanud otsustada, kuidas maksumenetluses edasi käituda. Kuna maksuhaldur ei teavitanud kaebajat sellest, kas esindusõigusliku isiku ilmumata jätmise põhjus oli maksuhalduri arvates mõjuv või mitte, siis ei olnud maksuhaldur õigustatud tegema otsust kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. Ka ei nähtu MTA 26.01.2016 otsusest, kas maksuhaldur luges kaebaja esindusõigusliku isiku ilmumata jätmise ja tõendite esitamata jätmise põhjuse mõjuvaks või mitte. 5) Kaebaja
  1. a majandusaasta aruanne koostati ja allkirjastati juhatuse liikme D. Zveryakini poolt 21.09.2015, misjärel esitati see äriregistrile. Kaebaja juhatuse liige ei olnud teadlik puudustest aruande esitamisel, samuti ei teavitanud ka äriregister kaebajat
  2. a majandusaasta aruande puudustest. Kaebaja sai alles MTA 26.01.2016 otsusest teada, et
  3. a majandusaasta aruanne oli esitatud puudustega. Kaebaja kõrvaldas puudused koheselt. 6) Kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega. Kaebaja osanikud on valinud äriühingule uue juhatuse liikme ja uus juhatuse liige on maksuhaldurile esitanud tõendid kaebaja ettevõtlusega tegelemise kohta.
  4. Maksu- ja Tolliameti vastuväited: 1) Ettevõtlusega tegelemise kontrollimise alustamiseks ei ole nõutav, et maksuhalduril oleks tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühing ettevõtlusega ei tegele. Maksuhaldur võib kontrollida äriühingu ettevõtlusega tegelemist ka juhuvaliku alusel. MKS § 10 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduri ülesandeks jälgida aruandluse esitamise kohustuse täitmist ning kontrollida käibemaksukohustuslaste registreerimise avalduses märgitud fakte ja KMS mõistes ettevõtlusega tegelemist. Riigil lasub kohustus tagada registrikannete õigsus. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud korralduses kontrolli ja teabe nõudmise vajadust, mistõttu on kaebaja väide korralduses esinevale kaalutlusveale ja faktiliste asjaolude kajastama jätmisele alusetu. 2) Kaebaja asus 04.01.2016 korraldust sisuliselt täitma, taotledes täiendavat aega dokumentide esitamiseks. Kui kaebaja oleks pidanud korraldust õigusvastaseks, poleks kaebaja asunud seda täitma, vaid oleks teatanud selle täitmata jätmise põhjustest ning korralduse 3
(7)3-16-204 vaidlustamisest. Kaebaja väited, et korraldus ei olnud tema jaoks selge, on tõenäoliselt otsitud põhjus, mis toetaks käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse vaidlustamist. Kaebaja ei ole seejuures esitanud uut käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldust, mis kinnitab, et kustutamine oli põhjendatud. 3) Kaebaja teavitas 19.01.2016 maksuhaldurit e-maili teel, et tal puudub alates 18.01.2016 juhatuse liige ning uus juhatuse liige valitakse loodetavasti hiljemalt 29.01.
  1. Lisaks lubas kaebaja esitada
  2. a detsembri majandustegevuse dokumendid 19.-22.01.
  3. Osanike otsust, millega juhatuse liige tagasi kutsuti, maksuhaldurile 19.01.2016 e-maili teel ei edastatud. Tulenevalt kaebaja edastatud kirjast ootas maksuhaldur kaebaja poolt lubatud dokumente kuni 25.01.
  4. Kuna lubatud aja jooksul kaebaja dokumente äriühingu majandustegevuse kohta ei esitanud, tegi MTA 26.01.2016 otsuse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. 4) Kaebaja esitas mitteilmumise ja dokumentide esitamata jätmise teate maksuhaldurile 30 minutit enne korralduse täitmise tähtaega. Ilmselgelt ei jäänud maksuhaldurile piisavalt aega selleks, et võtta teate osas seisukoht enne korralduse täitmise tähtaja saabumist ning lisaks vormistada otsustus, mille alusel oleks kaebaja saanud teha järelduse edasise käitumise kohta maksumenetluses. Haldusorganile esitatav taotlus tuleks sellisel juhul esitada mõistliku aja jooksul. Samas käesoleval juhul ei ole maksuhaldur jätnud kaebaja taotlust tähelepanuta, vaid oodanud ära teates kaebaja poolt lubatud tähtaja, mille jooksul isik on lubanud dokumendid esitada. Alles viimase tähtaja möödumisel on maksuhaldur koostanud vaidlustatud otsuse. 5) D. Zveryakin on nii kaebaja tagasikutsutud juhatuse liikmeks kui ka osanikuks. MKS § 8 lg-st 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg-st 1 ja ÄS § 168 lg-st 2 tulenevalt oli osanike otsustada, kes juhatuse liikme määramiseni juhatust asendab. Juriidiliste ülesannete täitmine ei lakka, kui keegi tema nimel tegutsevatest füüsilistest isikutest ei saa mingil põhjusel tegutseda. MKS § 48 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus kasutada maksumenetluses ka esindajat. D. Zveryakinil oli võimalus täita MTA 04.01.2016 korraldust vaatamata Rendifond OÜ-s toimunud juhatuse liikme tagasikutsumisele. 6) Kui kaebaja ei esita maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente, siis on alust asuda seisukohale, et neid dokumente ei ole olemas või ei ole need piisavad tõendamaks ettevõtlusega tegelemist. Maksuhalduri nõutud dokumente esitamata jättes võttis kaebaja riski, et see võib kaasa tuua käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise. Vastav hoiatus sisaldus 04.01.2016 korralduses. 7) Kuigi MTA-l oli KMS § 22 lg 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt õigus koguda kaebaja ettevõtluse kohta täiendavalt tõendeid, ei olnud tal otseselt sellist kohustust. Tõendamiskoormus selles osas oli KMS § 22 lg-st 31 tulenevalt kaebajal. MTA kogus võimaluse piires tõendeid omal algatusel. 8) Olukorras, kus oli möödunud korralduse täitmise tähtaeg ning kaebaja ei pidanud vajalikuks maksuhalduriga ühendust võtta ka täiendaval tähtajal, oli maksuhaldur õigustatud äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutama ning oluline ei ole, kas kaebaja tegelikult ka ettevõtlusega tegeles või mitte, sest maksuhalduri otsus tehti olukorras, kus maksuhalduril ei olnud sellekohaseid tõendeid esitatud. 9) Kaebaja sai MTA 26.01.2016 otsuse kätte 27.01.2016 e-maksuameti kaudu. Kaebaja esitas MTA-le dokumendid 27.-28.01.2016 ehk pärast vaidlustatud otsuse kättesaamist. Kaebaja esitas
  5. a majandusaasta aruande äriregistrile 27.01.2016 ning osanike otsus uue juhatuse liikme määramise kohta on tehtud samuti 27.01.
  6. Kuna haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle väljaandmise hetke seisuga, tuleb kohtul jätta tõenditena arvestamata 27.-28.01.2016 esitatud dokumendid. 4
(7)3-16-204 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebaja on vaidlustanud MTA 04.01.2016 korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks ning MTA 26.01.2016 otsuse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. a) MTA 04.01.2016 korralduse õiguspärasus
  2. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane, kuna sellest ei nähtu korralduse faktiline alus ja puuduvad maksuhalduri kaalutlused selle kohta, miks kaebaja ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud.
  3. MKS § 10 lg 1 sätestab, et maksuhaldur kontrollib MKS-i ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. KMS § 22 lg 31 sätestab, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. KMS § 22 lg 31 sõnastusest ja seaduseelnõu 740 SE seletuskirjast tulenevalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel (Riigikohtu 07.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-17-15, p 15).
  4. Vaidlustatud korraldusega teavitas maksuhaldur kaebajat tema suhtes alustatud menetlusest, andis kaebajale tähtaja ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamiseks ja kaebaja esindusõigusliku isiku ilmumiseks maksuhalduri juurde. Kaebajat teavitati nimetatud korraldusega ka sellest, et kui ta ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid kaebaja Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist. Seega on vaidlusaluse korralduse näol tegemist eeskätt menetluse alustamise teatega ning ärakuulamisõiguse tagamisega. Kuivõrd kaebaja esindusõiguslikku isikut kohustati ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse, siis tuli selleks anda MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav korraldus, milles mh välja tuua korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5).
  5. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et korralduses on viidatud õiguslikele alustele või korraldus vastab muudele MKS §-s 46 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kaebaja on ette heitnud, et korraldus on faktiliselt põhjendamata (puuduvad kaalutlused, miks maksuhaldur on leidnud, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud). Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Haldusakti andmise faktilise alusena tuleb mõista põhiliste eluliste asjaolude kogumit, millega seoses isikule kohustusi pannakse või tema õigusi piiratakse (vt Tallinna 5
(7)3-16-204 Ringkonnakohtu 27.03.2013 otsus nr 3-12-1916, p 15). Antud juhul on selliseks asjaoluks maksuhalduri otsus kontrollida kaebaja ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul
  1. a detsember –
  2. a jaanuar. KMS ei sea menetluse alustamiseks eritingimusi, samuti ei tulene ühestki õigusaktist see, et maksuhaldur peaks kontrolliobjekti valikut ning tekkinud kahtlust üksikasjalikult põhjendama nagu kaebaja seda ette näeb. Seega on kohtu hinnangul vaidlustatud korralduses esitatud selle faktiline alus, kaebajale on selgitatud, mis asjus on kaebaja esindusõiguslik isik välja kutsutud ning ühtlasi selgitatud, miks nõutakse ettevõtlust tõendavate dokumentide esitamist. Arvestades, et alles kontrolli tulemustest sõltub see, millised maksuhalduri kahtlused on leidnud kinnitust ning kas esineb maksuseaduse rikkumine või mitte, siis ei saa eeldada, et maksuhaldur peaks juba menetluse alustamise teates esitama üksikasjalikud põhjendused kahtlustuse tekkimise kohta.
  3. Ka Riigikohus on oma 07.05.2015 otsuse nr 3-3-1-17-15 p-s 20 märkinud, et KMS-st ei tulene maksuhaldurile kohustust põhjalikult selgitada esmase riskianalüüsi ja ettevõtlusega mittetegelemise kahtluse tekkimise asjaolusid. Teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus. Nimetatud asjas oli Riigikohtu hinnangul põhjendatud kahtluse tekkimise piisavaks aluseks see, et maksuhaldur viitas korralduses esmasele riskianalüüsile esitamata täiendavaid põhjendusi ja tõendeid, milliste andmete alusel esmane riskianalüüs toimus. Eelnevast järeldub, et korralduses ei pea sisalduma üksikasjalikud põhjendused, miks maksuhaldur on otsustanud teostada isiku suhtes kontrolli ja milliste andmete alusel.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 04.01.2016 korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning Rendifond OÜ väited selle õigusvastasuse kohta ei anna alust selle tühistamiseks. b) MTA 26.01.2016 otsuse õiguspärasus
  5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja jättis MTA 04.01.2016 korralduse määratud tähtajaks (s.o 19.01.2016 kell 10.00) täitmata. Samas leiab kaebaja, et vaidlustatud MTA otsus on õigusvastane järgmistel põhjustel: vastustaja 04.01.2016 korraldus on õigusvastane ja seega on ebaseaduslik ka selle alusel läbi viidud menetlus; vastustaja ei teavitanud kaebajat, kas kaebaja esitatud põhjus tema ilmumata jätmise kohta on mõjuv või mitte; kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega.
  6. Kuivõrd kohus eelnevalt leidis, et MTA 04.01.2016 korraldus on õiguspärane, siis analüüsib kohus järgnevalt kaebaja ülejäänud väiteid ning hindab, kas kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine oli õiguspärane.
  7. Kaebaja sai MTA 04.01.2016 korralduse kätte 08.01.2016 ning 19.01.2016 kell 9.30 (ehk 30 minutit enne korralduse täitmise tähtaega) teavitas kaebaja osanik D. Zveryakin maksuhaldurit e-kirja teel, et seoses 18.01.2016 osanike otsusega ei ole Rendifond OÜ juhatuse liige enam D. Zveryakin ning sellest tulenevalt ei ole võimalik maksuhalduri juurde tulla. Kaebaja juhatuse liige (kes oli ühtlasi üks kahest kaebaja osanikust) otsustati seega osanike otsusega tagasi kutsuda pärast MTA 04.01.2016 korralduse kättesaamist. Vastavalt ÄS § 168 lg-le 2 võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellest tulenevalt omavad osanikud osaühingu tegevuse üle otsustamisel kõige laialdasemat pädevust ja kontrolli. Kohtu hinnangul lõi kaebaja ise oma tegevusega takistuse maksuhalduri antud kohustuse täitmata jätmiseks vastava tähtaja jooksul ning seega võttis kaebaja juhatuse liikmete vahetusega teadlikult riski, et maksuhaldur ta käibemaksukohustuslaste registrist kustutab. Sellisest tagajärjest oli kaebajat MTA 04.01.2016 korralduses hoiatatud. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et kaebajal oli MKS § 48 lg-st 1 tulenevalt õigus kasutada maksumenetluses ka esindajat. 6
(7)3-16-204
  1. Kaebaja ei saa mõistlikult eeldada, et maksuhaldur oleks pidanud jõudma 30 minuti jooksul enne korralduses määratud tähtaega kaebajale vastama ja teatama, kas MTA pikendab korralduses antud tähtaega. HMS §-st 42 tulenevalt oleks kaebaja ühtlasi pidanud ilmumata jätmise põhjusest maksuhaldurit viivitamata teavitama. Kohtu hinnangul ei saanud juhatuse liikme vahetuse otsustamine olla ootamatu ning kaebaja ei ole seda ka põhjusena nimetanud. Seejuures ei sisaldanud kaebaja 19.01.2016 teatis selget taotlust tähtaja pikendamiseks, vaid kaebaja teavitas maksuhaldurit, et esitab dokumendid viivitusega, s.o „hiljemalt käesoleva nädala jooksul“ (seega hiljemalt 22.01.2016). Saamata enda teatisele selleks ajaks keelduvat vastust, puudus kaebajal igasugune põhjus eeldada, et teabe esitamise kohustus ja vajadus oleks lõppenud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks ka ise täiendavalt maksuhalduriga ühendust võtnud ja uurinud kaebaja e-kirja kättesaamise ja/või menetluse edasise käigu kohta. Maksuhaldur tegi kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse 26.01.2016, oodates seega ära kaebaja poolt teatatud ajaperioodi ja täiendavalt veel 3 päeva. Kohus leiab, et maksuhaldur andis kaebajale piisavalt aega selleks, et kaebaja saaks maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist tõendavaid dokumente esitada.
  2. Tähelepanuta ei saa ühtlasi jätta asjaolu, et nii kaebaja juhatuse liikmeks kui osanikuks (50%) oli sama füüsiline isik, s.o D. Zveryakin. See tähendab, et isik, kes oli juhatuse liikmena kohustatud maksuhalduri korralduse täitma, kutsus osanikuna ennast peale korralduse saamist ja enne selle täitmise tähtaega juhatusest tagasi ning teavitas korralduse täitmise tähtpäeval maksuhaldurit, et kaebajal puudub juhatuse liige, kes saaks maksuhaldurile selgitusi anda. Eelnev tähendab, et nii nõutud teabe omamine kui selle esitamise korraldamine taandus tegelikkuses sama füüsilise isiku kohustuste hulka ning sisulisi takistusi teabe esitamiseks ei olnud.
  3. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kaebaja ka reaalselt ettevõtlusega tegeles või mitte või kas tal olid maksuhalduri nõutud dokumendid olemas. KMS § 22 lg 31 neljanda lause kohaselt kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2663, p 12).

§ 158

lg 2 lause 2 kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebajal on võimalus esitada MTA-le uus taotlus enda registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. 24. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine oli õiguspärane ning MTA 26.01.2016 otsuse tühistamiseks puudub alus. c) Menetluskulude jaotus 25.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.