← Eesti

2-15-1545/36

Obsah (4)§ 73§ 76§ 16§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2016, Tal

) § 67 lg-st 1 palub hageja poolte abielu lahutada ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi

  1. Kostja nõustus, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, kuid ei olnud abielu lahutamisega nõus enne, kui on lahendatud kostja ja poolte ühise lapse ülalpidamise küsimus.
  2. 13.10.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista: 1) igakuise elatise 375 eurot alates vastuhagi esitamisest kuni abielu lahutamise otsuse jõustumiseni; 2) elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist 3) igakuise elatise 375 eurot alates abielu lahutamise otsuse jõustumisest kuni kostja töövõime taastumiseni 4521,60 eurot. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
  3. Kostja igakuised kulud ületavad tulusid ja ta ei suuda end ise piisavalt ülal pidada. Ülalpidamise nõue on põhjendatud, mõistlik ja vastab pere elustandardile kooselu ajal ja ka vahetult peale selle lõppemist. Kostja kolis koos pojaga USA-st Eestisse
  4. aastal, kuna Eestis oli kostjal võimalik saada lihtsamatel tingimustel vajalikku ravi XXX. Samal ajal jättis hageja pere maha ning alustas USA-s kooselu uue elukaaslasega.
  5. Alates pere lahku kolimisest toetas hageja alguses kostjat ja last ligikaudu 1100 euroga kuus. Alates
  6. aasta algusest on hageja oluliselt toetust vähendanud.
  7. aasta jooksul on hageja täielikult taganenud oma lubadustest ja ühepoolselt otsustanud toetada peret vaid 350-400 euroga kuus ning mitmetel kuudel on see olnud 0 eurot. Kokkulepitud 1100 eurost on saanud viimase aasta jooksul keskmiselt vaid 266,67 eurot kuus, mis on mõeldud vaid elatiseks lapsele. Kostjat ei ole hageja enam rohkem kui aasta üldse toetanud. Sellest tulenevalt on kostja ja laps pidanud tegema olulisi järeleandmisi nende tavapärasest elatustasemest, et tagada perele minimaalselt eluks vajalik. Kostja on müünud alates
  8. aastal kaks temale kuuluvat kinnisasja, on asendanud kulukama auto vähem kulukamaga ja on asunud tööle. Seega on ta teinud endast kõik oleneva, et suurendada pere sissetulekuid ja vähendada väljaminekuid. Lähtudes eeltoodust on vajalik välja mõista elatis kostjale ühe aasta eest enne käesoleva hagi esitamist.
  9. Kostja ja poolte ühise lapse kulud ühes kuus on olnud viimase 12 kuu jooksul keskmiselt 1477,53 eurot. Kostja eluaseme- ja sidekulud on kokku 483,57 eurot kuus. Kostja elab koos lapsega pooltele ühisvarana kuuluvas korteris asukohaga XXX, mille kulud on keskmiselt 431,57 eurot kuus (eluasemelaen 260 eurot, kodukindlustus 9,25 2 eurot, kommunaalmaksud 88 eurot, elekter 28 eurot, valveteenus 19,82 eurot, Elion TV+internet 26,50 eurot). Kostja kulud toidule ja tarbeesemetele on kokku 200 eurot kuus. Auto rendi- ja kindlustuse kulu on 188,46 eurot kuus, rehvivahetuse kulu 6,67 eurot kuus (2x40 eurot aastas), kütusekulu 130 eurot kuus ja remondi- ja hoolduskulud 30 eurot kuus, kokku 355,13 eurot kuus. Kulud ravimitele, vitamiinidele ja tervisetoodetele, sh prillid, on 50 eurot kuus ja hambaravile 20 eurot kuus. Kulud riietele on 50 eurot kuus. Kulud telefonile on 22 eurot, mille osas on arvestatud EMT kõnepaketiga (21,99 eurot kuus), mis sisaldab kõneminuteid, sms-e ja internetti. Kulud hügieenile, juuksurile, kosmeetikale jms on 50 eurot kuus. Kulud ootamatult tekkiva vajaduse puhuks on 25 eurot kuus.
  10. Kostja sissetulekud ühes kuus on olnud viimase 12 kuu jooksul 789,06 eurot (töötasu ja töövõimetuspension), millele lisandub lastetoetus 45 eurot kuus. Tulenevalt kostja tervislikust seisundist ei ole tal võimalik töötada täistööajaga. Põhjendatud on välja mõista elatis kostjale alates lahutuse otsuse jõustumisest kuni töövõime taastumiseni (

§ 73lg 1).

Kostja abivajadus on tingitud sellest, et ta ei suuda terviseseisundi tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Kostjal on diagnoositud ligi 20 aastat tagasi XXX ning sellest tulenevalt on ta 90% töövõimetu. Kostja esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo 20.05.2015 otsuse nr 1222967, millega on kostjal tuvastatud püsiv töövõimetus kuni 31.05.2017, sama otsuse kohaselt on töövõime kaotuse protsent 90%. Samuti esitas kostja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 24.11.2015 tõendi nr 22659, mille kohaselt on kostjale tehtud teismeeas haigestumise tagajärjel XXX tekke tõttu 29.08.2013 XXX. Selle järgselt on XXX olnud rahuldav, kuid vajab igapäevast immunosuppresiivset ravi ja antihüpertensiivset ravi. Sama tõendi kohaselt on kostja

  1. aastal läbi põdenud XXX. Kostjal on töötamine lubatud madalal koormusel ja ta peab olema pideval jälgimisel XXX juures.
  2. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et hageja majanduslik seisund on tõenäoliselt parem, kui ta kohtule ja kostjale näitab. Seoses Ameerika Ühendriikides tekkinud võlgade ja väidetava pankrotiga (nii ettevõtete kui ka eraisiku), ei ole hageja esitanud seniajani usaldusväärseid dokumente, mis tõendaksid üldse fakti, et pankrotimenetlus tema kui eraisiku (ja ka ettevõtete osas) on käimas ning mis seisus see käesoleval ajal on. Seega ei ole hageja esitanud usaldusväärset ülevaadet sellest, millised konkreetsed ja millises summas võlad on hagejal Ameerika Ühendriikides. Samuti ei ole esitanud hageja Ameerika Ühendriikide dokumente, millest nähtuks, millised on konkreetselt abikaasade ühistes huvides võetud kohustused ja millised on ettevõtetega seotud kohustused. Vastus vastuhagile
  3. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  4. Hageja palus ennast vabastada

§ 76

lg 2 alusel abikaasa ülalpidamiskohustusest põhjusel, et ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuna kostja suudab end ka ise ülal pidada, siis puudub tal õiguslik alus nõuda hagejalt ülalpidamist

§ 16lg 3 ning § 73 alusel.

  1. Pooltel ei ole kunagi olnud ühtegi kokkulepet kostjale makstava elatise osas. Hageja tegeles Ameerika Ühendriikides ettevõtlusega ning tema äriühingul läks hästi. Ajaks, mil kostja oli naasnud Eestisse ning poolte kooselu oli lõppenud, oli perekonnal tekkinud eelkõige just kostja pillava ja arutult tarbiva elustiili tõttu erinevate krediidiandjate ees suured võlgnevused. Kuna samal ajal sattus ka hageja äriühing majanduslikesse raskustesse ning hageja sissetulekud vähenesid sellest tulenevalt oluliselt, ei suutnud hageja krediidiandjatele võlgnevusi tasuda. 3
  2. Hageja algatas Ameerika Ühendriikides oma äriühingu likvideerimismenetluse, mis on seniajani lõpule viimata põhjusel, et kuna äriühing kuulub poolte ühisvara hulka, siis vajab hageja abikaasa nõusolekut, mida viimane keeldub aga põhjendamatult andmast. Mingit majandustegevust äriühingul käesoleval hetkel ei toimu ning tulu hageja sealt enam ei saa. Tulenevalt suurtest võlgnevustest erinevate krediidiandjate ees (eelkõige krediitkaardivõlgnevused) oli
  3. aasta alguseks selge, et hagejal tuleb välja kuulutada ka üksikisiku pankrot, poolte ühised kohustused erinevate krediidiandjate ees olid selleks ajaks kokku 71 564,05 USD. Ka pankrotimenetlus on hetkel pooleli ning ka selle põhjuseks on kostja soovimatus koostööd teha. Kõige eelneva tulemusel oli hageja sunnitud 2015 septembris Eestisse tagasi kolima – kõik hageja pangaarved Ameerika Ühendriikides on arestitud, uute pangaarvete avamisest keeldutakse, hagejale kuulunud äriühing on likvideerimisel, pooleli on hageja pankrotimenetlus ning hagejal puudub käesoleval ajal isegi võimalus Ameerika Ühendriikides korterit üürida.
  4. Seega on põhjendamatu kostja nõue, mille kohaselt peab hageja tagama perele elustandardi, milline see oli poolte kooselu ajal, kuna praeguseks on poolte sissetulek, elatustase ja võimalused oluliselt muutunud (vähenenud). Hagejal puudub Eestis püsiv sissetulek ning ta on hetkel alles tööotsingutel. Hageja on ennast töötuna võtnud arvele Eesti Töötukassas. Hageja pangakontol SEB Pangas on 17.11.2015 seisuga 118,20 eurot. Poolte ühisvarasse kuulub korter asukohaga XXX ning seda kasutavad oma alalise elukohana kostja ja laps. Hageja elab koos oma elukaaslasega viimasele kuuluvas korteris Tallinnas. Hagejal on 22.08.2013 sündinud tütar, kelle osas on vastuhagi kostjal samuti seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
  5. XXX kinnistu laenumakseid (keskmiselt summas 260 eurot kuus) tasus ainuisikuliselt kuni
  6. aasta juulikuuni hageja. Samuti on hageja täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust vähemalt summas 266,67 eurot kuus.
  7. Lisaks igakuisele sissetulekule omab kostja ka vara, mille arvel end ülal pidada: ühisvarasse kuuluv korteriomand turuväärtusega 190 000 eurot ja lahusvarana kinnisasi asukohaga XXX, turuväärtusega ~ 28 000 eurot. Kostja võõrandas
  8. aasta jaanuaris talle kuulunud kinnistu asukohaga XXX ning
  9. aasta juunis kinnistu asukohaga XXX.
  10. aasta suvel võõrandas kostja poolte ühisvara hulka kuuluva sõiduauto BMW X3 hinnaga 7300 eurot, kuid poolt müügihinnast hagejale üle ei kandnud. Hagejal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostja varaline seisund peab olema oluliselt parem, kui ta on kohtule avaldanud. Kuna kostja omab sissetulekut, mille arvelt end ülal pidada ning vara, mida tal on enda ülalpidamise eesmärgil võimalik võõrandada (ja mida ta on juba võõrandanud), siis ei ole täidetud materiaalõiguslikud eeldused elatisenõude rahuldamiseks. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et pere põhjendatud kulud on 1477,53 eurot kuus ning leidis, et need ei ole vastavuses poolte sissetulekutega. Esimese astme kohtu otsus
  11. Harju Maakohtu 11.02.2016 otsusega hagi rahuldati ja lahutati poolte abielu. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatusraha kostja ülalpidamiseks ajavahemiku 13.10.2015-11.02.2016 eest summas 556,82 eurot ja alates 12.02.2016 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni abielu lahutuse osas, summas 149,30 eurot kuus. Maakohus jättis rahuldamata vastuhagi osas, milles kostja palus elatise väljamõistmist ajavahemiku 13.10.201412.10.2015 eest ning elatise väljamõistmist alates abielu lahutamise otsuse jõustumisest kuni kostja töövõime taastumiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 4
  12. Lähtudes

§ 67lg-test 1 ja 2, asus kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on 2012.

aasta jaanuaris pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus. Hageja on kohtus 14.12.2015 ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud ja ta ei soovi leppimist ja abielu jätkamist. Kostja on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja et kostja on nõus abielu lahutamisega. Seega tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

  1. Vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 24.11.2015 tõendist on üheselt arusaadav, et kostjal on tervise tõttu piirangud töökoormuse osas ning ei ole võimalik eeldada, et kostja teeks pärast XXX näiteks rasket füüsilist tööd. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et ta töötab andmesisestajana ja on esitanud 01.03.2015 töölepingu muudatuse, mille kohaselt töötab ta osalise tööajaga 50% töögraafiku alusel. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo 20.05.2015 otsusega on tõendatud, et kostja töövõime kaotus on 90%, kuid ainuüksi see, kui isiku töövõime kaotus on 90%, ei anna iseenesest veel alust järeldusele, nagu oleks sel isikul võimalik teenida ainult 10% oma vajaduste rahuldamiseks vajalikust rahast. Kohus ei pidanud tõendatuks ja usutavaks, et kostjale oleks tervise suhtes vastunäidustatud suuremas ulatuses töötamine kui 10%, näiteks andmesisestuse töö, mida kostja teeb ka käesoleval ajal või muu aktiivset füüsilist pingutust mittenõudev töö. Kohus luges tõendatuks, et kostjal on tervise tõttu piirangud täistööajaga töötamiseks. Kohus pidas kostja pingutusi enda ülalpidamiseks mõistlikuks.
  2. Pere tavapärane elulaad kooselu ajal Ameerika Ühendriikides oli keskmisest parem ning et hageja sissetulek võimaldas poolte eraldi elama asumisest ja kuni jaanuarini 2014 maksta abikaasale ja lapsele tavapäraste vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 1100 eurot kuus. Pere tavapärane elulaad sõltub perekonna sissetulekust ja ei ole muutumatu. Samuti on käesolevaks ajaks muutunud mõlema abikaasa elukohariik.
  3. Hageja on väitnud, et temale kuuluv äriühing Ameerika Ühendriikides sattus
  4. aastal majanduslikesse raskustesse ja seetõttu vähenesid oluliselt tema võimalused peret samas mahus varasemaga toetada. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud enda poolt kostjale 27.08.2013 saadetud e-kirja, milles on teavitanud kostjat Ameerika Ühendriikides asuva äriühingu tegevuse võimalikust lõpetamisest pankrotiga ning isiklikult hageja vastu esitatud rahalistest nõuetest summas 33 000 USD ning krediitkaardivõlgnevusest. Samuti on hageja teatanud arvelduskontode sulgemisest 20.03.2014 e-kirjaga ja rahalistest raskustest 25.03.2014 ja 24.03.2014 e-kirjaga (II kd, tlk 34-40) ning 09.10.2014 e-kirjaga (I kd, tlk 187). Hageja on 07.12.2015 menetlusdokumendis selgitanud oma suhteid Ameerika Ühendriikide krediidiasutustega käesoleval ajal, mida kohus peab usutavaks. Hageja andmetel on Ameerika Ühendriikides käesoleval ajal pooleli hageja üksikisiku pankrotimenetlus, äriühing on likvideerimisel, pangaarved on arestitud ja uute pangaarvete avamisest keeldutakse. Hageja on
  5. aasta septembris asunud taas Eestisse elama ja on ennast töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassas. Töötuna arvele võtmine 08.10.2015 on tõendatud Eesti Töötukassa 04.11.2015 teatisega. Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt ei ole hagejale alates
  6. aasta septembrist väljamakseid tehtud.
  7. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud ja usutav, et hageja võimalused peret rahaliselt toetada ei ole vastuhagi esitamise ajal samad, mis olid sel ajal, kui pere elas koos Ameerika Ühendriikides ning erinevad oluliselt ka ajavahemikul 2012 jaanuarist kuni 2013 maini olnud rahalistest võimalustest. Kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta abikaasa tavapäraseid vajadusi kindlaks tehes arvestamata abikaasade kooselu-aegne varaline seisund ja elutingimused, kuna see ei ole kõiki 5 asjaolusid arvestades mõistlik, ja võtta elatise suuruse määramisel aluseks lahus elava abikaasa tavapärased mõistlikud vajadused.
  8. Kohus pidas kostja põhjendatud eluaseme- ja sidekuludeks 215,79 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatud eluasemekuludeks maamaksu- ja majapidamiskulusid 52 eurot kuus. Mõistlikuks toidurahaks kuus on 160 eurot ja täpsustamata tarbeesemete kuluks 20 eurot, s.o kokku 180 eurot kuus. Asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Samuti on igapäevaelus tavaliselt vajalikud erinevad tarbeesemed. Kostja kulude hulka tuleb arvestada ka lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kulud miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
  9. Põhjendatud transpordikulu on 335,13 eurot kuus. Kuivõrd sõiduautot kasutavad kaks inimest, on kostja põhjendatud transpordikulu 167,57 eurot kuus. Rendi- ja kindlustuse kulud on tõendatud H OÜ arvega, bensiinikulu on tõendatud arvelduskonto väljavõttega, rehvivahetuse kulu on tõendatud vastava töökoja hinnakirjaga. Kostja ei ole tõendanud igakuist auto remondi- ja hoolduskulu 30 eurot kuus, s.o 360 eurot aastas, seega on põhjendatud hoolduskuluks 10 eurot kuus. Põhjendatud tervishoiukulud on 70 eurot kuus, arvestades kostja terviseseisundit. Üldtuntuks tuleb lugeda ka seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et kostja elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hambaraviteenuse ja prillide kulu on tõendatud vastavate arvetega. Põhjendatud kulud riietele on 50 eurot kuus. Asjaolu, et kostja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, samuti, et ta elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja telefonikulud on põhjendatud maksimaalselt 15 eurot kuus. Arvestades, et telefoniteenuse eesmärgiks on ennekõike telefoni teel rääkimise võimaluse kindlustamine ning et kostjal on internetiteenus ka eluasemekulude hulka arvestatud, samuti asjaolu, et perele on võimalik saada telefonifirmadelt ühes telefonipaketis soodsaid kõnetingimusi. Hügieenitarvetele, juuksurile, kosmeetikale jms kokku on põhjendatud 50 eurot kuus. Muud erakorralised kulud 25 euro ulatuses on põhjendatud. Kohus ei arvestanud kostja isiklike kulude hulka lapse kulusid, kuna lapse kulud sisalduvad vanema poolt antavas ülalpidamiskulus ja on aluseks vanemate poolt lapsele antava ülalpidamise suuruse arvestamisel, kui lapse kulud ületavad miinimumsummat.
  10. Kohus pidas kostja põhjendatud kuludeks kuni 31.12.2015 968,36 eurot kuus ja alates 01.01.2016 kuni abielu lahutamiseni 988,36 eurot kuus.
  11. Vastuhagi esitamise seisuga oli kostja igakuine keskmine sissetulek 789,06 kuus, millele lisandub peretoetus kuni 31.12.2015 45 eurot kuus, s.o kokku 834,06 eurot kuus. Alates 01.01.2016 on peretoetus 50 eurot kuus, seega on kostja igakuine keskmine sissetulek 839,06 kuus. Seega on kostja abivajadus alates 13.10.2015 kuni 31.12.2015 134,30 eurot kuus (968,36 - 834,06) ja alates 01.01.2016 kuni abielu lahutamiseni, s.o käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni 149,30 eurot kuus (988,36 839,06).
  12. Kostja nõue on põhjendatud perioodi eest 13.10.2014 - 12.10.2015 arvestades kohtu poolt tuvastatud abivajaduse suurust.
  13. Hageja ei ole ajavahemikul 13.10.2014 - 12.10.2015 kostjale ülalpidamisraha maksnud, kuid on tasunud ajavahemikul 01.10.2014 - 30.06.2015 poolte ühisvarasse kuuluva eluaseme laenu maksed AS SEB Pank laenulepingu nr L050019659 alusel, mis on keskmiselt 260 eurot kuus. Ajavahemikul 13.10.2014 - 12.10.2015 on hageja kokku tasunud eluasemelaenu summas 2280 eurot (8 x 260,1 x 200). 6
  14. Ajavahemikul 13.10.2014 - 31.12.2014 oli kostja igakuine keskmine sissetulek 773,06 eurot kuus ja peretoetus 19,18 eurot, s.o kokku 792,14 eurot kuus. Ajavahemikul 01.01.2015 - 28.02.2015 kostja igakuine keskmine sissetulek 773,06 eurot kuus, millele lisandus peretoetus 45 eurot, s.o kokku 818,06 eurot kuus. Ajavahemikul 01.03.2015 - 12.10.2015 oli kostja igakuine keskmine sissetulek 789,06 kuus, millele lisandus peretoetus 45 eurot kuus, s.o kokku 834,06 eurot kuus. Seega oli kostja abivajadus ajavahemikul 13.10.2014 - 31.12.2014 158,72 eurot kuus (950,86 792,14), ajavahemikul 01.01.2015 - 28.02.2015 150,30 eurot kuus (968,36 - 818,06) ja ajavahemikul 01.03.2015 - 12.10.2015 134,30 eurot kuus (968,36 - 834,06). Kokku oli kostja abivajadus ajavahemikul 13.10.2014 - 12.10.2015 1707,38 eurot.
  15. Kuivõrd hageja on ajavahemikul 01.10.2014-30.06.2015 tasunud eluasemelaenumakseid kokku summas 2280 eurot ja on lisaks tasunud ka lapsele elatist, on põhjendatud lugeda abikaasa ülalpidamiskohustus teise abikaasa abivajaduse ulatuses, so summas 1707,38 eurot täidetuks ja jätta kostja elatise nõue tagasiulatuvas osas rahuldamata.
  16. Kokku oli kostja abivajadus ajavahemikul 13.10.2015 - 11.02.2016 summas 556,82 eurot. Kohtu hinnangul ei piisa kostja vahenditest, et tema tavapäraseid vajadusi rahuldada. Vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista hagejalt elatis kostja kasuks alates hagi esitamisest kuni 11.02.2016 summas 556,82 eurot ja alates 12.02.2016 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni abielu lahutuse osas, summas 149,30 eurot kuus.
  17. Kohus ei nõustunud, et hageja tuleks vabastada ülalpidamiskohustusest, kuna hageja on noor ja töövõimeline inimene ja ta ei ole kohtule esitanud väiteid, et tal oleks põhjendatud ja tõendatud takistusi tööle asumiseks ja sissetuleku teenimiseks ulatuses, millest piisaks tema ülalpidamiskohustuste täitmiseks.
  18. Kohus jättis rahuldamata kostja nõude elatise väljamõistmiseks alates abielu lahutamisest kuni töövõime taastumiseni. Kostjal on põhjendatud üle vaadata oma kulude koosseis ja kaaluda võimalust oma kulude suuruse muutmiseks. Pärast abielu lahutamist on pooltel võimalik ühisvara jagada ja kostjal on võimalik oma vara võõrandada enda ülalpidamiseks, mis vastab ka õiglase ja otstarbeka majandamise põhimõttele. Kostjale kuulub ühisomandina korteriomand XXX ja sellega seotud eluasemelaenu kohustus (16.11.2015 seisuga 53 379,25 eurot) ning lahusvarana XXX kinnistu asukohaga XXX. Käesoleval ajal ei ole ühisvara jagatud. Kohtu hinnangul on pärast abielu lahutamist kostjal enda ülalpidamiseks piisavalt vara.
  19. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1, § 164 lg 1). Apellatsioonkaebus
  20. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja jäeti vastuhagi osaliselt rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada vastuhagi täielikult. Kostja palub jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka taotluse menetluse peatamiseks käesolevas tsiviilasjas kuni tsiviilasjas nr 2-15-15296 tehtava lahendi jõustumiseni.
  21. Lahutuse küsimus ja ülalpidamise nõuded on omavahel tihedalt seotud ning seega vaidlustab kostja maakohtu otsuse sellest tulenevalt ka osas, millega kohus lahutas poolte abielu. Lahuselava abikaasa ja lahutatud abikaasa elatise nõudmise õiguslikud alused on erinevad ja juhul, kui jõustuks lahutamise kohtuotsus, siis muutuks kostja menetluslik situatsioon oluliselt keerulisemaks. Nii abielu lahutuse kui ka ülalpidamisküsimused peaks lahendama koos, st üks oluline küsimus ei saa jõustuda ilma teiseta. 7
  22. Maakohus on hinnanud poolte poolt esitatud tõendeid ebaõigesti ning kohtu põhjendused elatise summade arvestamisel ja väljamõistmisel ei ole õiged, piisavalt põhjendatud ega vasta summade arvutamisel loogikareeglitele. Kohus on lugenud ebaõigesti usaldusväärseks hageja väited viimase kehva majandusliku seisu kohta ja järeldanud sellest ebaõigesti, et elatise väljamõistmisel ei tule aluseks võtta poolte elatustaset kooselu ajal. Kohus on ebaõigesti hinnanud kostja võimet end pärast abielu lahutamist ülal pidada.
  23. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et majapidamisega seotud kulud on põhjendamatud. Kostja põhjendatud kulud eluasemele ja sidele on 240,79 eurot kuus. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ei pidanud kohus vajalikeks kostja kulusid, mis on seotud majapidamisega (kostja kulud sellest 25 eurot), kuigi hageja kostja sellistele kuludele ei ole vastuväiteid esitanud. Tegemist on igapäevases elus vajalike kuludega, mis on tavapärased ja ei vaja eraldi tõendamist. Selle alla käivad näiteks kõiksugused tööriistad, välikoristusvahendid (nt lumelabidas), remonditarvikud jms, mille osas on ilmselge, et inimene vajab selliseid asju igapäevatoimetustega toimetulekul.
  24. Kostja ei nõustu maakohtu poolt toidu ja tarbeesemete kulu vähendamisega. Kostja leiab, et tema põhjendatud kulud toidule ja tarbeesemetele on 200 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud maakohtu menetluse jooksul vastuväiteid kostja toidu ega tarbeesemete kuludele. Vaatamata sellele otsustas kohus ilma sisuliste põhjendusteta vähendada kostja kulusid 20 euro võrra kuus.
  25. Kohus on eksinud lapse kulude summa arvestamisel ning on seetõttu valesti vähendanud kostja poolt nõutavat elatist. Kostja leiab, et tema põhjendatud kulud lapsele on 418,09 eurot, millise summa ulatuses on kostja lapse esindajana esitanud nõude hageja vastu ka tsiviilasjas nr 2-15-
  26. Osapoolte senine elustandard on olnud miinimumist kõrgem. Sellest tulenevalt ei saa olla ka lapse kulud kindlasti minimaalsed. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu kostja arvutustega ja selgitustega lapse kulude arvestamisel.
  27. Kostja ei nõustu maakohtu poolt transpordikulu vähendamisega. Kostja leiab, et tema põhjendatud kulud transpordile on 177,56 eurot kuus. On üldteada, et auto vajab hooldust ja hooldusvahendeid ning aeg-ajalt ka remonti. Kostja kulutabeli järgi olid sellised kulud aastas 360 eurot, mis on ilmselgelt vajalik ja põhjendatud summa. Auto hooldus võib ulatuda juba paarisajale eurole ning sellele lisanduvad veel kulud nt kojameestele, aknapesuvedelikule, pesule jne.
  28. Kostja ei nõustu maakohtu poolt telefonikulu vähendamisega. Kostja leiab, et tema põhjendatud kulud telefonile on 22 eurot kuus. Kostja ei nõustu kohtu selgitustega seoses internetiteenuse pidamisega ebavajalikeks kuludeks. Kostja selgitab, et tänapäeval on internetiteenuse sisaldumine kõneteenuse osana tavapärane ja vajalik. Üldjuhul hõlmavad kõnepaketid n-ö terviklahendust, mis sisaldab nii kõnesid, sms-e kui ka internetti, mistõttu ilma internetita kõnepaketi võtmine ei oleks ka soodsam. Lisaks ei ole hageja kostja telefonikulude osas vastuväiteid esitanud.
  29. Kostja leiab, et tema põhjendatud kuludeks ühes kuus on kokku 1253,44 eurot, milline summa peab olema ka elatise arvestamise aluseks. Õige ei ole lugeda peretoetust kostja sissetulekuks, kuna tegemist on lapsele mõeldud toetusega. Seega on kostja keskmine sissetulek perioodil 13.10.2014 - 12.10.2015 789,06 eurot. Sellest tulenevalt on kostja abivajaduse summa 464,38 (1253,44 – 789,06) eurot ja sellest tulenevalt tagasiulatuva elatise summa on 5572,56 (12 x 464,38) eurot.
  30. Ei ole õige arvestada kogu laenumaksete kulu kostja elatiseks – osaliselt (s.o 50% ulatuses) vastutab laenumakse tasumise eest hageja ise (kuivõrd ta on laenusaaja). Korteriomandis, mille eest laenumakseid tasuti, elab ka poolte ühine laps, kelle osas peab ka arvestama, kuidas laenumaksete tasumine tema elatise suurust mõjutas. See, 8 kui palju ja kuidas täpselt laenumakseid arvestatakse, sõltub aga kindlasti tsiviilasja nr 2-15-15296 tulemustest. Samuti jääb arusaamatuks, millisest dokumendist on kohus teinud järelduse, et hageja on tasunud
  31. aasta juulikuus laenumakse 200 eurot.
  32. Maakohus on elatisesumma väljaarvestamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Kostja arvamusel peaks kohtu metoodikat järgides elatise summad moodustuma: alates 12.02.2016 464,38 eurot kuus (1253,44 – 789,06); ajavahemiku 13.10.2015 11.02.2016 eest 1857,52 eurot (s.o 4 x 464,38). Mõlemad summad on tegelikult suuremad, kui vastuhagis taotletud, seega jääb kostja vastuhagis esitatud nõude juurde.
  33. Maakohus on lugenud ebaõigesti usaldusväärseks hageja väited tema kehva majandusliku seisundi kohta. Hageja ei ole esitanud maakohtu menetluses ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, milline on tema majanduslik seisund praegusel hetkel. Kohus on lugenud põhjendamatult usaldusväärseks vaid hageja paljasõnalised väited tema majanduslike raskuste kohta ning et hageja majandustegevus ja seotus Ameerika Ühendriikidega on täielikult lõppenud. Hageja ei ole esitanud menetlusse ei Ameerika Ühendriikide ega Eesti pangakontode väljavõtteid hagiavalduse esitamisele eelnenud aasta kohta ning hageja loobus vabatahtlikult esitamast kohtumenetlusse dokumente, mis tõendavad tema väidetavat pankrotis olekut Ameerika Ühendriikides. Hageja ei esitanud dokumente, mis tõendaks, et tema ettevõtted oleksid Ameerika Ühendriikides likvideeritud. See, et hageja on Eestis töötuna registreeritud, ei tähenda terviksituatsiooni vaadates midagi. Pärast maakohtu otsuse tegemist selgus, et hageja on alustanud ettevõtlusega ka Eestis ning tegutseb kinnisvara ja ehituse valdkonnas ettevõttes HOUZ Kinnisvara OÜ. Sellest saab eeldada, et ka maakohtu menetluse ajal ei olnud hageja täielikult töötu, vaid tegeles juba erinevate projektidega HOUZ Kinnisvara OÜ kaudu.
  34. Kostja ei nõustu, et käesolevas tsiviilasjas ei tule arvesse võtta pere elatustaset kooselu ajal ja ka pärast seda ning kohus on sellele tuginedes ka vähendanud kostja (ja ka lapse) mõistlikke ja põhjendatud kulusid. Abikaasale elatise väljamõistmisel tuleb arvestada pere elulaadi ja võimalusi kooselu ajal ning hageja poolt
  35. aastal ja
  36. aastal makstud toetusi kostjale ja lapsele, samuti asjaolu, et kostja on juba teinud olulisi järeleandmisi enda elustandardist. Eelnevast tulenevalt ei ole õige kostja kulude täiendav vähendamine kohtu poolt.
  37. Kohus on ebaõigesti hinnanud kostja võimet end pärast abielu lahutamist ülal pidada. Kostja on juba viimastel aastatel olulisel määral enda kulusid optimeerinud ja need üle vaadanud ning teinud kõik endast oleneva, et tulusid suurendada ja kulusid vähendada. Jääb ka üldiselt arusaamatuks, millistele konkreetsetele kuludele, mille kostja peaks „üle vaatama“, kohus otsuses viitab. Kohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kostja suudab end pärast abielu lahutamist talle kuuluva vara arvel üleval pidada. Vastustaja seisukoht
  38. Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Menetluse edasine käik
  39. Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2016 määrusega jäeti kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  40. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle 9 tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, arvestades ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
  41. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on abielu lahutamise osas ja osas, milles kostja vastuhagi jäeti rahuldamata.
  42. Lahutuse osas vaidlustas kostja otsuse, kuna leiab, et lahutus ja ülalpidamise nõuded on omavahel tihedalt seotud. Kostja arvates peaks nii abielu lahutuse kui ka ülalpidamisküsimused lahendama koos. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ongi lahendanud hageja nõude abielu lahutamiseks ja kostja vastuhagi ülalpidamise saamiseks koos ühe otsusega. Asjaolu, et kohus jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata, ei muuda lahutusotsust ebaõigeks. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on
  43. aasta jaanuaris pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Seda maakohtu poolt tuvastatud asjaolu pole hageja vaidlustanud.

§ 67

lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Seega lahutas maakohus poolte abielu õigesti. 54. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest 13.10.2015 kuni abielu lahutamise otsuse jõustumiseni summas 375 eurot kuus ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 4521,60 eurot. Kostja palus välja mõista hagejalt ka igakuine elatis 375 eurot alates abielu lahutamise otsuse jõustumisest kuni kostja töövõime taastumiseni. Vastuhagis esitatud nõute aluseks on

§ 16

, mis sätestab perekonna ülalpidamise kohustuse ja

§ 73

lg 1, mis sätestab lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustuse.

§ 16

lg 1sätestab, et abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.

§ 16

lg-st 3 tulenevalt, kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena.

§ 16

lg 4 alusel saab abikaasa nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. 55. Siiski ei ole lahus elaval abikaasal igal juhul õigust nõuda enda ülalpidamiseks teiselt abikaasalt elatist.

§ 16

lg 3 teisest lausest tuleneb, et lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada. Maakohus leidis õigesti, et selleks tuleb tuvastada kostja abivajadus, see on võimetus end ise oma sissetuleku või vara arvel ülal pidada. Selleks tuvastas maakohus kostja tavapärased vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse.

  1. Maakohus jättis põhjendatult hageja nõude elatise väljamõistmiseks peale abielu lahutamist rahuldamata, kuna tuvastas, et peale abielu lahutamist on hagejal enda ülalpidamiseks piisavalt vara, ta omab sissetulekut, mille arvelt end ülal pidada ning vara, mida tal on enda ülalpidamise eesmärgil võimalik võõrandada.
  2. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning üldjuhul sõltub see abikaasade varalisest seisundist ja elutingimustest abielu ajal. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-110-13 märkinud, et siiski võib kohus kõiki asjaolusid arvestades jätta abikaasa tavapäraseid vajadusi kindlaks tehes arvestamata abikaasade senise varalise seisundi ja elutingimused, kui see ei oleks kõiki asjaolusid arvestades mõistlik. Sellisel juhul saab 10 kohus Riigikohtu hinnangul võtta elatise suuruse määramisel aluseks lahutatud abikaasa tavapärased mõistlikud vajadused.
  3. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-10-13, p-s 18 selgitanud, et nii lahus elava abikaasa kui ka lahutatud abikaasa ülalpidamisnõude rahuldamise eelduseks on abikaasa abivajadus, so võimetus end ise oma sissetuleku või vara arvel ülal pidada. Sellest tulenevalt ei ole lahutatud abikaasal õigust teiselt abikaasalt ülalpidamist saada, kui ta suudab end ise ülal pidada. Seega vastutab hageja pärast abielu lahutamist esmalt ise oma toimetuleku eest ning üksnes juhul, kui tal ei ole sissetulekuid või muud vara, mille arvel end ise ülal pidada, on ta õigustatud nõudma elatist kostjalt.
  4. Asja materjalist tulenevalt on hageja sissetulek vastuhagi esitamise seisuga ühes kuus keskmiselt 789,06 eurot. Lisaks sellele omab hageja vara, mille arvel end ülal pidada, nii ühisvarana kui lahusvarana. Poolte ühisvara ei ole veel jagatud.
  5. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kostja kulude väljaselgitamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on hinnanud poolte poolt esitatud tõendeid ning otsus ei ole vastuolus TsMS § 436 lg 1 ja 442 lg 8 nõuetega. Hageja on kostja kuludele menetluses vastu vaielnud, leides, et need ei ole sellises ulatuses põhjendatud ega ole vastavuses poolte sissetulekutega.
  6. Maakohus tuvastas õigesti, et perekonna tavapärane elulaad on võrreldes ajaga, mil hageja toetas perekonda kuus summas 1100 kuni 1200 EUR, on oluliselt muutunud. Hageja äritegevus Ameerika Ühendriikides on lõppenud, ta on kolinud elama Eestisse, kus tal puudub arvestatav sissetulek. Hagejal on sündinud veel üks laps, kelle osas on tal ülalpidamiskohustus. Neid asjaolusid pole kostja apellatsioonkaebuses ümber lükanud. Hageja töötuna arvele võtmine 08.10.2015 on tõendatud Eesti Töötukassa 04.11.2015 teatisega. Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt ei ole hagejale alates 2015 septembrist väljamakseid tehtud.
  7. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja väidab, et hageja majanduslik olukord on parem, kui ta on kohtu ette toonud, siis on tal kohustus oma väidet tõendada.
  8. Lapse ülalpidamiskulude osas märgib ringkonnakohus, et see ei ole käesoleva vaidluse ese. Lapse nõue elatise väljamõistmiseks on läbivaatamisel eraldi menetluses (tsiviilasi nr 2-15-15296), kus otsustatakse selle üle, millised on lapse põhjendatud vajadused ja nendeks tehtavad kulutused ning millises osas kumbki vanem peab neid kulutusi kandma vastavalt oma võimalustele.
  9. Mis puudutab perekonna huvides võetud laenu tagasimakseid, siis ka see ei ole ringkonnakohtu arvates käesolevas menetluses arvesse võetav summa. Laenu tagasimaksmise kohustust arvestatakse ühisvara jagamisel.
  10. Kuivõrd hageja on kostja poolt esile toodud kuludele vastu vaielnud ning maakohus on tuvastanud, et elatise suuruse määramisel ei ole põhjendatud võtta aluseks perekonna elustandardit, milline see oli ajal, mil perekond elas veel Ameerika Ühendriikides, siis on maakohus õigesti kostja tavapäraseid vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust kindlaks tehes vähendanud kostja poolt vastuhagis esitatud kulusid. Seejuures on maakohus piisavalt põhjendanud alaliikide kaupa, miks on ta pidanud vajalikus vähendada kulusid põhjendatud tasemele, mis vastab perekonna tavapärastele vajadustele ja majanduslikule võimekusele. 11
  11. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, millise väite ta loeb tõendatuks ja millise mitte. Ringkonnakohtul pole pelgalt kostja väidete alusel põhjust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Menetluskulude jaotus
  12. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole otsust vaidlustatud.
  13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sel alusel jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.