Obsah (5)

§ 871§ 75§ 121§ 65§ 199

1 Kriminaalasi nr 1-16-1146 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1146 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 871

lg 1 ja lg 3 alusel kohaldada ALLAN MIRKA suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 2 (kaks) aastat. Määrata Allan Mirka selleks tähtajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Allan Mirkat karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Allan Mirkat karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; - osalema sotsiaalprogrammis. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhja allee 12-16, 30324 Kohtla-Järve) kasuks 96 (üheksakümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 16 eurot) eurot v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdimõistetu Allan Mirka kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Allan Mirkalt menetluskuluna kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest. Allan Mirkal tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700026285 ning selgitus: „Allan Mirka, 1-16-1146, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Allan Mirka suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Allan Mirka kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 14.04.2016 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi tunnistati ta süüdi

§ 121

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 3) järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega mõistetud karistus 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust ja Allan Mirka liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Allan Mirka karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.

1. 3 Allan Mirkat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud vanglas, teise kinnipeetava suhtes. Isik on alkoholi kuritarvitaja, kelle kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja valdavalt alkoholijoobes. Ta on sooritanud grupiviisilisi vägivallaga seotud kuritegusid ning teda on karistatud ka vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Eelnevalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkohol, vanglas aga enesekontrolli puudumine ärritunud olekus. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening. Ta on olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel ja köögitöölisena. Lisaks on temaga toimunud vestlused erinevatel teemadel. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Allan Mirka elas enne vangistust tuttava juures sotsiaalkorteris xxxx. Korterinaaber oli alkoholilembene, kuid ei olnud väidetavalt kriminaalkorras karistatud. Vabanemisel on kinnipeetavale kindlustatud eluase 6 kuuks, nõustamisteenusega ajutise majutusteenust pakkuva Xxxx poolt aadressil xxxx. Kinnipeetava koolitee oli kirju, peaaegu igal aastal alates esimesest klassist on vahetatud koole seoses kodu toimetulematuse, alkoholilembuse ja isiku enda käitumisprobleemide ning õpiraskuste tõttu. Peale põhihariduse omandamist jätkas isik õpinguid lihtsustatud õppevormis kutseõppes koka abilisena Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis. Isik on töötanud lühiajaliselt mitmetes töökohtades hooajaliselt või juhutöödel. Eriala isikul puudub. Vähene töökogemus ei ole võimaldanud erialaoskusi arendada ka töökohapõhiselt. Püsiva töökoha leidmist on samuti takistanud alkoholilembus. Viimane aasta enne vangistust oli ta xxxx. Kinnipeetav omab suuri täitenõuete võlgnevusi, mille likvideerimisega ta ei ole tegelenud. Vanglas töötab kinnipeetav majandustöödel. Vabanemisel on tal sissetulek xxxx näol. Xxxx on võimalus talle pakkuda tööharjutusi. Kinnipeetav kasvas isaga, kuna ema suri. Isa Ü M ei saanud kasvatusprotsessiga hakkama, probleeme oli alkoholilembuse ja vägivaldsusega. Isik on lapsena kasvanud vanaema V K juures, kes ka kuritarvitas alkoholi ja hiljem tädi A A juures, kellega hetkel sugulusvõrgustikust kõige rohkem suhtleb. Päritoluperekonnas on veel täiskasvanud õde A M ja alaealine poolõde K M. Tutvusringkond koosneb valdavalt kriminaalse taustaga, alkoholilembestest inimestest, kellega isik väidetavalt enam suhelda ei soovi. Isik on võimeline manipuleerima teiste inimestega oma igapäevase toimetuleku huvides. Vangla poolt on kaasatud tugiisik, kellega kinnipeetav kohtub ning kes aitab tal hiljem vabanemisel toime tulla. Isik vabaneb nõustamisteenusega majutuskeskusesse, kus on võimalus osaleda psühholoogilistel nõustamistel lisaks tugiisiku toetusele. Kinnipeetav on süstemaatiliselt toime pannud süütegusid alkoholijoobes. Kehtivaid väärteokaristusi on
2. Enamik väärtegusid on sooritatud alkoholijoobes. Isik küll tunnistab alkoholi probleemi tõsidust ning teab, et alkoholi tarvitamine toob kaasa probleemid, kuid ei ole kindel, kas suudab vabanedes ilma selleta. Kinnipeetavale on määratud xxxx ulatuses, kuriteo tagajärjel tekitatud tervisekahjustuste tõttu. Kinnipeetav on olnud alkoholi kuritarvitaja. Tervisega seotud psüühilisest seisundist tuleneb kõrgendatud ärrituvus ja suutmatus ennast kontrollida, mistõttu isik võib olla teistele ohtlik, seda eriti alkoholijoobes olles. Kinnipeetav on vanglas korduvalt ähvardanud teist kinnipeetavat, seega vägivaldsus võib esineda ka kaines olekus, kui kinnipeetav ärritub. Isik küll tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt ega saa aru oma osast probleemide tekkimisel. Eesmärgid on muutlikud, kindlad realistlikud eesmärgid puuduvad. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, kuid on süstemaatiline õiguserikkuja. Kinnipeetav on rikkunud katseaja tingimusi, sooritades katseajal uued õiguserikkumised. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 78%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku 4 vabanemist karistusjärgse käitumiskontrolli alla. Kui kohus otsustab Allan Mirka suhtes rakendada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis teeb vangla ettepaneku määrata talle karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat ja

§ 75lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et ema I K suri, kui Allan Mirka oli xxxx. Peamiselt on teda kasvatanud vanaema. Isa Ü M, kes oli tõsiste alkoholiprobleemidega ja sageli karistas füüsilise vägivallaga, jättis Allan Mirkasse sügava jälje. 16-aastaselt asus Allan Mirka elama tädi A A juurde, kuid seal tekitas ta mitmeid probleeme seoses oma teisi ärakasutava elustiiliga. Täisealiseks saades lahkus ta tädi juurest ja asus tööle xxxx, kuid kindlat elukohta tal ei olnud. Vanglapäringu toimiku andmetel on Allan Mirka puhul tõsiseks probleemiks olnud alkoholilembus. Riskihindamise andmetel on tuttavad valdavalt kriminaalse taustaga, alkoholilembesed isikud, kes on talle tekitanud eluohtlikke kehavigastusi. Allan Mirka väitel tuttavatega ta enam suhelda ei soovi, kuid ta on mõjutatav kaaslaste poolt. Riskihindamise andmetel kuuluvad Allan Mirka lähisugulaste hulka lisaks isale, vanaemale ja tädile, täiskasvanud õde ja alaealine poolõde ning onu M K. Vaeküla Koolis omandas kinnipeetav lihtsustatud õppekava alusel põhihariduse ja sellele järgnevalt asus ta Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis lihtsustatud õppevormis õppima koka abilise erialal ja kuigi eriala Allan Mirkale meeldis, heideti ta koolist välja alkoholi tarvitamise tõttu. Viru Vangla taotluses on andmed selle kohta, et vabanemise järgselt soovib Allan Mirka asuda elama A A juurde aadressile xxxx. Tädi A A ei ela antud aadressil ca 1 aasta. Tädi ja tädimees olid äärmiselt pahased, et Allan Mirka on avaldanud xxxx oma vabanemisjärgse elukohana. A A asus seisukohale, et Allan Mirkale tuleks keelata lähenemine kõnesolevale talule. A A teatas kirjalikult xxxx M. L, et on kategooriliselt selle vastu, et Allan Mirka asuks elama xxxx. Kontrollitud on Allan Mirka võimalikku uut elukohta 15.04.2016.a Xxxx telefoni nr xxxx teel. Selgus, et eelnimetatud keskus on andnud nõusoleku, et Allan Mirka saab seal elada 6 kuud. Nimetatud tähtaega saab ka pikendada vabade kohtade olemasolu korral. Allan Mirkal vabanemise järgselt töökoht puudub. Riskihindamise andmetel on Allan Mirka lühiajaliselt töötanud mitmete tööandjate juures hooajaliselt või juhutöödel. Koos isaga, väidetavalt, töötas ta 1,5 aastat xxxx ja 3 kuud xxxx seega Allan Mirka omab mõningast töökogemust, mis võib kaasa aidata töökoha leidmisele. TÄITISe andmetel on Allan Mirka suhtes menetluses 24 täitetoimikut sissenõutava kogusummaga enam kui 7500 eurot. Täitetoimikud on avatud perioodil 2011-

1. Isikul on terviseprobleemid. Ta ise põhjendab oma närvilisust sellega, et tervis on halb ja sellepärast on ta närviline. Varem on ta vanglas sooritanud demonstratiivseid enesevigastusi, on avaldanud enesetapusoove terviseprobleemidest tulenevalt ning alkoholijoobes kavandanud suitsiidi, kuid reaalselt tegutsema ei ole asunud. Allan Mirkat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta alustas kuritegevusega alaealisena. Enamus kuritegusid seisnevad varguste toimepanemises. Kuriteod on läinud raskemaks, kuna kuritegusid toime pannes on ta korduvalt kasutanud vägivalda. Ta on süstemaatiliselt rikkunud katseaja tingimusi, mistõttu viimase käitumiskontrollile allutamise ajal esitati kohtule 5 erakorralist ettekannet. Tema isiklik vastutus on madal ja isiklikud huvid on esiplaanil. Juhul, kui kohus peab vajalikuks määrata karistusjärgse käitumiskontrolli, siis lähtuvalt riskidest teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata selle tähtajaks 2 aastat. Allan Mirka avaldas kohtuistungil, et on nõus vabanema karistusjärgse käitumiskontrolli alla. Ta saab aru, et talle on seda vaja. Pärnus võimaldatakse tal elada pool aastat. Tal on tervisega probleeme. Kui ta vabaneb, siis läheb vaatab kohe elamiskoha üle ja käib perearsti juures, et saada operatsioonile. Vanglas ei ole ta meditsiinilist abi saanud. Vangla ei ole nõus tema operatsiooni kinni maksma, mistõttu ta on 4 aastat piinelnud kõhuvaludes. Siis ta vaatab, 5 kas saab tööd. Hiljem peab ta ikkagi endale korteri otsima. Alkoholi ta ei taha enam tarvitada. Vabaduses tädi A A ja onu M K toetavad teda materiaalselt ja moraalselt. Isa töötab endiselt xxxx. Ta suhtleb temaga väga harva. Tädiga on ta rääkinud, tädi ütles, et kui ta loobub alkoholist, siis saab viimase võimaluse. Õde ka toetab teda. Tädil on 3 last ja tal on kahetoaline korter, sinna ta minna ei saa. Isa ütles, et ta võib ka tema juurde minna, aga isa elukaaslane tarvitab pidevalt alkoholi ja seepärast ei soovi ta sinna minna. Xxxx aitas tal xxxx korteri leida. Teda oodatakse sinna. Ta saab sinna toa, köögi- ja magamistarbed on nende poolt. Esialgu tahab ta tervise korda saada, siis vaatab, mis edasi saab. Xxxx on tal klassiõed. Kriminaalse taustaga sõpru tal xxxx ei ole, need on xxxx ja xxxx. Tema xxxx eurot. Nüüd ta ei teagi, kui suur see on. Kui ta vabaneb, siis tal on kanda 20 päeva aresti. Karistuse lõpp oleks
2. oktoober, kui arestimajast vabaneb. Abiprokurör Elle Karm leidis kohtuistungil, et Allan Mirka suhtes tuleb karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Esiteks sai kontrollitud, kas formaalsed eeldused selleks on täidetud. Allan Mirkat on karistatud vägivallaga toime pandud kuriteo eest rohkem kui kahe aastase vangistusega. Sellega on täidetud formaalsed eeldused. Allan Mirka puhul on olemas kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Isiku varasem käitumine näitab, et iseseisvalt ta vabaduses hakkama ei saa. Tugi on talle vajalik. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et käis vanglas ja vestles Allan Mirkaga, kes on väga rahulik inimene. Materjalide põhjal saab öelda, et tema iseloomustus on positiivne. Allan Mirka hakkas vanglas tööle juba
3. aastal. Ta ise on öelnud, et soovib olla seaduskuulekas. Suur probleem on tal tervisega. Allan Mirka ise nõustus karistusjärgse käitumiskontrolliga, sest saab aru, mida see tähendab. Probleeme, mis tal ees seisavad, saab ta vaid ise lahendada.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. 6 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Allan Mirka suhtes on põhjendatud. Allan Mirka kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 14.04.2016 otsusega

§ 121

järgi mõistetud karistusele alates 08.10.2012 sisuliselt nii Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega mõistetud karistust kui ka Harju Maakohtu 12.06.2012 otsusega muuhulgas

§ 121

järgi mõistetud karistust, liitkaristuseks on talle mõistetud 3 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust. Karistusregistri andmetel on Allan Mirkal 6 kehtivat kriminaalkaristust, mh on teda karistatud Harju Maakohtu 13.02.2007 otsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi 2 aasta 1 kuu 27 päevase vangistusega.

Seega on täidetud

§ 871

lg 1 p-dest 1,2 tulenevad karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks peab kohus kontrollima, kas on täidetud

§ 871lg 1 p-st 3 tulenevad materiaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Allan Mirkat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol, viimane kuritegu

§ 121järgi on toime pandud vanglas.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Allan Mirkal puudub vabanedes garanteeritud töökoht, samuti eriala, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Isikul on suuri täitenõuete võlgnevusi, mille likvideerimisega ta ei ole tegelenud. Ta on korduvalt sooritanud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, millest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uusi varavastaseid kuritegusid sooritama. Vabanemisjärgselt on Xxxx poolt tagatud talle elukoht kuueks kuuks, seejärel peab Allan Mirka endale ise elukoha leidma. Isikul on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 78% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%, millised on kõrged riskid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alust arvata, et Allan Mirka võib vangistusest vabanedes panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgne käitumiskontroll aitab muuhulgas kaasa isiku taasühiskonnastamisele, sest Allan Mirka vajab oma elu korraldamisel igakülgset abi, mida suudaks talle pakkuda kriminaalhooldaja.

§ 871

lg 3 kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks Allan Mirkale 2 aastat, mille ajal tuleb tal järgida

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2,4,8 alusel määratud kohustusi.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik