3-15-3156/26

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-3156 Haldusasi Juri Kolesnikovi taotlus Tartu Vangla trahvimiseks seoses haldusasjas nr 3-09-748 jõustunud kohtulahendi täitmata jätmisega Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebaja 04.02.2016 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.02.

1. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule 02.12.2015 avalduse, milles palus uuesti üle vaadata haldusasi nr 3-11-1899, kuna haldusasjas nr 3-10-588 on tehtud otsus, mille kohaselt Tartu Vangla on tegelikult süüdi. Halduskohus selgitas J. Kolesnikovile, et kohus ei saa jõustunud kohtulahendit muuta.
2. J. Kolesnikov esitas 08.12.2015 avalduse, milles palus uuesti läbi vaadata haldusasi nr 3-11-
3. Avaldaja selgitas, et vangla peab maksma kaks trahvi kohtule kohustuste mittetäitmise eest. Halduskohus selgitas avaldajale, et kohus ei saa jõustunud kohtulahendit muuta. Kui ta soovib esitada kohtule nõude jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramiseks, tuleb tal esitada kohtule sellekohane kaebus.
4. J. Kolesnikov esitas 14.12.2015 Tartu Halduskohtule taotluse, milles märkis, et on olemas kohtuotsus ning vanglapoolne rikkumine ja vangla peab trahve maksma. Taotlus registreeriti haldusasjana 3-15-
6. Tartu Halduskohus jättis 11.01.
7. a määrusega J. Kolesnikovi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et mõistab J. Kolesnikovi 14.12.
8. a avaldust sellisena, et isik soovib esitada taotluse Tartu Vangla trahvimiseks seoses jõustunud kohtulahendi täitmata jätmisega. Haldusasjas nr 3-11-1899 oli J. Kolesnikov juba esitanud taotluse Tartu Vanglale rahatrahvi määramiseks haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi mittetäitmise eest. Tartu Halduskohus jättis 14.11.
9. a kohtumäärusega asjas nr 3-11-1899 J. Kolesnikovi taotluse Tartu Vanglale rahatrahvi määramiseks rahuldamata. Kohtumäärus on jõustunud. Seega on J. Kolesnikov soovinud käesolevas haldusasjas Tartu Vanglale rahatrahvi määramist samuti haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi mittetäitmise eest, kuna on palunud uuesti üle vaadata haldusasi nr 3-11-1899, milles oli varasemalt tema taotlus jäetud jõustunud lahendiga rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on tegemist korduva taotlusega, mis tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
10. J. Kolesnikov esitas 14.01.2016 Tartu Halduskohtu 11.01.
11. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja tema taotlus rahuldada. Määruskaebuses on märgitud, et kaebaja palub võimaldada talle advokaat ning ta on maksejõuetu.
12. Tartu Halduskohus jättis 20.01.
13. a määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu maksmiseks) tähtaja.
14. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna hinnangul on kaebaja võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mistõttu on kohtul kohustus isikut suunata ja abistada. Avalduse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Halduskohus märkis lisaks, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on ka varasemalt halduskohtumenetluses osalenud. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole esitanud määruskaebuse juurde andmeid riigilõivu tasumise kohta, samuti ei ole ta esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Kaebaja esitas 28.01.2016 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse, milles palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest, kuna ta on maksejõuetu.
15. Tartu Halduskohus jättis 02.02.
16. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel halduskohtu 11.01.
17. a kohtumääruse peale rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s. o riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt nähtub kaebaja isikukonto väljavõttest, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (28.09.2015 – 27.01.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 25 eurot ja 53 senti. Seega ei ületa menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebajale ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi andmine lubatud.
18. 2 2 Kaebaja esitas 04.02.2016 Tartu Halduskohtu 02.02.
19. a määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et ta ei nõustu halduskohtuga ning palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
21. Tartu Halduskohus võttis 08.02.
22. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.02.
23. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.02.
25. a määruse tühistamiseks.
26. Halduskohus jättis 02.02.
27. a määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 11.01.
28. a määruse peale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel õigesti märkinud, et määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot ning kohus võib HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 kohaselt vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse 28.01.
29. Seega on halduskohus HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt õigesti võtnud kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku kindlaks tegemiseks aluseks laekumised kaebaja vanglasisesele isikuarvele perioodil 28.09.2015 – 27.01.
30. Kaebaja sissetulekud on sel perioodil olnud 178,58 eurot. Sellest saab Riigikohtu 12.03.
31. a määruse asjas nr 3-7-1-3-61-12 punkti 10 kohaselt HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel maha arvata 2,52 eurot elektri eest ning kinnipidamised, mis läksid 89,27 euro ulatuses nõuete fondi ning 35,74 euro ulatuses vabanemisfondi. Seega on kaebaja sissetulekud, mida saab kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel aluseks võtta 51,05 eurot. Kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku leidmiseks tuleb see summa jagada 4-ga ja korrutada 2-ga (51,05/4x2). Kuna vastava tehte tulemusena on summaks 25,53, siis on halduskohus õigesti leidnud, et menetluskulud (15 eurot) ei ületa eeldatavasti kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (25,53 eurot) ning seega ei ole kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks, ei anna halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt alust kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Maili Lokk 3 3