1-13-10383/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10383 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Baskakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR BASKAKOV, i.k. 37911272216, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.07.2013 ja lõpp 06.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.09.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Baskakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Aleksandr Baskakovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Baskakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Baskakov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 1 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja mõistis ärakandmisele karistuse 4 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 08.07.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Aleksandr Baskakov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et vabanemisel asub esialgselt elama ema juurde ja tahab teda aidata, hiljem soovib endale korteri üürida. Garanteeritud töökoht on olemas OÜ’s xxxx, mis on 9 km kaugusel elukohast, töökaaslane on nõus auto peale võtma. Kinnitab, et on õppinud oma vigadest, narkootikumidesse suhtub negatiivselt, osaleb tugigrupis „Anonüümsed narkosõltlased“ ja perekondlik toetus probleemide lahendamiseks on olemas. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et rahvatervisevastaste süütegude toimepanijat ei ole põhjendatud vabastada ennetähtaegselt. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Aleksandr Baskakov on ohtlik avalikkusele ning tal on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole Aleksandr Baskakov ka kontrollitud tingimustes üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Baskakovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas – tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglas kannab karistust viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, enamus kuritegusid on narkootikumide käitlemine, röövimine ja vargused. Narkootikumide omandamise ja vahendamise maht on kasvanud, vägivalla kasutamise komponent on jäänud samaks. Soodusteguriks on narkosõltuvus. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: lähedasteks on ema ning õed ja kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Nii ema kui ka õed on valmis kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Samuti on isikule garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx höövli-operaatorina konkurentsivõimelise ja tulemustöö põhise palgaga. Seega on isikul olemas kindel igakuine sissetulek, mis on oluline majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas olnud hõivatud majandustöödel, osales riigikeele B1 taseme õppes, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ , osales OÜ Corrigio poolt korraldatavates taasühiskonnastatavates tegevustes, on viibinud vestlustel kriminaalhooldajaga suhete teemal lähedastega. Alates 22.12.2015 viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas, alates 02.02.2016 töötab väljaspool vanglat ja alates 15.03.2016 käib väljaspool vanglat Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise ning tegevuse võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Kinnipeetaval on probleeme narkootikumide tarbimisega. Isik ise tunnistab, et sõltuvusainete mõjul võib olla agressiivne. Narkosõltuvust saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid ning narkosõltlasi. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele ja seda olukorras, kus kinnipeetav ise tunnistab, et ta on mõjutatav. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%. Ohustatud on kõik isikud, kaasa arvatud tuttavad ja sugulased, kellega koos tarvitab alkoholi. Oht seisneb selles, et isik võib kasutada vägivalda, röövida ja tegeleda narkootikumide käitlemisega. Narkootikumide käitlemisel on ohustatud rahva tervis üldiselt. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui vabanemisjärgselt tekib tagasilangus ning kinnipeetav jätkab narkootikumide tarvitamist. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav olla otsuste vastuvõtmisel impulsiivne, ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, kordab samu vigu, ei suuda leida alternatiive, ohvriempaatia on madal. Igapäevaoskused on puudulikud, majandusliku toimetuleku oskus on nõrk. Vangla hinnangul pooldab isik osaliselt kuritegelikku eluviisi, millele viitavad tema korduvad vangistused. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus katseajal kriminaalhoolduse nõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui 3 süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Aleksandr Baskakovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Aleksandr Baskakovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4