← Eesti

2-16-7177/24

Obsah (6)§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

2-16-7177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 29.september 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7177 Tsiviilasi OSAÜHINGu LERON HOLDING hagi E

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg 3 järgi kompromissi kinnitamata jätmise aluseid.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Kostja on avaldanud soovi, sellega nõustus hageja ja tunnistajana küsitletud isik, et kompromissi võetakse sisse tingimus seoses tunnistajana küsitletud Mxxxxx Kxxxxxxx. Kohus leiab, et sellise tingimuse sissevõtmine ei kahanda kompromissi väärtust ega muuda õiguslikku tähendust, tingimuseisiku kinnituse- võib kompromissis kajastada. Menetluskulude jaotus 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selline kokkulepe on tavapärane ja seaduslik. 7. Hageja taotleb, et kohus tagastaks temale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 450 eurot ( 04.05.2016, maksekorraldus nr . 779). Lisaks riigilõivule hagisummalt on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot hagi tagamise taotluselt (maksekorrraldus nr . 778 04.05.2016). Asjas tuleb tagastada ½ riigilõivust, mille hageja tasus hagi esitamiselt. Summast 450 eurot tuleb tagastada 225 eurot. Hagi tagamiselt tasutud riigilõivu ei tagastata, kuna kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.