← Eesti

1-16-7248/7

1-16-7248 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7248

(16233000021)Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk - Kriminaalasi Evert Lalli süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav Evert Lall Elukoht xxx, isikukood 38504183716, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel – eesti keel, töötu Varasem karistatus: puudub Tõkend - elukohast lahkumise keed alates 16.03.2016 Kaitsja Süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtumenetluses RESOLUTSIOON Tunnistada Evert Lall süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud aasta vangistust. Kohaldada KarS § 73 ja mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele täielikult, kui Evert Lall ei pane toime 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. Karistuse alguseks lugeda 21.09.
  1. Evert Lallile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohaldada kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks Evert Lallile lähenemiskeeld tähtajaga 2 (kaks) aastat, keelates Evert Lallil läheneda A L lähemale kui 5 (viie) meetri kaugusele. Mõista Evert Lallilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada 1 1-16-7248 nelikümmend viis) eurot, määratud kaitsja Deniss Matvejevi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akti nr 31) kulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot. Määrata, et Evert Lallil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700066698 ning selgitus „Evert Lall, 1-16-7248 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Evert Lalli süüdistatakse selles, et 31.12.2015 kella 21:00 paiku, viibides alkoholijoobes elumajas aadressil xxx, isiklike vaenulike suhete tõttu tekkinud tüli käigus raputas rinnust xxx A L, tagus teda vastu laupa, lõi kuklaga vastu seina, lämmatas padjaga, virutas oma jalaga vastu ema jalgu, tuuseldas A L mööda maad, kattis tema suud kinni, mille tulemusena A L hakkas lämbuma ning tiris teda õuest tuppa. Oma tahtliku tegevusega pani Evert Lall toime kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo. Vastavalt Evert Lalli, tema kaitsja Deniss Matvejevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Sofja Hristoforova vahel 12.08.2016 sõlmitud kokkuleppele nõuab abiprokurör kohtus Evert Lallile karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 ja mõistetud karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Evert Lall ei pane toime 2 aasta pikkuse katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KrMS § 310¹ kannatanu A L taotlusel kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 2 aastat, keelates Evert Lallil läheneda A L lähemale kui 5 meetri kaugusele. Kohtuistungil Evert Lall avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. 2 1-16-7248 Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-
  5. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.