← Eesti

1-15-5576/61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2016, Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-5576 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind

§ 169järgi süüdi, täies ulatuses.

Mõista Margus

§ 169järgi õigeks.

Jätta Margus Kruusalalt sundraha välja mõistmata ning menetluskulud jätta riigi kanda. Rahuldada Margus Kruusala ja tema kaitsja apellatsioonid. 1

(8)
  1. Margus Kruusala taotlus hüvitada talle tehtud 50 tundi üldkasulikku tööd jätta rahuldamata.
  2. Margus Kruusala taotlus võtta vastu tema Pärnu Maakohtule esitatud avaldus kohtuistungi protokollis paranduste tegemiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kuna kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud, ei ole kannatanul õigust ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Pärnu Maakohtu 03.12.
  4. a otsusega mõisteti M. Kruusala süüdi KarS § 169 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5-kuuline vangistus. Karistusest luges kohus kantuks 50 päeva, kuna M. Kruusala tegi 21.10.
  5. a menetluse lõpetamise määruse alusel 50 tundi üldkasulikku tööd. Kandmata karistus on seega kolm kuud kümme päeva vangistust. Kohus jättis KarS §-de 74 ja 75 alusel Margus Kruusalale mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui M. Kruusala ei pane 8-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus luges tuvastatuks, et süüdistatavalt Margus Kruusalalt on alaealise poja J-MK ülalpidamiseks mõistetud jõustunud kohtuotsusega välja elatis. Margus Kruusala on pikema perioodi jooksul jätnud poja ülalpidamiseks elatise maksmata, elatise võlg on ligi 6000,00 eurot. Kohus leidis, et Margus Kruusala töövõimelise isikuna ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi endale töökoha ja teenistuse leidmiseks, et osutada mingitki abi lapsele eluspüsimiseks vajalike vahendite, so toit, riietus, eluase jne muretsemiseks. Samuti on ta keeldunud täiturile üle andmast täitemenetluses arestitud sõidukit.
  6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav M. Kruusala ja tema kaitsja. 2.1 M. Kruusala taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Samuti taotleb ta kõigi menetluskulude väljamõistmise tühistamist ning tehtud üldkasuliku töö kompenseerimist. Esiteks märgib M. Kruusala, et 30.11.
  7. a on tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millega lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus KarS § 169 järgi. KrMS § 199 lg 1 p 5 kohaselt on see, kui isiku suhtes on jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Veel leiab M. Kruusala, et ta ei ole pannud toime tegu, mis vastaks KarS § 169 koosseisule. Seejuures märgib ta, et prokurör esitas kriminaalasjas esialgu süüdistuse KarS § 169 vanale süüdistusele tuginedes ja seejärel uuele redaktsioonile tuginedes. Sellega tekitati justkui 2
(8)olukord, nagu kohaldataks kahte seadust korraga. Ka kohtuotsuses on räägitud läbisegi kuritahtlikust ja tahtlikust kõrvalehoidumisest. M. Kruusala märgib, et ta on olnud pikka aega ja on endiselt töötu. Ta on teinud jõupingutusi endale töökoha leidmiseks, nimetades läbitud koolitused ja töökohad, millel ta on töötanud. Ka märgib ta, et ebaõige on maakohtu seisukoht, et ta võttis end töötuna arvele vahetult enne kohtuistungit. Ta võttis end Kuressaare töötukassa osakonnas arvele 06.06.2013. a. M. Kruusala märgib, et kannatanu IV on mitmete tegudega omastanud kogu M. Kruusalale kuulunud vara. Seoses etteheitega, et M. Kruusala ei ole muul moel poja ülalpidamises osalenud, märgib süüdistatav, et IV on keeldunud M. Kruusalaga läbi rääkimast ja lahendust leidmast ega ole lasknud M. Kruusalal pojaga suhelda. Samuti väidab M. Kruusala, et põhjendamatu on väide selle kohta, et ta on keeldunud kohtutäiturile üle andmast talle kuuluvat Ford Transitit. Kohus tugines kannatanu esitatud kontrollimatutele väidetele; kannatanu andis kohtuistungil vande all valeütlusi. Süüdistataval ei võimaldatud esitada vastuargumente ja selgitusi. Tema kaitsja ei esitanud istungil tema käes olnud tõendeid. M. Kruusala leiab, et tema kaitsja oli ebapädev, kuna selgus, et ta ei olnud eelnevalt tutvunud tõenditega, mille esitamist M. Kruusala soovis. 2.2 M. Kruusala kaitsja S. Raudsepp palub maakohtu otsuse tühistada ja mõista M.

§ 169järgi õigeks.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et M. Kruusala on kuritahtlikult ja teadvalt pikema aja jooksul hoidnud kõrvale oma lapsele elatise maksmisest. M. Kruusala väitis, et tal puudusid igasugused sissetulekud elatise maksmiseks, mis tulenes omakorda sellest, et ta oli töötu. See on tõendatud toimikus olema Maksu- ja Tolliameti tõendiga ja Töötukassa tõendiga. Seega ei tasunud M. Kruusala elatist objektiivsetel, temast mitteolenevatel põhjustel ja tema tegevuses puudub KarS § 169 koosseis. 3. Prokurör esitas apellatsioonidele kirjaliku vastuse, milles palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Prokurör on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 03.12.2015.a kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab süüdistatava süüle. Kohtulikul uurimisel on järgitud igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse põhimõtet. Kohus, olles vahetult ja igakülgselt uurinud kõiki esitatud tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, on jõudnud otsusele, mida prokurör toetab. Kohus on tõendeid hinnanud õigesti ning ei ole rikkunud materiaalõiguse ega kriminaalmenetlusõiguse norme. Pärnu Maakohtu otsusega Margus Kruusalale mõistetud karistus on tema isikule ja süüle vastav. Prokurör nõustub kohtu seisukohtade ja põhjendustega ning toetab neid. Margus Kruusala ei ole teinud mingeid mõistlikke jõupingutusi endale töökoha ja teenistuse leidmiseks, et osutada mingitki abi lapsele eluspüsimiseks vajalike vahendite muretsemiseks. Ei ole eluliselt usutav, et terve ja elujõus inimene ei ole ligi seitsme aasta jooksul leidnud endale tööd. Nagu Margus Kruusala poolt esitatud tõendist nähtub, võttis ta ennast Töötukassas tööotsijana arvele alles kaks päeva enne kohtuistungit. 3

(8)Ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidumise pikaajalisus ja selle tagajärjel elatusraha võlgnevuse olulises suuruses tekkimine, samuti Margus Kruusala tegevusetus olukorras, kus tal on kohustus tegutseda ning kus tegutsemine kohustuse täitmiseks on objektiivselt võimalik, annab alust väita, et Margus Kruusala hoidub kuritahtlikult, Karistusseadustiku 01.01.2015.a jõustunud muudetud redaktsiooni kohaselt teadvalt, otsese tahtlusega kõrvale lapsele temalt kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Margus Kruusala poolt on toime pandud II astme kuritegu. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni üks aasta. Kohus on Margus Kruusala karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 nõudeid, so isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus on lugenud kantuks KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustuste osa, mille Margus Kruusala on täitnud, so 50 ÜKT tundi.
  1. Kannatanu teatas samuti kirjalikult, et leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
  2. Oma täiendavad seisukohad esitas ka M. Kruusala. Süüdistatav väidab, et maakohtu istungi protokoll kubiseb vigadest ja ebatäpsustest, sellest on puudu osa teksti ning see on raskesti jälgitav. M. Kruusala on esitanud maakohtule taotluse paranduste tegemiseks, kuid parandatud protokolliga ei ole ta tutvunud, sest seda ei ole talle saadetud. Süüdistatav ei nõustu aga ringkonnakohtu 22.01.
  3. a määrusega, millega jäeti tema esitatud tõendid vastu võtmata põhjendusega, et süüdistatav ei esitanud neid tõendeid maakohtus, kuigi talt küsiti, kas ta soovib tõendeid esitada. M. Kruusala selgituse kohaselt sai ta aru, et saab tõendeid esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ka nähtub maakohtu istungi protokollist, et ta oli kohtuistungil endast välja viidud. Ta andis kõik tõendid kaitsja kätte, kes teatas talle, et neid ei ole vaja. Sellest tulenevalt taotleb M. Kruusala tema kohtuistungi protokolli parandamise taotluse vastu võtmist. Samuti on lisatud kaebusele M. Kruusala ja tema kaitsja omavaheline kirjavahetus. Vastuseks prokuröri seisukohtadele leiab süüdistatav, et kohus ei ole otsust piisavalt motiveerinud. Ta esitas ütlustes kontrollitavaid väiteid oma töökohtade, läbitud kursuste jne kohta ning selgitanud, miks tal puudub vara. Ta ei eita lapsele elatise maksmise vajadust ja võlgnevust. Lapse ema pole aga soovinud M. Kruusalaga mingit kokkulepet või lahendust otsida. Veel märgib M. Kruusala, et kriminaalkorras karistamine muudab asja ainult hullemaks, tööle asumise võimalused kahaneksid olematuks, lisanduks kandmine karistusregistrisse jne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning M.

§ 169järgi õigeks mõista. Nimelt ei ole M. Kruusalale esitatud süüdistuse alusel võimalik tuvastada tema KarS §-le 169 vastavat käitumist. 4

(8)7.1 KarS § 169 järgi süüdi mõistmiseks ei ole piisav see, et isik ei ole pikema aja jooksul kohtuotsusega välja mõistetud elatist tasunud, vaid tuvastatud peab olema see, et isik hoidis elatise maksmisest kõrvale. See tähendab, et tuleb ära näidata, et ei esinenud mõjuvaid põhjuseid, miks isikul ei olnud võimalik elatist maksta. Riigikohus on selgitanud, et kuritahtliku kõrvalehoidumisena on käsitatavad järgmised juhud (vt Riigikohtu 27.09.
  1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-12): 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus); 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita (nt ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, ei müü elatise maksmiseks vajaliku raha saamiseks talle kuuluvat vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §st 102 tulenevas ulatuses, vmt). Süüdistuse kohaselt pani M. Kruusala osaliselt teo toime KarS § 169 eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal ning KarS § 5 lg-st 1 tulenevalt tuleb isiku süü tuvastamisel lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, s.t Riigikohtu seisukohale saab ilmselgelt tugineda, andes hinnangut M. Kruusala teole, mis on pandud toime enne 01.01.
  2. Ringkonnakohus leiab aga, et kuigi 01.01.2015 jõustunud KarS § 169 muudatusega kaotati koosseisutunnusena kuritahtlikkus, saab ka alates 01.01.
  3. a toime pandud teo puhul endiselt tugineda ülaltoodud seisukohale, kuna Riigikohus on kirjeldanud just seda, milles saab seisneda kõrvalehoidumine. Kuivõrd alates 01.01.
  4. a näeb KarS § 169 ette vastutuse teadva kõrvalehoidumise eest, tuleb isiku süüdimõistmiseks tuvastada ka see, et isik hoidus kõrvale otsese tahtlusega. Kohtukolleegium leiab, et KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt tuleb see tuvastada ka teo puhul, mis on pandud toime enne 01.01.2015, kuna KarS § 169 uus redaktsioon on tahtluse liigi osas varasemast nõudlikum ning seega on tegemist süüdistatava jaoks leebema normiga, mida tuleb kohaldada tagasiulatuvalt. 7.2 Eelnevaga seoses on oluline see, et KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause lisab, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukoha kohaselt tähendab KrMS § 268 lg-tes 1 ja 5 öeldu muuhulgas seda, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab, et süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Kriminaalasjas nr 3-1-1-84-12, millele kohtukolleegium eespool viitas, on ühtlasi käsitletud süüdistuse ebakonkreetsuse küsimust KarS § 169 järgi kvalifitseeritud teo puhul. Otsuse 5
(8)punktis 11 on märgitud: „Süüdistuses ei nimetata ühtegi faktilist asjaolu, mis tuvastatuse korral võiks anda alust järelduseks, et K. G. poolt elatise maksmata jätmine on õiguslikult hinnatav elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena KarS § 169 mõttes. Pole välja toodud, et K. G.-l oli vara, mida ta pidanuks kasutama lapsele elatise maksmiseks, või et K. G. ei otsinud oma varalise seisundi parandamiseks piisavalt aktiivselt tööd või et esines mingi muu asjaolu, mis annab alust asuda seisukohale, et K. G. mitte lihtsalt ei rikkunud ülalpidamiskohustust, vaid tegi seda kuritahtlikult. Seetõttu puudus ka kohtutel KrMS § 268 lg-st 1 ja lg 5 esimesest lausest tulenevalt võimalus selliseid - K. G. käitumise kuritahtlikkust iseloomustavaid - faktilisi asjaolusid tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust.“ Otsuse punktis 12 on lisatud: „Eeltoodud järeldust ei muuda seegi, et K. G. suhtes koostatud süüdistusakti põhiosas on osutatud asjaolule, et K. G.-l oli elatise maksmiseks piisavalt raha (sissetuleku mitteotsimisest ei räägita ka süüdistusakti põhiosas). Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, sest see oleks otseselt vastuolus KrMS § 154 lg 3 p-des 2 ja 3 sätestatuga.“ Tsiteeritud seisukohti kokku võttes märkis Riigikohus, et kuna süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude kogum ei võimalda isegi juhul, kui need on tõendatud, teha järeldust, et süüdistatav hoidus lapsele elatist maksmata jättes selle kohustuse täitmisest kuritahtlikult kõrvale, on tema süüditunnistamine KarS § 169 järgi välistatud. 7.4 Kohtukolleegium leiab, et arutatavas kriminaalasjas on olukord osundatud Riigikohtu otsuses kirjeldatuga analoogne. 07.07.
  1. a kuupäeva kandvas süüdistusaktis on M. Kruusalale esitatud süüdistuse sisu esitatud järgmiselt: „Margus Kruusala, vanemana, kellelt on 07.05.2010 Harju Maakohtu otsusega nr 2-09-22969 mõistetud välja IV kasuks igakuine elatusraha summas 2 175 krooni (139.01 eurot) poeg J-MK (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 04.11.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, so 03.05.2018, alates 06.06.2012.a hoidub teadvalt kõrvale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, elatusraha võlgnevus seisuga 15.11.2013 6038,54 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisneb vanema teadvas kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani MARGUS KRUUSALA toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.“ 09.11.
  2. a kuupäeva kandvas süüdistusaktis on süüdistuse sisu avatud järgmiselt: „Margus Kruusala, vanemana, kellelt on 07.05.2010 Harju Maakohtu otsusega nr 2-09-22969 mõistetud välja IV kasuks igakuine elatusraha summas 2 175 krooni (139.01 eurot) poeg J-MK (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 04.11.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, so 03.05.2018, alates 06.06.2012.a kuni käesoleva ajani hoidub kuritahtlikult, Karistusseadustiku 01.01.2015 jõustunud muudetud redaktsiooni kohaselt teadvalt kõrvale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, elatusraha võlgnevus seisuga 15.11.2013 6038,54 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisneb vanema kuritahtlikus, Karistusseadustiku 01.01.2015 jõustunud muudetud redaktsiooni kohaselt teadvas kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani MARGUS KRUUSALA toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.“ 6
(8)Nii esialgses kui muudetud süüdistuses on ära toodud küll asjaolu, et M. Kruusala ei ole pikema perioodi vältel täitnud ülalpidamiskohustust, kuid ei esialgses ega muudetud süüdistuses ei ole kirjeldatud seda, milles seisnes elatise maksmisest kõrvalehoidumine. Tõsi küll, süüdistusakti punktis „Kuriteo asjaolud“ on ära toodud, et M. Kruusala ei andnud kohtutäiturile üle arestitud mootorsõidukit, mistõttu ei saanud seda elatusraha võlgnevuse katteks realiseerida, ning ei teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldanuks tal oma kohustusi võimalikult suures ulatuses täita. Tulenevalt Riigikohtu eespool tsiteeritud seisukohast on aga nõutav, et see tegevuse kirjeldus kajastuks süüdistuse tekstis. 7.5 Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistuse pealiskaudsus on mõjutanud kohtuasja sisuliselt ning maakohus on teinud süüdimõistva kohtuotsuse, ilma et kõrvalehoidumine elatise maksmisest oleks tuvastatud. Maakohtu otsuse kohaselt hoidus M. Kruusala elatise maksmisest kõrvale eelkõige sellega, et ta ei teinud töövõimelise isikuna mõistlikke jõupingutusi endale töökoha ja teenistuse leidmiseks, et osutada mingitki abi lapsele eluspüsimiseks vajalike vahendite, so toit, riietus, eluase jne muretsemiseks. Samas on kohus jätnud määratlemata selle, mis on need mõistlikud pingutused, mida M. Kruusala oleks pidanud tegema, kuid jättis tegemata. Nii kohus kui prokurör on viidanud sellele, et KarS § 169 koosseis on võimalik täita tegevusetusega. Sellega seoses juhib ringkonnakohus tähelepanu, et tegevusetusdelikti puhul tuleb ära näidata mitte ainult see, et isik jäi passiivseks, vaid ka nõutav tegu, s.t konkreetne tegu, mida isik pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata (vt nt Riigikohtu 29.11.
  1. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10). Maakohus ütleb otsuses sõnaselgelt, et tegelikult jäi see, miks M. Kruusala ei tasunud elatist, välja selgitamata: „Miks ei ole töövõimeline süüdistatav senini täitnud oma ülalpidamiskohustust oma ainsa alaealise lapse suhtes jäi kohtule selgusetuks.“ M. Kruusala väitis oma ütlustes, et elatis on jäänud maksmata temast mitteolenevatel põhjustel – ei ole olnud võimalik tööd leida, ta on olnud kannatanu IV käitumise tõttu raskelt haige ja kui ta ka tööd leidis, siis ei saanud sellelt kinnipidamisi teha, kuna raha oli nii vähe jne. Neid süüdistatava ütlusi pidas kohus paljasõnalisteks ega pidanud usutavaks, et M. Kruusala ei ole aastate jooksul leidnud võimalust hankida vahendeid lapse ülalpidamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kohus võib KrMS § 60 lg 1 kohaselt kriminaalasja lahendades tugineda asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus on aga lükanud süüdistatava väited selle kohta, milliseid pingutusi ta töö leidmiseks teinud on, jätnud kõrvale üksnes põhjendusega, et ei usu neid. Ühtlasi leidis kohus, et kuna M. Kruusala on töövõimeline, kuid ei ole aastaid töötanud, näitab see, et ta ei ole teinud vajalikke pingutusi töö leidmiseks. Tõendeid selle kohta, kas ja milliseid pingutusi M. Kruusala teinud on (mis aegadel ta on olnud töötuna registreeritud, kas ja milliseid koolitusi ta on läbinud, kas on kuhugi tööle kandideerinud jmt), ei ole üldse kogutud, mistõttu ei ole võimalik hinnata seda, kas need on olnud piisavad või mitte. Sisuliselt on maakohus tuginenud süüdimõistvat otsust tehes kaitseväidete elulisele ebausutavusele olukorras, kus süüdistuse tõendid ei kinnita KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Teisisõnu luges maakohus kuriteokoosseisu tõendatuks sisuliselt seetõttu, et süüdistatav ei suutnud kohtu arvates veenvalt tõendada, et ta ei ole kuriteokoosseisule vastavat tegu toime pannud. Sedasi toimides pööras maakohus ümber tõendamiskoormise, rikkudes KrMS § 7 lg-t
  2. 7
(8)Maakohus on otsuses ära märkinud veel selle, et M. Kruusala ei andnud kohtutäiturile välja talle kuuluvat mootorsõidukit. Ses osas ei ole maakohus aga üldse analüüsinud süüdistatava väiteid selle kohta, miks tal ei olnud võimalik sõidukit üle anda, s.t ka ses osas on maakohus jätnud välja selgitamata, kas esines mõjuv põhjus, miks ei olnud M. Kruusalal võimalik oma kohustust täita. 8. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.

§ 169järgi süüdimõistmine tuleb tühistada ja M. Kruusala tuleb õigeks mõista. Sellega seoses langeb Kr

MS § 181 lg 1 kohaselt ühtlasi ära alus M. Kruusalalt menetluskulude, sh sundraha väljamõistmiseks. M. Kruusala on taotlenud talle ka menetluse lõpetamise määruse alusel tehtud üldkasuliku töö tundide kompenseerimist. See taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg-le 1 hüvitatakse isiku õigeks mõistmisel talle vahistamisega, kahtlustatavana kinnipidamisega, elukohast lahkumise keeluga, ametist kõrvaldamisega, vara arestimise või äravõtmisega või ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kulud. Tegemist on ammendava loeteluga ja muude kompensatsioonide maksmist õigeksmõistva otsuse korral ette nähtud ei ole. M. Kruusala taotluse võtta vastu tema avaldus maakohtule, milles ta taotles maakohtu istungi protokolli parandamist, jätta tõendina vastu võtmata, kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole teha parandusi maakohtu istungi protokollis. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1, 2, 3 ja § 340 lg 1 ja 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, millega mõistab M. Kruusala õigeks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Meelika Aava Andres Parmas 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.