MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene
- märts 2016, Tartu Haldusasi Heino Meipalu kaebus Vara valla vastu Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus Heino Meipalu määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Heino Meipalu Esindaja Lembit Auväärt Vastustaja Vara vald Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-15-3147 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Heino Meipalu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Vara valla vastu, milles palus tunnistada kehtetuks Koosa osavallavalitsuse tõend ja sellel põhinevad tehingud, kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks ja sellel põhinevad tehingud ja vastustaja pärimisavaldus ning sellel põhinevad tehingud. Samuti palus kaebaja kohustada vastustajat tema omandis olev korteriomand üle andma kaebajale.
- Tartu Halduskohus tagastas
- jaanuari
- a määrusega esitatud kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Halduskohus leidis, et vaidlustatud tõendi näol on tegemist haldusorgani toiminguga, millega kinnitati, et Tartu maakonnas Koosa osavalla Koosa külas majas nr 20 asuvad korterid, s.h korter 18, ei kuulu tööandja eluruumide hulka ega õigusvastaselt võõrandatud eluruumide hulka, samuti ei asu kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kindlaks määratud erastamisele mittekuuluvas elamus või piirkonnas, ning ei ole riikliku või kohaliku kaitse all ega asu ajaloolises kaitsetsoonis. Tõendiga ei reguleeritud omandisuhteid ning see ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi kaebajale. Tegemist ei olnud haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes. Vaidlustatud toiminguga ei saanud haldusorgan rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus selgitas lisaks, et vastavalt HKMS § 37 lg-le 2 ei saa kaebusega nõuda toimingu tühistamist, kuid HKMS § 37 lg 2 p 5 järgi saab nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Siiski ei pidanud halduskohus põhjendatuks suunata kaebajat tuvastamisnõude esitamisele. Eeltoodud põhjustel puudus kaebajal kaebeõigus ning kaebajal ei olnud võimalik ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega saavutada oma eesmärki. Kaebaja eesmärk on saada korteriomandi asukohaga Koosa 20-18, Koosa küla, Vara vald, Tartumaa omanikuks, kuid isegi toimingu õigusvastasuse tuvastamisel ei saaks taastada olukorda, kus vaidlustatud toimingut oleks võimalik uuesti (õiguspäraselt) sooritada. Halduskohus märkis täiendavalt, et vaidlustatud Koosa Osavallavalitsuse tõend nr 57 anti välja
- aprillil
- a. Kaebuse kohaselt sai kaebaja teada oma õiguste rikkumisest pärast Erna Silde surma, s.o
- detsembril
- Halduskohus selgitas, et möödunud on ka kahju hüvitamise nõude tähtaeg, sest HKMS § 46 lg 4 teise lause kohaselt ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest, sõltumata sellest, millal kaebaja kahjust või toimingu tagajärgedest teada sai. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja nõue on suunatud eraõigusliku kokkuleppe tühistamisele.
- mail
- a sõlmitud kokkulepe on eraisikute vaheline tehing ning selle vaidlustamine on võimalik tsiviilkohtumenetluses. Halduskohus selgitas lisaks, et Tartu Maakohus keeldus
- septembri
- a määrusega menetlusse võtmast H. Meipalu hagi Vara Vallavalitsuse vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Tartu Maakohtu hinnangul ei ole
- mail
- a sõlmitud kokkulepe üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks tühistamine võimalik ning kaebajal ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada isegi juhul, kui asuda vastupidisele seisukohale, et pooltevahelise kokkuleppe tühistamine on võimalik. H. Meipalu ei saaks tehingute tühistamise tagajärjel korteriomandi asukohaga Koosa 20-18, Koosa küla, Vara vald, Tartumaa omanikuks, kuna tal puudub vindikatsioonihagi esitamise õigus. Kaebaja on seega Tartu Maakohtule juba esitanud vaidlusalused nõuded. Halduskohus lisas, et ei saa tühistada eraõiguslikke tehinguid ega kohustada Vara valda välja andma pärimise teel saadud E. Silde vara. Halduskohus ei saa lahendada enda pädevusse mittekuuluvat kaebust üksnes põhjusel, et tsiviilkohus on keeldunud asja lahendamisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- H. Meipalu esitas Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määruse peale määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. H. Meipalu väitel sai tekitatud kahju alguse dokumendi võltsimisest, kuna Koosa abivalla töötaja Ingrid Katsan võltsis kokkulepet üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks ning kinnitas selle. Ametiisiku poolt kokkuleppe kinnitamine ei ole tsiviiltehing, vaid haldusakt. Juhul, kui see haldusakt tunnistatakse kehtetuks, siis sellega kinnitatud tsiviilõiguslik tehing muutub iseenesest kehtetuks. Määruskaebuse esitaja lisas, et H. Meipalult võeti ära õigus erastada üürilepingu alusel kasutatud korter soodustingimustel. Menetluse käigus on võimalik tõendada, et korteri ostu raha varastas E. Silde H. Meipalult. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et asi tuleb lõpetada aegumise tõttu, kuna vastustaja teadis võltsingutest, sest I. Katsan töötab ka praegu vastustaja juures. Sellest hoolimata esitas aga vastustaja avalduse E. Silde poolt endale välja petetud korteri pärandvarana vastuvõtmiseks
- a. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ekslik on H. Meipalu väide, et ametiisiku poolt kokkuleppe kinnitamine on haldusakt. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. 2 Seega on haldusakti üheks oluliseks tunnuseks isiku subjektiivsete õiguste reguleerimine. Kokkuleppe kinnitamine ametiisiku poolt sellist regulatiivset toimet ei oma. Seega saab tegemist olla üksnes toiminguga HMS § 106 lg 1 mõttes. Samas ka juhul kui toiming mõjutab isiku õigusi ebasoodsalt, ei ole see piisav, et kvalifitseerida ametiisiku tegevust haldusakti andmiseks, kuivõrd puudub selle regulatiivne iseloom (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
- mai
- a otsuse p 13).
- Lähtudes Riigikohtu
- veebruari
- aasta määruse nr 3-3-1-3-99 p-s 3 väljendatud seisukohast leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul sai isiku õigusi rikkuda üksnes ametiisiku toimingu aluseks olev eraõiguslik kokkulepe (tl 8) ning selle alusel hiljem sõlmitud eluruumi ostu-müügileping (tl 9). Seega saaks H. Meipalu oma õigusi kaitsta kokkulepete iseseisva vaidlustamisega, mille üle vaidlus ei kuulu HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse nagu märkis ka halduskohus. Samas on H. Meipalu nimetatud kokkulepped tsiviilkohtumenetluses ka juba vaidlustanud ning käesolevaks ajaks on menetlus selles asjas lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole H. Meipalul võimalik oma õigusi kaitsta halduskohtumenetluse raames. Seetõttu on halduskohus kaebuse tagastamise osas jõudnud õigele järeldusele.
- Määruskaebuse esitaja väited korteri soodustingimustel erastamise õiguse kaotamise ning korteri maksumuse summa varastamise kohta ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust. Samuti ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud väited võimalikest võltsingutest teadmise kohta seonduvalt aegumisega. HKMS § 46 lg 4 teises lauses sätestatud kümne aastane aegumistähtaeg on absoluutne ning halduskohtu järeldus aegumise osas on õige.
- Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene