Obsah (4)

§ 121§ 201§ 110§ 111

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi 19. mai 2016 3-16-649 Jaak Reinomägi taotlus ri

§ 121lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaak Reinomägi esitas 31.03.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtule kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt on määruskaebuse esitaja kinnipeetav, kelle suhtes koostas Viru Vangla 17.02.

1. a käskkirja nr 6-1/151 tema ümberpaigutamiseks avavanglasse. Kuigi käskkiri, millega leevendati kinnipeetava olukorda, oli juba välja antud, ei paigutatud määruskaebuse esitajat ümber. Kuni 11.03.2016 toimus määruskaebuse esitaja ebainimlik kohtlemine ja ebaseaduslik vabaduse piiramine, mis päädis sellega, et määruskaebuse esitaja suhtes kasutati 07.03.2016 füüsilist vägivalda, mis põhjustas määruskaebuse esitajale valu ja kannatusi ning 17.02.
2. a käskkiri nr 6-1/151 tunnistati kehtetuks. Määruskaebuse esitaja on püüdnud iseseisvalt oma õigusi kaitsta, kuid see pole olnud tõhus. Taotluse kohaselt soovib määruskaebuse esitaja kohtusse pöördumiseks riigi õigusabi, kuna tal puuduvad rahalised vahendid, et tasuda riigilõivu.
3. Tartu Halduskohus jättis 04.04.
4. a määrusega J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole 17.02.
5. a käskkirja vaidlustamise puhul tegemist menetluslikult ega sisuliselt keeruka haldusasjaga. Kuna õigust kohaldab
6. 1 kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma, jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS J. Reinomägi esitas 17.04.2016 Tartu Halduskohtu 04.04.
7. a määruse peale määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega rahuldataks tema riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei soovinud vaidlustada 17.02.
8. a käskkirja, vaid seda, et vangla piiras määruskaebuse esitajale nimetatud käskkirjaga antud õiguste realiseerimist ning kohtles teda seetõttu ebainimlikult. Seega on halduskohtu määruses meelevaldselt mõtestatud määruskaebuse esitaja tegelikku eesmärki kaebuse esitamisel ning sellest lähtuvalt on jõutud ebaõigele järeldusele, et tegemist ei ole menetluslikult ega sisuliselt keeruka haldusasjaga. Halduskohus ei ole käsitlenud määruskaebuse esitaja väidet, et tema iseseisev õiguste kaitsmine ei taga kaebuse sisulist läbivaatamist, kuna määruskaebuse esitajal puuduvad vahendid kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja on kahe aasta jooksul esitanud hulgaliselt kaebusi, millest enamus on jäänud sisuliselt läbivaatamata, kuna eiratud on uurimisprintsiipi. Kohtu poolt riigi õigusabi andmata jätmise eesmärk on seejuures kuritegelik. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Kuna määruskaebuse esindajal puuduvad seoses vangistusega vahendid õigusabi hankimiseks, on riigil kohustus määrata riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja nõuab, et kohus jätaks kohaldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 vastuolu tõttu põhiseadusega.
9. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.04.
10. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuse esitaja on täpsustanud, et soovib esitada kaebuse vangla toimingute peale, millega ei täidetud Viru Vangla 17.02.
2. a käskkirja nr 6-1/151 ega paigutatud määruskaebuse esitajat avavanglasse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka haldusorgani toimingute vaidlustamine näol, millega jäeti haldusaktist tulenevad kohustused täitmata, tegemist loomu poolest keerulise või kohtupraktikas ennenägematu vaidlusega. Seega arvestades muuhulgas määruskaebuse esitaja varasemat kogemust halduskohtumenetluses osalemises ning halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi, on kohtul alust eeldada, et isik on võimeline oma õigusi ise kaitsma.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda seisukohta, et J. Reinomäe puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline oma õigusi ise kaitsma ka määruskaebuse esitaja nii kaebuses, kui ka määruskaebuses esitatud väide, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, mistõttu ei saa määruskaebuse esitaja oma õigusi iseseisvalt kaitsta. RÕS § 4 lg 1 kohaselt on riigi
4. 2 õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Seega ei kaasne kohtu poolt riigi õigusabi taotluse rahuldamisega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine. Ringkonnakohus märgib, et kui määruskaebuse esitaja soovib saada menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, tuleb tal selleks tuleb esitada

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt eraldi taotlus.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Ringkonnakohus märgib, et sättest ei tulene, et igaühele peaks olema tagatud tasuta õigusabi, vaid art 47 lg 2 reguleerib isikute õigust esindajale üldiselt. Art 47 lg 3 kohaselt antakse isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 lg 3 kohaselt tasuta õigusabi saamiseks vajalik, et lisaks piisava sissetuleku puudumisele, ei ole isikul võimalik iseseisvalt kohtusse pöörduda. Selline piirang on kooskõlas RÕS § 7 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seega on halduskohus õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

1. Määruskaebuse esitaja nõude peale, et kohus jätaks kohaldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 selle vastuolu tõttu põhiseadusega, märgib ringkonnakohus järgmist. Põhiseaduse (PS) § 152 lg 1 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. PS § 152 ning PS § 15 sõnastuse ja mõtte kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust, kui selle kohta on tekkinud kahtlused (RKPJKm
2. juuni
3. a, 3-4-1-4-10, p 13; RKÜKo
4. juuni
5. a, 3-4-1-7-08, p 21). Nimetatud sätetest ei tulene määruskaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda kohtult seaduse kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus pidada RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, mistõttu on kohtul kohustus nimetatud sätet kohtuasja lahendamisel kohaldada.
7. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.04.
8. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi