) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Mikko Kobilt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 408 (nelisada kaheksa) eurot ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1308 (üks tuhat kolmsada kaheksa) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
CD plaat sideettevõtjalt saadud andmetega 02.06.2016 (pakendatud ümbrikusse) jätta
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib
lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega
§-de 383 – 392 järgi. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel;
kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 2 Süüdistused Süüdistusest nähtuvalt on Mikko Kobi toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese kehalise väärkohtlemise, löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnesid selles, et tema olles isik, kes on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, taas: 1) 12.02.2016 xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx xxx-x korteris tungis kallale oma abikaasale M-L.Kle, lüües temale korduvalt rusikaga näkku ja pea piirkonda, sikutades juukseid pidi mööda tuba, surudes peadpidi wc-potti samaaegselt lastes vett peale ning ähvardades uputada. Kallaletungi ajal ähvardas Mikko Kobi kannatanu ka kasti lüüa. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Mikko Kobi kannatanu ML.Kle füüsist valu ja tervisekahjustused; 2) 27.02.2016 xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx xxx-x korteris tungis kallale oma abikaasale M-L.Kle, lüües temale rusikaga näkku ning korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Mikko Kobi kannatanu M-L.Kle füüsilist valu ja tervisekahjustused – rindkere pindmised hulgivigastused, õla- ja õlavarre pindmised vigastused, pea pindmised hulgivigastused ning silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. 2) avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, vägivallaga, nimelt 13.02.2016 kella 01.00 ajal Viljandi linnas Turu tn 4 asuva pubi Suur Vend ees tungis kallale oma tööülesandeid täitvale turvatöötaja R.B.le, kes hoidis kinni pubis korda rikkunud isikut. Mikko Kobi lõi R.B.le kolm korda vastu pead ja vähemalt kolm korda jalaga keha piirkonda. Kuriteo toimepanemisega tekitas Mikko Kobi tahtlikult kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused- pea lahtised hulgihaavad ja õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise vigastuse ning häiris avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisega ka teiste isikute õigusrahu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta 6 kuud; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristus 2 aastat vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 1 aasta vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 aasta vangistust, ei pöörata KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui süüdlane ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 järgi määrata lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. KarS § 75 lg 2 p 8 järgi määrata lisakohustusena osalemine sotsiaalprogrammis. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamine alates 08.03.2016.a. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. 3 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonigadega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus, mis
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Mikko Kobi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 706,08 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 255 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Mikko Kobilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 408 eurot (s.h käibemaks). Mikko Kobile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 298,08 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1308 eurot: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 408 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 4 Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: CD plaat tunnistaja K.M mobiiltelefoniga filmitud videosalvestisega 13.02.2016, mis on pakendatud ümbrikusse, tuleb jätta
CD plaat sideettevõtjalt saadud andmetega 02.06.2016, mi on pakendatud ümbrikusse, tuleb jätta
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.