3-16-164/24

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi 15.04.2016, Tartu 3-16-164 Sergei Mahhovi kaebus Tallinna Vangla mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 23.03.

1. a määrus Sergei Mahhovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Mahhov Vastustaja Tallinna Vangla vastu RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.03.
2. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebaja esitas 20.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 5250 euro nõudes seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikel 13.07.2011-13.02.2012, 13.02.2012-29.01.2013 ja 04.02.201311.03.
5. Tartu Halduskohus 08.03.
6. a määrusega tagastas kaebaja kaebuse. 21.03.2016 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja 17.03.
7. a määruskaebus halduskohtu 08.03.
8. a määruse peale. Koos määruskaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
9. Tartu Halduskohus jättis 23.03.
10. a määrusega kaebaja menetlusabi totluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Halduskohus tegi kindlaks, et ajavahemikul 17.11.2015-16.03.2016 laekus kaebaja arvele kokku 600 eurot,
11. millest elektrieneriga eest tasuti 20,40 eurot ning taotluse esitamise hetkel oli kaebaja isikuarvel vaba jääk 781,50 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 289,80 eurot, s.o (600-20,40/4x2). Halduskohtu hinnangul piirduvad käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduva eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning seega esineb seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Samuti leidis halduskohus, et kaebaja sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult suur kohustus. Halduskohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid andnud põhjust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks. Seetõttu ei rahuldanud halduskohus kaebaja menetlusabi taotlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 29.03.2016 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 23.03.
12. a määruse peale. Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et kaebaja esitas menetlusabi taotluse enda maksejõuetuse tõttu. Kaebaja selgitab, et ta esitas menetlusabi taotluse põhjusel, et kaebaja oli tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, kuid halduskohus tagastas vaatamata sellele kaebaja kaebuse põhjendusega, et kaebaja ei olnud tasunud kaebuselt riigilõivu. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus menetles kaebaja taotlust otsitud alustel ja seega õigusvastaselt. Kuna halduskohtu 23.03.
13. a määruses puuduvad halduskohtu seisukohad kaebaja poolt esitatud väidetele, siis on kaebaja hinnangul halduskohtu 23.03.
14. a määrus seadusega vastuolus. Samuti leiab kaebaja, et halduskohtu 23.03.
15. a määrus iseenesest põhjustas kaebajale kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasneva kannatustaseme. Eelnevast tulenevalt palub kaebaja halduskohtu 23.03.
16. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldataks kaebaja menetlusabi taotlus ja tagataks kaebuse õiguspärane menetlus.
17. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tartu Halduskohus lähtus ringkonnakohtu hinnangul õigesti halduskohtumenetluses Tartu Halduskohtu 23.03.
19. a määruse tegemise ajal kehtinud menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest, kuid kuna Riigikohus tunnistas üldkogu 12.04.
20. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-35-15 alates nimetatud määruse jõustumisest kehtetuks HKMS § 112 lg 1 p osas, milles see ei võimaldanud kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatud kulutusi, siis muutusid menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglid. Sama määruse põhjendavas osas selgitas Riigikohus, et kehtetuks tunnistatud osas ei saa HKMS § 112 lg 1 p 1 enam kohaldada menetlusabi andmata jätmise peale esitatud määruskaebuste läbi vaatamisel. Seega peab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kohaldama üldkogu poolt 12.04.
21. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-15 välja toodud menetlusabi andmise põhimõtteid.
22. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud
23. 2 2 maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad). Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (vt. Riigikohtu 12.03.
24. a määrus nr 3-7-1-3-61-12). Kohtupraktikas on lisaks leitud, et kinnipeetavatel on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu 12.04.
25. a otsus nr 3-3-1-35-15). Taotluse esitamise ajal oli töötasu alammäär 430 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 18.12.
26. a määrus nr 139). Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse arvesse menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuud ja osa menetlusabi taotlusele eelnenud perioodist jäi
27. aastasse, siis tuleb arvesse võtta ka seda, et
28. aastal oli töötasu alammäär 390 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 28.11.
29. a määrus nr 166). Seega oli perioodil 17.11.2015-31.12.2015 (1,5 kuud) töötasu alammäärast 5% 20 eurot ja perioodil 01.01.2016-16.03.2016 (2,5 kuud) oli töötasu alammäärast 5% 22 eurot ning järelikult tuleb kinnipeetava sissetulekutest lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kulutustele täiendavalt maha arvata selle perioodi vältimatuteks kulutusteks vajalik raha 85 eurot (1,5x20+2,5x22). Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 järgi tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist (perioodil 17.11.201516.03.2016) olnud 600 eurot. Tarbitud elektrienergia eest on kaebaja isikukontolt nimetatud perioodil tehtud mahaarvamisi 20,4 eurot. Seega tuleb kaebaja sissetulekutest HKMS § 112 lg 1 p 1 ja kohtupraktika järgi maha arvata 105,4 eurot (20,4+85). Eeltoodust tulenevalt on kaebajale halduskohtu poolt võimaldatud menetlusabi jätkamise hindamisel arvestatavaks sissetulekuks apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 247,3 eurot ((600-105,4)/4x2). Seega on ringkonnakohus seisukohal, et riigilõiv menetluskuluna ei ületa menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud.
31. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 23.03.
32. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi