Obsah (6)

§ 200§ 151§ 121§ 45§ 158§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätma. Vangla märgib, et kui ringkonnakohtu arvates on halduskohus kaebuse õigesti menetlusse võtnud, siis ta palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastuse põhjendused: 1) R. Tomingul oli võimalus esitada tõhusamaid nõudeid kui tuvastamisnõue. Käesoleval juhul ei ole tegemist Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-31-14 käsitletud olukorra suhtes analoogse olukorraga. R. Tomingul oli võimalus oma õigusi tõhusamalt kaitsta, esitades Tartu Vanglale vaided otsuste nr 6-24/5558-2 ja 6-24/6061-2 peale, kus ta oleks võinud nõuda enda suhtes erandi tegemist. Kodukorra punkti õigusvastasuse tuvastamise asemel oleks R. Tomingul olnud võimalik nõuda vaidemenetluse korras kodukorra punkti tühistamist. Vaidemenetluse raames ei ole R. Toming Tartu Vangla poole pöördunud. Asjaolu, et R. Toming ei ole õigel ajal esitanud vanglale asjakohaseid vaideid, ei anna talle õigust minna samal alusel, kuid teise nõudega kohtusse. 2) Ebatõenäoline on, et tulede pidev sisse ja välja lülitamine mõjuks kaebajale vähemkoormavalt. Kestev nõrga valguse põlemine võimaldab inimesel sellega harjuda ja tagab parema une ning koormab kinnipeetavaid vähem. Silmaklappide sisse on võimalik nende ehituse tõttu keelatud esemeid peita. Kuna öösiti on isikute tuvastamine raskendatud, siis raskendaksid silmaklapid järelevalve teostamist veelgi. Olenemata sellest, kas kaebaja hinnangul on vanglal vaja kambrites öösel viibivaid isikuid tuvastada või mitte, paneb sellise kohustuse vanglale kehtiv õigus (VangS § 66 lg 1, justiitsministri 05.09.

1. a määruse nr 44 § 12 lg 1 p 5, lg 2). Vangla üldise julgeoleku ning ka kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks on oluline, et vangla kontrolliks kehtivate nõuete täitmist kinnipeetavate poolt ka öisel ajal ning selleks on kambris öisel ajal põlev nõrk valgustus kõige proportsionaalsem meede.
2. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 20.01.
3. a kohtunõudes selgitama kohtule kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.
4. R. Toming esitas 27.01.2016 seisukoha, milles ta selgitab, et tema eesmärk, lisaks tulevasele võimalikule kahjunõude esitamisele, on saavutada olukord, kus ta ei pea veetma öid valgustusega kambris. Kaebaja väitel taotles ta enda suhtes vanglalt erandit, jättes vangla otsustada, milline meede valitakse. Kaebaja märgib, et keelamis- ja kohustamiskaebust ta ei esitanud, sest need on konkreetsed toimingud (tule kustutamine, klappide väljastamine), mille tagajärgi suudab hinnata juriidilises mõttes spetsialist vangla julgeoleku vallas, kuid kaebaja eesmärk ei ole vanglale ühtegi toimingut peale suruda, vaid saavutada enda jaoks olukord, mis võimaldaks tal magada ilma rohtusid tarbimata. Kaebaja väitel ei häiri teda tule põlema panemine ja kustutamine, kuid talle on arusaamatu, kui järelevalvet teostatakse vähemalt korra tunnis ja sektori läbivaatuseks kulub alla 5 minuti, siis miks peab tuli 55 minutit põlema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.07.
6. a otsus tuleb

§ 200p 5 alusel tühistada ning kaebus tervikuna läbi vaatamata jätta.

18.

§ 151

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 45lg 2 4 sätestab kaebeõiguse piirangud.

Nimetatud sätte kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

1. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks Tartu Vangla 18.08.
2. a vastuse, millega vangla keeldus kaebajale silmaklappide väljastamisest, samuti 18.09.
3. a vastuse, millega vangla keeldus kambris öörahu ajaks valgustuse välja lülitamisest, õigusvastasuse. Ka soovib kaebaja, et kohus tuvastaks Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 õigusvastasuse. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 järgi on Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele täiendavalt keelatud silmaklapid. Kaebaja vastusest 20.01.
4. a kohtunõudele saab järeldada, et kaebaja eesmärgiks tuvastamiskaebuse esitamisel on nii hilisem kahju hüvitamine kui ka preventiivne huvi, vältida tulevikus valgustatud kambris magamist, mis on kaebaja arvates saavutatav kas silmaklappide väljastamisega või öörahu ajaks valgustuse väljalülitamisega. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja kaebeõigust Tartu Vangla 18.08.
5. a vastuse ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivse huvi alusel (I) ja seejärel võimaliku hilisema kahju hüvitamise eesmärgi alusel (II) ning kaebaja kaebeõigust Tartu Vangla 18.09.
6. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivse huvi alusel (III) ja seejärel hilisema kahju hüvitamise huvi alusel (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse (V). I
7. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 18.08.
8. a vastuse ning Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 õigusvastasuse tuvastamist preventiivse huvi alusel. Riigikohus on selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (RKHK 26.11.
9. a määrus asjas nr 3-3-1-60-14, p 18; 28.05.
10. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 11; 19.04.
11. a otsus asjas nr 3-3-1-8-11, p 10). Ringkonnakohus märgib esmalt, et Tartu Vangla 18.08.
12. a silmaklappide väljastamisest keelduv vastus põhineb kaebaja taotlusel silmaklappide väljastamiseks. Seega ei ole vaidlustatud toimingu näol tegemist haldusorgani omaalgatusliku jätkuva või korduva õigusvastase tegevusega, mille vältimise vahendina on Riigikohus tuvastamiskaebust preventiivse huvi alusel aktsepteerinud. Ühtlasi ei ole vaidlust selle üle, et tuvastamiskaebusega ei saa haldusorganit konkreetseks toiminguks kohustada - seega ei tekita silmaklappide väljastamisest keeldumise õigusvastasuse võimalik tuvastamine vanglale kohustust kaebajale silmaklappe väljastada. Silmaklappide väljastamiseks olnuks seetõttu tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Kui kaebaja soovis lasta kohtul / vanglal valida, kas talle kambris öörahu ajaks silmaklapid väljastada või valgus välja lülitada, tulnuks kaebajal esitada alternatiivsete nõuetega kohustamiskaebus, selle asemel, et taotleda kummagi keeldumise eraldi õigusvastasuse tuvastamist. Arvestades ka seda, et vangla silmaklappide väljastamisest keeldumise õiguslikuks aluseks oli Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43, mis keelab kinnipeetavale silmaklappide omamise, tulnuks kaebajal oma eesmärgi saavutamiseks koos kohustamisnõudega esitada ka kodukorra viidatud punkti tühistamise nõue. Kaebaja seda teinud ei ole ning vastavas osas on kaebajal läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna kaebaja poolt esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded ei taga seega kuidagi kaebajale silmaklappide väljastamist tulevikus, puudub kaebajal preventiivse huvi alusel kaebeõigus Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 ja Tartu Vangla 18.08.
13. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks. II 5
14. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub Tartu Vangla 18.08.
15. a vastuse ning Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks põhjendatud huvi ka sel alusel, et esitada väidetav hilisem kahju hüvitamise nõue vangla vastu, kuna nii tuvastamiskaebus kui ka hüvitamiskaebus on ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja ei taotlenud kodukorras sätestatud silmaklappide omamise keelu tühistamist, vaid kõigest selle õigusvastasuse tuvastamist, pidi vangla, olenemata keelu õiguspärasusest, keelust lähtuma ning vanglal puudunuks õigus kaebajale silmaklappide väljastamiseks ka kodukorra p 7.1.43 võimaliku õigusvastasuse tuvastamise korral. Nimelt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 järgi kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Kuna kodukorra p 7.1.43 õigusvastasuse tuvastamine silmaklappide omamise keelu kehtivust ei kaota, ei saa järeldada ka vangla tegevuse õigusvastasust silmaklappide kaebajale väljastamata jätmisel, millest tulenevalt on ilmselgelt perspektiivitud nii Tartu Vangla 18.08.
16. a vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõue kui ka võimalik hilisem kahju hüvitamise nõue.

§ 45

lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust lähtudes tulnuks halduskohtul kaebus Tartu Vangla 18.08.2014. a vastuse ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.43 õigusvastasuse tuvastamiseks

§ 151lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 alusel läbi vaatamata jätta.

III

1. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub preventiivne huvi ka vangla 18.09.
2. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja esitas vanglale 01.09.2014 taotluse, lülitada öörahu ajaks valgustus välja (tl 16), põhjendades taotlust sellega, et valgus häirib ja segab kaebaja uinumist ja väljapuhkamist. Varasemas selgitustaotluses vanglale leidis kaebaja, et ta on pidanud pea 6 aastat sööma antidepressante, rahusteid ja unerohte, et magada saaks ning valguse käes magamine on põhjustanud kaebajale depressiooni ja närvilisuse (tl 11). Vangla jättis kaebaja taotluse toimingu sooritamiseks 18.09.
3. a vastusega rahuldamata (tl 15), põhjendades seda järelevalve teostamise vajadusega.
4. Justiitsministri 05.09.
5. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p-st 5 ning lg-st 2 tuleneb, et vähemalt kord tunnis kontrollitakse järelevalve teostamisel kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Seega ei saa eitada vangla kohustust kambrites toimuva suhtes ka öösel kord tunnis järelevalvet teostada, kusjuures järelevalve peab reeglina toimuma visuaalselt läbi uksesilma, mitte toiduluugi või kambri ukse avamisega. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda viidatud määruse alusel teostatava järelevalve õiguspärasuses. Samas järeldub eeltoodust, et visuaalselt läbi kambri uksesilma kambris toimuva kontrollimiseks on teatava valgustuse (öölambi) olemasolu kambris järelevalve teostamiseks hädavajalik.
6. Vaidlust ei ole selle üle, et öölampi kasutatakse ühetaoliselt kõigis Tartu Vangla kambrites. Seega tähendanuks kaebaja taotluse rahuldamine sisuliselt kaebaja suhtes erandi tegemist, lähtudes kaebajat iseloomustavatest andmetest. Nimetatule on vangla juhtinud halduskohtu tähelepanu juba vastuses kaebusele, selgitades: „Kuna kaebaja viitab sellele, et tema tervislik seisund on halvenenud tänu kambris põlevale öötulele, siis oleks meditsiinilise näidustuse olemasolu korral olnud vanglal võimalik kaaluda R. Tominga suhtes erandi tegemist“ (vangla 23.01.
7. a vastuse lk 2, , tl 39p). Sama märgib vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele: „Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et R. Tomingal oli võimalus oma õigusi tõhusamalt kaitsta, esitades Tartu Vanglale vaided viidatud otsuste peale, kus ta oleks võinud nõuda enda suhtes erandi tegemist“ (vastuse lk 1, tl 86). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et 6 antud olukorras saab rääkida võimalikust kaebajat soodustavast toimingust, mis on võimalik vaid võimaliku julgeolekuohu, järelevalvemeetmete ning kaebaja õiguste, sh meditsiiniliste näidustuste kaalumise teel. Kaebaja 01.09.
8. a taotluses meditsiinilistele näidustustele ei viidata, mistõttu ei ole võimalik väita, et vangla pidanuks kaaluma asjaolusid, millele kaebaja taotluses vanglale viidanud ei olnud. 25.

§ 158

lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaalutlusõiguse alusel tehtavate toimingute õigusvastasuse tuvastamine preventiivse huvi alusel võimalik ei ole, kuna preventiivne huvi lähtub eesmärgist, vältida vangla jätkuvaid või korduvaid samalaadseid toiminguid. Vangla võimalik kaalutlusviga, mis toob kaasa toimingu (valgustuse väljalülitamisest keeldumise) õigusvastasuse tuvastamise, ei tähendada aga seda, et vangla pärast kaebaja suhtes positiivse kohtulahendi jõustumist kambris valgustuse välja lülitab. Nimelt ei ole kaalutlusõiguse alusel tehtud toimingu puhul välistatud, et kõigi asjakohaste asjaolude kaalumise tulemusena jõuab vangla kokkuvõttes samasuguse otsustuseni. Samas puudub vanglal kaebaja taotletud kohtulahendi tulemusena ka kohustus kaebaja taotlust uuesti kaaluda. Seetõttu ei aita kaalutlusõiguse alusel tehtava toimingu õigusvastasuse tuvastamine preventiivse huvi alusel kaebaja õiguste kaitsele kuidagi kaasa ning kaebaja tuvastamiskaebus preventiivse huvi alusel, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, on ilmselgelt perspektiivitu. 26.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohus leiab, et enda õiguste kaitseks tulnuks kaebajal lisaks vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamisele esitada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uuesti otsustamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks vangla keeldumist vaide korras vaidlustada, pöördudes seejärel tuvastamis- ja kohustamisnõudega või ainult kohustamisnõudega kui oma õiguste kaitseks efektiivsemate nõuetega halduskohtusse. 27. Vaidlust ei ole küll selle üle, et käesolevaks ajaks on kaebaja vangla 18.09.2014. a vastusest johtuva vaidemenetluse alustamisega hilinenud, kuid see ei õigusta ringkonnakohtu arvates

§ 45lõike 2 kitsendavat tõlgendamist.

Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus isik on minetanud muude õiguskaitsevahendite kasutamise võimalused, võib toimingu õigusvastasuse tuvastamine olla isiku jaoks küll moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks olulist märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, kuid sellest reeglina põhjendatud huvi olemasoluks ei piisa. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt RKHK 21.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p-d 19, 20). Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei pane iseenesest vanglale kohustust kaebaja taotlust uuesti lahendada ning teha seda kaebaja taotletud viisil. Seetõttu tulnuks kaebajal kasutada oma õiguste kaitseks efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid. Kui asuda seisukohale, et kinnipeetaval on vähemefektiivse nõudega halduskohtusse pöördumiseks kaebeõigus ka juhul, kui ta on jätnud põhjendamatult vaide esitamise õiguse kasutamata, kitsendaks see oluliselt nii

§ 45lõike 2 eesmärki, piirata tuvastamisnõuete esitamist efektiivsemate nõuete olemasolu korral kui ka Vang

S-s sätestatud vaidemenetluse 7 kohaldamisala. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub kaebeõigus Tartu Vangla 18.09.

1. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivse huvi alusel. IV
2. Kaebaja taotleb vangla 18.09.
3. a vastuse õigusvastasuse tuvastamist ka eesmärgiga, esitada hilisem kahju hüvitamise nõue vanglale. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi ka nimetatud nõude esitamiseks.

§ 45

lg 2 ls 3 järgi ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et hüvitamiskaebus on käesoleva juhtumi asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus on kaebaja preventiivse huvi alusel esitatud tuvastamisnõude osas tõdenud kaebajal kaebeõiguse puudumist muu hulgas põhjusel, kuna vangla võimalik kaalutlusviga, mis võiks kaasa tuua toimingu (valgustuse väljalülitamisest keeldumise) õigusvastasuse tuvastamise, ei tähendada veel, et vangla pärast kaebaja suhtes positiivse kohtulahendi jõustumist kambris valgustuse välja lülitab. Ringkonnakohus leidis, et kaalutlusõiguse alusel tehtud toimingu puhul ei ole välistatud, et kõigi asjakohaste asjaolude kaalumise tulemusena jõuab vangla kokkuvõttes samasuguse otsustuseni (kohtuotsuse p 25). Kuna vangla toimingu võimalik õigusvastasus saab käesoleval juhul põhineda vaid vangla kaalutlusveal, kusjuures kohtul puudub õigus teostada kaalutlusõigust vangla eest (vt

§ 158

lg 3), ei saaks ka toimingu võimaliku õigusvastasuse puhul tõsikindlalt järeldada seda, et vanglal puudus teistsugune tegutsemisalternatiiv ning ta pidanuks kaebaja taotluse rahuldama ja kambris ööseks valgustuse välja lülitama. Ka ei saa järeldada seda, et konkreetse toimingu pinnalt tekkis kaebajale rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Seega leiab ringkonnakohus, et ka vangla 18.09.

1. a vastuse võimalikust õigusvastasusest ei saa järeldada kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat kahju.
2. Kaebaja haldusasjas avaldatud seisukohtade pinnalt järeldab ringkonnakohus, et kaebaja eesmärgiks ei ole taotleda vanglalt tulevikus mittevaralise kahju hüvitist niivõrd seoses vaidlusaluse öise valgustuse väljalülitamisest keeldumise toiminguga, kuivõrd seoses sellega, et kaebaja on pidanud pikema perioodi jooksul magama öise valgustusega, mis on mõjutanud kaebaja tervist. Seda arvestades olnuks asjakohasem ning efektiivsem taotleda kohtult konkreetse ajaperioodi jooksul kambris öise valgustusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist või konkreetsel ajaperioodil kambri valgustamise õigusvastasuse tuvastamist, mitte vangla 18.09.
3. a vastuse õigusvastasuse tuvastamist. Kui kaebaja ei olnud aga rahul sellega, et vangla keeldus tema taotlust, öisel ajal kambris valgustuse väljalülitamiseks, rahuldamast, olnuks kaebaja jaoks efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks halduskohtule kohustamiskaebuse esitamine, olles eelnevalt läbinud vaidemenetluse vanglas. Nii on ka vastustaja kohtumenetluse käigus õigesti leidnud, et kaebajal oleks olnud võimalik nõuda Tartu Vanglalt vaidemenetluse raames enda suhtes kambri öövalgustuse osas erandi tegemist (vangla 23.01.
4. a vastuse lk 2, tl 39p) ning pöörduda vaide rahuldamata jätmise korral kohustamisnõudega kohtusse. Ringkonnakohus märgib, et vastava nõudega kohtusse pöördumine võinuks anda kaebajale hiljem eelise võimaliku mittevaralise kahju hüvitamisel. Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikele 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS §-d 3, 4 ja 6 näevad ette haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise ja haldusakti andmise või 8 toimingu sooritamise nõude. Vangla 18.09.
5. a vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita aga kaebajat mingilgi viisil hilisema eesmärgi, taotleda teatud ajaperioodi jooksul kambris valgustusega magamise eest kahju hüvitist, saavutamisel. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja nõude vangla 18.09.
6. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks ka hilisema kahju hüvitamise eesmärgist johtuva põhjendatud huvi alusel läbi vaatamata. V
7. Kokkuvõtlikult tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 02.07.
8. a otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta ning jätab kaebuse

§ 151lg 2 p 1 alusel tervikuna läbi vaatamata.

Kaebaja tasus halduskohtule esitatud kaebuselt ning ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 30 eurot.

§ 104

lg-st 5 tulenevalt ei kuulu

§ 151lg 2 alusel läbi vaatamata jäetud kaebuselt riigilõiv tagastamisele.

Seega jäävad kaebaja poolt halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel