1-13-10954/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10954 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Andre Kütt (isikukood 38407300214) kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. 02.2014 otsusega tunnistati Andre Kütt süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti tema lõplikuks karistuseks 5 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 24.06.2013 ja lõpp 24.03.
9. Viru Maakohtu
10. mai 2016 määrusega jäeti A. Kütt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kinnipeetava vabastamise poolt räägivad tema käitumine vanglas ning tema võimalused vabaduses, samuti see, et tegemist on esmakordselt kriminaalkorras karistatud isikuga. Samas aga ei ole süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaoludel tema enne tähtaega vabastamine õigustatud. Kohus leidis, et raske narkokuriteo toimepannud isiku vabastamine poole karistusaja ärakandmisel ei oleks põhjendatud. Kohus leidis, et eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 2.2 A. Kütt kannab karistust narkokuriteo toimepanemise eest, nimelt on ta süüdi mõistetud isikute grupis suures koguses narkootilise aine kokaiin ebaseadusliku käitlemise ning kõnealuse narkootikumi Lääne-Euroopast Eesti Vabariiki salakaubaveo eest. Süüdimõistetu ise organiseeris narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mille jaoks oli kaasatud erinevad kaasosalised, kes sõitsid Hollandisse ning ka vedasid narkootilisi aineid Eestisse. A. Kütil oli narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises võtmeroll. See fakt, et ta on OÜ XXX juhatuse liige ja omanik, ei takistatud edasist kuritegelikku tegevust kui ta viibis vabaduses. Seepärast ei ole kohus veendunud, et kindel töökoht ja püsiv elukoht takistab tal kuidagi edasi tegeleda narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Kirjeldatud tegusid on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning ka kodust või töökohast lahkumata ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seega säilib oht, et püsivad kuritegelikud suhted võivad vabaduses taas aktualiseeruda. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 2.3 Antud juhul isiku hea käitumine vanglas ja tema varasem elukäik ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ei kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohtuotsuse kohaselt oli isikul vabaduses töökoht, ta oli firma omanik, kuid see ei takistanud narkokuritegu toime panemast. Seega iseenesest töökoha omamine ja lähedastega head suhted ei ole otsustavad isiku poolt oma hoiakute valimisel. Töökoht ja lähedaste toetus ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski olulisel määral. Elektroonilise järelevalve kohaldamine ei takista olla narkokäitlemises võtmeisik ja sellist tegevust ka korraldada.
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Küti kaitsja, kes leiab, et esinevad materiaalsed alused A. Küti tingimisi vabastamiseks elektroonilise valve alla. Nimelt puuduvad A. Kütil distsiplinaarkaristused, ta on osa võtnud resotsialiseerivatest tegevustest. Positiivne suhtumine ja tegevus on kinnipeetavate puhul pigem erandlik. Vabaduses ootavad A. Kütti kodu ja lähedased. Talle on garanteeritud töökoht. A. Kütt omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Katseajal saaks A. Küti positiivseid hoiakuid kinnistada. Kaitsja soovib rõhutada, et uue kuriteo riskiprotsenti on A. Küti puhul hinnatud ülimadalaks (9%). Riskiprotsendi kujunemisel määrab kindlasti rolli asjaolu, et A. Kütt on varem kriminaalkorras karistamata. See on tema esimene vangistus. Seega on väär kohtu arvamus, et esineb märkimisväärne võimalus, et A. Kütt paneb toime uue kuriteo. Ehkki kuritegu ei saa pidada kergeks, ei ole selle iseloom ka selline, mis välistaks tingimisi ennetähtaegse vabastamise poole karistusaja ärakandmisel või tingiks uue kuriteo toimepanemise. Seadusandja ei ole ette näinud narkokuriteo toimepannud kinnipeetavate suhtes teistsugust kohtlemist. Täidetud on nii karistuse üld- kui ka eripreventiivne eesmärk. Uute kuritegude toimepanemise oht on A. Küti puhul madal. Ta on üle keskmise haritud ja mõtlemisvõimeline. Uute kuritegude toimepanemise ohtu ei saa tuletada vaid sellest, et isik on toime pannud narkokuriteo. Elektrooniline valve ja käitumiskontroll aitaksid A. Kütil ühiskonnas paremini kohaneda ja uutest kuritegudest hoiduda kui karistuse täies ulatuses ärakandmine. A. Küti ennetähtaegne vabastamine annaks teistele kinnipeetavatele signaali, et õiguskuuleka käitumise korral on isikul võimalik pöörduda tagasi tavaellu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus, kaalunud A. Küti kaitsja esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
13. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on 2 saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on maakohus möönnud, et A. Küti vabastamise poolt räägivad tema käitumine vanglas ning tema võimalused vabaduses ning esmakordne kriminaalkorras karistatus (st asjaolud, millistele kaitsja on taas osundanud ka määruskaebuses), selle vastu aga peaasjalikult kuriteo raskus ja asjaolud.
14. Ka ringkonnakohus möönab, et ehkki A. Küti vangistusest vabastamist toetavaid argumente esineb (toetav perekond, sotsiaalprogrammide läbimine, madal uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent, distsiplinaarkaristuste puudumine), ei veena määruskaebuse väited siiski ringkonnakohut ümber maakohtu positsioonist erinevale seisukohale asumiseks. Karistusseadustik ei näe ette isiku vangistusest tingimisi vabastamise imperatiivsust formaalsete aluste esinemisel. Küll aga näeb seadus ette, et isiku võib jätta vabastamata kuriteo toimepanemise ajaolusid arvestades. Neil asjaoludel ja A. Küti rollil kuriteo toimepanemises on maakohus peatunud (vt määruse p 2.2), mistõttu ei hakka II astme kohus neid üle kordama. Ka apellatsioonikohus leiab, et kuriteo asjaolusid arvestades ei oleks A. Küti vabastamine poole karistusaja möödumisel õigustatud.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus