Obsah (4)

§ 29§ 31§ 2§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2016. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-16-4212 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer

) §-st 132 p 3 kohus otsustas:

1. Rahuldada Rait Alliku kaebus ja tühistada Politsei -ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 10.05.2016 otsus väärteoasjas nr 2780,16,
2. 2.

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Rait Alliku väärteoasjas nr 2780,16,003238 liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates

1. septembrist
2. a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 11.04.2016 koostas Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna vanem liikluspolitseinik A.V.väärteoprotokolli, mille kohaselt Rait Allik juhtis 11.04.2016 kell 13.38 Tartus Sepa tänaval Turu ja Tähe tänavate vahel liikudes Tähe tänava suunas mootorsõidukit Land Rover Range Rover reg nr XXXX selliselt, et ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Väärteoprotokolli kohaselt on Rait Allik rikkunud liiklusseaduse (LS) § 33 lg 3 nõudeid ja tema poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Lõuna Prefektuuri 10.05.2016 otsusega karistati Rait Alliku LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so summas 80 eurot. Rait Allik esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja taotleb otsuse täies ulatuses tühistamist. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Rait Allik juhtis 11.048.2016 kell 13.38 Tartu linnas Sepa tänaval Turu ja Tähe tänavate vahel liikudes Tähe tänava suunas mootorsõidukit Land Rover Range Rover reg nr XXXX . Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Rait Allik leiab kaebuses, et ta ei ole rikkunud LS § 33 lg 3 sätestatud kohustust, mistõttu tema väärteokorras karistamine LS § 239 lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud ning eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus peab käesolevas väärteoasjas tõendeid uurides lahendama seega küsimuse, kas kogutud tõendid kinnitavad kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis kajastatud rikkumist või mitte. Tunnistaja T.V.ütluste kohaselt teostas ta koos politseiametnik A.V.11.04.2016 liiklusjärelevalvet asudes Sepa tänaval paremal teepeenral, tänavast eemal umbes 10 m ja asetsedes Sepa tänavaga paralleelselt vaatega Turu tänava poole. Kontrolliti sõidukite kiirust ja ka turvavarustuse kasutamist. T.V.sõnul märkasid nad mõlemad A.V.Turu tänava poolt nende suunas liikuvat džiipi, mille juhil ei olnud turvavöö kinnitatud. Rait Alliku poolt juhitav sõiduk liikus Sepa tänavat pidi edasi ja tegi ritmikul parempöörde Tähe tänavale. Politseiametnikud sõitsid Rait Alliku poolt juhitavale sõidukile järele ja andsid peatumismärguande, millele juht reageeris. Tunnistaja kinnitas, et hetkel kui tema Rait Alliku poolt juhitava sõiduki juurde jõudis , oli turvavöö kinnitatud. Tunnistaja jäi kohtus seisukohale, et Sepa tänaval kui Rait Allik möödud eravärvides politseiautost, ei olnud tal turvavöö kinnitatud. 2 Rait Allik avaldas kohtus, et alustades sõitu Turu 45 d hoone juurest kinnitas ta turvavöö. Ta liikus Sepa tänavale kinnistute vahelist vaheteed mööda. Enne ristmikku jäi tema ees seisma suuremat sorti valge kaubik ja lülitas sisse ohutuled. Rait Allik soovis teostada vasakpöörde Sepa tänavale ja selleks, et veenduda manöövri ohutuses, kummardus ta ettepoole, et veenduda, et paremalt ühtegi sõidukit ei tule. Kaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras kus ta sügavalt ette kummardus, võis liikuda turvavöö üle vasaku õla küünarnuki suunas. Rait Alliku sõnul on tema sõiduki sisustus tumedat värvi, samuti on musta värvi turvavöö ja ka tal seljas olnud riided olid tumedat. Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt võisid politseiametnikud eksida. Politseiametnike kinnipidamise järgselt Rait Allik eitas rikkumist ja samasisulised ütlused on ka väärteoprotokollis (tl 15) kui ka Rait Alliku poolt kohtuvälise menetleja esindajale esiataud selgituses (tl 19) ning kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas on vastuolu tunnistaja T.V.ja menetlusaluse isiku Rait Alliku ütluste vahel. Vastuolu on oluline, sest tunnistaja, et turvavöö polnud kinnitatud ning menetlusalune isik kinnitab vastupidist. Väärteoprotokollis on kajastatud Rait Alliku ütlused vahetult sündmuskohal ja seal on ta omakäeliselt kirjutanud, et tal oli turvavöö kinnitatud. Kohtule ei ole alust Rait Alliku ütlustes kahelda, need on olnud kogu menetluse kestel ühetaolised. Seega püstitub kahtlus Rait Alliku süüs, sest pole välistatud, et, tunnistaja T.V. võis inimlikult eksida. Vastavalt

§ 31lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt.

Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõenditega ei ole tõsikindlalt võimalik vastuolusid kõrvaldada. Kohtuistungil soovis kohtuvälise menetleja esindaja peale tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste ärakuulamist esitada videosalvestise selle kohta, kust isik välja sõitis ja kaks fotot. Kohus jättis kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata järgmistel põhjustel. Väärteoprotokollis ei ole viidet selle kohta, et sündmust oleks videosalvestatud (tl 15). Samuti ei ole kohtuvälise menetleja otsuses viidet sellele, et otsust tehes oleks olnud peale tunnistaja ütluste aluseks mingi videomaterjal. Kohus on seisukohal, et juhul kui peale tunnistaja ütluste oli veel täiendavaid tõendeid, siis tulnuks kohtuvälise menetleja esindajal neile ka otsuses viidata ja neid analüüsida. Juhul kui tõend tõepoolest avastati hiljem, siis oleks olnud viimane aeg selle esitamiseks siis, kui kohus nõudis politseilt välja väärteotoimiku. Veelgi enam kohtuväline menetleja ei viidanud täiendavale tõendile ka kohtuistungi alguses, vaid üllatas sellega tõendite uurimise lõpuetapis nii kohut kui ka menetlusalust isikut.

§ 2

sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisti, siis kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 297 reguleerib täiendavate tõendite kogumist kohtulikul uurimisel. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt tuleb taotlejal põhjendada tõendi kogumise või esitamise vajadust ja ka seda, miks seda pole varem tehtud. Kohtul on õigus KrMS § 2861 lg 2 kohaselt tõendit mitte vastu võtta kui tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis (käesoleval juhul väärteoprotokollis või siis vähemalt väärteootsuses) ning kohtumenetluse pool ei ole esitanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud tõendit varem esitada. Kohtuvälise menetleja ainus põhjendus kohtuistungil oli see, et temale esitati tõend kohtuistungi päeva hommikul. Kohus leiab, et ka väärteomenetluses on menetlusalusel isikul õigus teada enne kaebuse esitamist kõiki tema vastu olevaid tõendeid. Käesolevas olukorras rikkus kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kaitseõigust ja ei esitanud ka kohtus ühtegi mõjuvat põhjust tõendi hilisemaks esitamiseks. Kohus taotletud tõendid neil põhjustel vastu ei võtnud. 3 Kohus ei näe võimalust koguda asjas täiendavaid tõendeid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tekkinud vastuolu Rait Alliku ja tunnistaja ütluste vahel kõrvaldada ei ole võimalik. Sellest johtuvalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada, et Rait Allik pani toime väärteoprotokollis sätestatud väärteo, s.o LS § 239 lg 1 p 1 alusel kvalifitseeritud väärteo.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kõike eelnevat silmas pidades rahuldab kohus Rait Alliku kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 4