← Eesti

3-16-125/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. august 2016, Tartu Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-16-125 RESOLUTSIOON
  4. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. veebruari
  6. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
  7. Tagastada E.P. arvelduskontole EE371700017001946004 Tartu Halduskohtu
  8. veebruari
  9. a määruse resolutsiooni p-le 1 esitatud määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Juri Kolesnikov esitas
  11. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamist, kuna
  12. aasta septembrist novembrini villase teki kasutamine kahjustas tema tervist.
  13. Tartu Halduskohtu
  14. veebruari
  15. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati J. Kolesnikovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruse kohaselt: 2.
  16. Kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole samasisulise kahju hüvitamise taotlusega, milles ta nõuab hüvitist septembrist kuni novembrini 2010 villase teki kasutamise tõttu põhjustatud kahju eest. Tartu Vangla jättis
  17. veebruari
  18. a otsusega nimetatud taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus vanglale oli esitatud tähtaega ületades ning puudusid alused menetlustähtaja ennistamiseks. Tartu Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-15-468, et kaebajal oli nõuetekohaselt läbimata kohtueelne menetlus, mistõttu kaebus tagastati. Ka samasisulises haldusasjas nr 3-15-3005 tagastati kaebus, kuna kaebajal oli läbimata kohtueelne menetlus. Lisaks tuvastas halduskohus nimetatud asjas, et Tartu Vangla oli jätnud kaebaja hüvitamistaotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Halduskohus selgitas kaebajale, et ainus võimalus taotlust menetleda on esitada vanglale menetluse uuendamise taotlus, mida kaebaja
  19. detsembril 2015 ka tegi. Menetlus jäeti aga uuendamata Tartu Vangla
  20. detsembri
  21. a otsusega nr 2-3/5071-
  22. 2.
  23. Tartu Halduskohus leidis, et menetlus jäeti uuendamata õiguspäraselt ja seega ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus kaebajal läbitud. Vanglale esitatud menetluse uuendamise taotluses viitas kaebaja haldusasjale nr 3-10-588, kus kaebuse esemeks oli Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise saamine seoses perioodil jaanuar kuni veebruar 2010 kambrikaaslastele antud villaste tekkide tõttu kaebajale põhjustatud tervisehäired. Halduskohus märkis, et haldusasjas nr 3-10-588 ei ole septembri kuni novembri 2010 osas kaebajale kahju tekkimise ja Tartu Vangla tegevuse õiguspärasuse osas hinnangut antud, mistõttu ei saa Riigikohtu otsustus nr 3-7-1-3-465-14 olla menetluse uuendamise aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 3 mõttes. Lisaks on vangla õigesti osundanud, et menetluse uuendamise taotluse esitamise ühekuine tähtaeg (HMS § 44 lg 3) on möödunud ja seda ei ole võimalik ennistada (HKMS § 14 lg 6 p 1 ja HMS § 34 lg 3). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  24. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  25. veebruari
  26. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses märgitu kohaselt on kahju hüvitamise taotluse esitamiseks aega kolm aastat hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust või selle tekkimisest ja sellest sõltumata 10 aasta jooksul. Kaebaja pidi ootama kohtuotsust asjas nr 3-10-588, kuna seal tuvastati kahju tekkimine
  27. a jaanuaris ja veebruaris ning ka isik, kes kaebajale kahju tekitas. Sellest järeldub, et kui kaebajale tekitati nimetatud perioodil kahju, võib ta kahju hüvitamist nõuda ka
  28. a septembrist oktoobrini tekitatu eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  30. Kaebus tagastati, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuna kaebaja taotleb talle tekitatud kahju hüvitamist, tuleb selle taotlusega esmalt pöörduda vangla poole (vangistusseaduse § 11 lg 8). Asjas esitatud materjalid näitavad, et kaebaja on korduvalt esitanud nii vanglale kui kohtule samasisulisi taotlusi kahju hüvitamiseks (haldusasjad nr 3-15-468 ja 3-15-3005). Taotlused on vangla jätnud läbi vaatamata, kuna need ei ole esitatud tähtaegselt, st lähtudes RVastS § 17 lg-st
  31. Sel põhjusel ei ole saanud kaebusi menetlusse võtta ka halduskohus, kuna taotluse tähtaegselt esitamata jätmine tähendab, et kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt.
  32. Halduskohus küll märkis, et kaebuse menetlusse võtmine oleks saavutatav, kui taotluse menetlemine uuendataks, samas jäi menetluse uuendamise taotlus rahuldamata ja taotluse esitamise tähtaeg ennistamata. Kuna kaebaja taotleb kahju hüvitamist perioodi september kuni november 2010 eest, tulnuks RVastS § 17 lg 3 kohaselt vangla poole pöörduda kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Taotluse kahju hüvitamiseks esitas kaebaja aga alles
  33. detsembril 2013 (kahju hüvitamise taotluse uuendamata jätmine; tl 8). Kaebaja märkis, et sai kahjust teada alles siis, kui haldusasjas nr 3-10-588 tuvastati, et perioodil jaanuar kuni veebruar 2010 tekitas Tartu Vangla talle samadel asjaoludel kahju. Ringkonnakohus nõustub nii halduskohtu kui ka Tartu Vanglaga, et nimetatud kohtuasjas ei tuvastatud seda, et eelnevalt mainitud perioodil oleks 2 kaebajale kahju tekitatud, seega ei saanud selles asjas lahendi tegemine ja selle jõustumine mõjutada kaebetähtaja kulgemist käesolevas haldusasjas. Järelikult pidi kaebajale kahju tekkimine tunduvalt varasemalt selgeks saama, seda ilmselt juba kambris viibides, kus olid ka villased tekid.
  34. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  35. veebruari
  36. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
  37. J. Kolesnikov esitas
  38. juunil 2016 Tartu Halduskohtule taotluse, et tagastataks riigilõiv, mille tema eest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
  39. veebruari
  40. a määruse resolutsiooni p-le 1 tasus E.P. . Riigilõivu tasumist nõuti Tartu Halduskohtu
  41. märtsi
  42. a määruse resolutsiooni p-ga
  43. Kaebaja vaidlustas tema vabastamata jätmise riigilõivu tasumisest. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  44. mai
  45. a määruse resolutsiooni p-ga 2 J. Kolesnikovi määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu
  46. märtsi
  47. a määruse ning vabastas J. Kolesnikovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
  48. mail aga tasus J. Kolesnikovi eest nõutava riigilõivu E.P. . Kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse, millega nõuti riigilõivu tasumist, tuleb tasutud riigilõiv 15 eurot E.P. le tagastada ja kanda see E.P. arvelduskontole EE371700017001946004 (Nordea Bank). /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.