1 1-16-3989 Rahuldada osaliselt P. V. tsiviilhagi ning välja mõista
lg 1, VÕS § 134, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel Artjom Matõtsinilt (15 000) viisteist tuhat eurot P. V. (isikukood: x) kasuks. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Jätta rahuldamata P. V. taotlus viiviste välja mõistmiseks. TsMS § 163 alusel rahuldada osaliselt P. V. taotlus süüdimõistetult menetluskulude välja mõistmiseks ning mõista Artjom Matõtsinilt P. V. kasuks välja menetluskulud (925.20) üheksasada kakskümmend viis eurot ja 20 senti ning ülejäänud osas jätta menetluskulud P. V. kanda. Välja mõista
lg 1 alusel süüdimõistetult Artjom Matõtsinilt menetluskulud riigi tuludesse –
lg 3 p 2 kohaselt ei ole prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigust lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.
lg 1 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Artjom Matõtsinit süüdistatakse selles, et ta juhtis 18.05.2014.a kella 02:40 ajal Tallinn-Pärnu–Ikla 127,8 kilomeetril Ehitajate teel Pärnu linnas mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, olles ise alkoholijoobes (ekspertiisiakt nr 17-I kohaselt etanooli sisaldus tema veres 2,06 ± 0,07 mg/g) ning sõitis antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 171 km/h tagant otsa samas suunas esimese sõiduraja parempoolsel osal ees liikunud sõidukile x registreerimismärgiga x, millise kokkupõrke tagajärjel x juhtinud P. V. paiskus sõidukist välja ja kukkus teepervele, mille tagajärjel sai kannatanu P. V. raskeid tervisekahjustusi: nihketa 6-7 kaelalüli murd, parema rangluu kaugmise osa nihketa murd, parema abaluu killuline murd, parempoolse III-VI roide murd, põrutushaav pea piirkonnas ning peaajupõrutus, parempoolne õhkrind. Sõidukis .kaassõitjana viibinud M. V. tuvastati üle keha erinevate suurustega hematoomid ja pindmised vigastused. 2 1-16-3989 Artjom Matõtsin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, samuti juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sellise tegevusega pani Artjom Matõtsin toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistas Artjom Matõtsin end toime pandud kuriteos süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Samas süüdistatav tsiviilhagi ei tunnistanud ning selle hüvitamisega ei nõustunud. Kaitsja toetas kannatanu seisukohta enda süüdi tunnistamises ning leidis, et prokuröri poolt taotletav karistus on antud juhul kohane. Kannatanu jäi istungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, samuti soovis tsiviilhagi väljamõistmist summas 30 000 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt on tema tervis liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud, samuti on vähenenud tema töövõime. Kannatanu lepinguline esindaja leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud. Ka kannatanu esindaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot, samuti taotles kannatanu esindaja süüdistatavalt viivise ning menetluskulude välja mõistmist. Kannatanu esindaja leidis, et süüdistatavale tuleks karistuseks mõista reaalne vangistus. Prokurör leidis, et A. Matõtsini süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles A. Matõtsini süüdimõistmist KarS 422 lg 1 järgi ning tema karistamist kolmeaastase vangistusega, millest
alusel arvata maha kolmandik ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat vangistust. Prokurör taotles vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kolmeaastase katseajaga. Lisaks põhikaristusele taotles prokurör süüdistatavale lisakaristuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamist. Prokurör leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud, kuid hüvitise suuruse jätab ta kohtu otsustada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud ning puudub vaidlus selles, et Artjom Matõtsin juhtis 18.05.2014.a kella 02:40 ajal Tallinn-Pärnu–Ikla 127,8 kilomeetril Ehitajate teel Pärnu linnas mootorsõidukit x registreerimismärgiga x alkoholijoobes ja suurimat lubatud sõidukiirust ületades. Süüdistatav sõitis tagant otsa samas suunas esimese sõiduraja parempoolsel osal ees liikunud sõidukile x registreerimismärgiga x, mida juhtis P. V.. Kokkupõrke tagajärjel paiskus P. V. sõidukist välja ja kukkus teepervele. Avarii põhjustas kannatanule tervisekahjustusi. KarS § 422 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Kohtuistungil tunnistas A. Matõtsin end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub (t.l 70-72), et 17.05.2014.a tähistas ta sõpradega sünnipäeva ja joodi alkoholi. Öösel tahtis ta koos D. K. kuhugi sõita. Kuhu ja miks ta sõita tahtis, süüdistatav ei mäleta. Süüdistatav tunnistab, et ta oli joonud alkoholi, aga talle ei tundunud, et ta oleks väga palju alkoholi joonud, sest muidu ei oleks ta autoga 3 1-16-3989 sõitma läinud. Seda, kuidas liiklusõnnetus juhtus, süüdistatav ei mäleta. Mis ja kellega juhtus, süüdistatav kohapeal ei näinud. Haiglas kohtus ta mehe ja naisega, kellele oli ta autoga tagant otsa sõitnud. Süüdistatav märgib, et ta väga kahetseb juhtunut. SA Pärnu Haigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (t.l 75) nähtub, et 18.05.2014.a kell 2.30 toimus liiklusõnnetus Pärnus Ehitajate teel. Haiglasse toimetati kergete vigastustega mootorsõiduki juht. Tunnistaja D. K. on kohtueelses menetluse andnud ütlusi selle kohta (t.l 3-6), et ta oli 17.05.2014.a süüdistatava sünnipäeval. Pärast peo lõppu hakati kuhugi sõitma, kuid tunnistaja ei tea kuhu. Sõitmine toimus pärast keskööd ehk 18.05.2014.a Sõideti süüdistatava autoga ja tema ka juhtis. Järgmine asi, mida tunnistaja mäletab on pärast avariid, mil ta ronis autost välja ja aitas sõbra autost välja. Sündmuskohal oli ka teisi inimesi ja politsei. Tunnistaja selgitab, et ta oli tarvitanud alkoholi. Kannatanu ülekuulamise protokollist (t.l 10-11) nähtub, et 18.05.2014.a kell 2.40 sõitis ta Pärnus mööda Ehitajate teed Tartu poole. Autos viibis ka kannatanu abikaasa. Kannatanu sõitis parempoolses reas ning isegi lubatust veidi aeglasemini. Ühel hetkel märkas kannatanu tahavaatepeeglist kiiresti lähenevat sõidukit, mistõttu püüdis ta autoga sõita võimalikult paremal. Avarii toimumist kannatanu ei mäleta. Järgmine asi, mida kannatanu mäletab, on haiglas viibimine pärast toiminguid, mil teda hakati palatisse viima. Samuti kirjeldab kannatanu tal esinenud vigastusi. SA Pärnu Haigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (t.l 12) nähtub, et 18.05.2014.a kell 2.30 toimus liiklusõnnetus Pärnus Ehitajate teel. Haiglasse toimetati raskes seisundis mootorsõiduki juht. Tunnistaja M. V. on andnud ütlusi (t.l 22-23), et 18.05.2014.a kella 2.40 paiku sõitis ta koos abikaasaga Pärnust Tartusse koju. Ehitajate teel juhtus aga liiklusõnnetus. Sõiduk käis ühe korra üle katuse ja maandus vastu posti ning jäi ratastele pidama. Järgmisena mäletab tunnistaja seda, et ta püüdis autost välja ronida. Seejärel mõistis kannatanu, et toimunud oli avarii ja nende sõidukile sõitis keegi otsa. Tunnistaja nägi, et tema abikaasa P. V. oli sõidukist välja lennanud ja lamas elusana maas. Tunnistaja helistas kiirabisse. Kiirabi toimetas tunnistaja ja kannatanu haiglasse. SA Pärnu Haigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (t.l 24) nähtub, et 18.05.2014.a kell 2.30 toimus liiklusõnnetus Ehitajate teel. Haiglasse toimetati kergete vigastustega sõitja. Tunnistaja K. P. on andnud ütlusi (t.l 26-28) selle kohta, et 2014.a maikuu öösel umbes kella 2.40 ajal sõitis ta Pärnus mööda Ehitajate teed. Tunnistaja nägi temast mööda sõitmas tumedat autot. Tunnistaja sõidukiirus oli 70km/h. Mööda sõitnud x ei sõitnud tervenisti teises sõidureas, vaid selle parempoolsed rattad oli parempoolses sõidureas. x kiirus oli tunnistaja hinnangul tema kiirusest vähemalt kaks korda suurem. Tunnistaja oli koos sõbra E. E., kes on rallisõitja, ning ka tema hinnangul oli kiirus kaks korda suurem. Pärast x möödumist teatas tunnistaja kihutajast politseile. Seejärel nägi tunnistaja enda ees toimunud avariid. x oli tagant külje pealt teisele autole otsa sõitnud. Teisest autost lendas välja meesterahvas. Auto juures oli ka naisterahvas. x juures olid kaks teadvusel olevat vene keelt kõnelevat umbes 25-aastast meest. Tunnistaja aitas x olnud noormehed autost välja. Seejärel saabus sündmuskohale Päästeamet ja kiirabi. Tunnistaja E. E. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi (t.l 29-30), et 2014.a mais umbes kella 2.00 paiku sõitis ta oma sõbra K. P. Pärnus Ehitajate teel. Neist sõitis mööda väga suurel kiirusel auto. Tunnistaja hinnangul võis selle kiirus olla 150 km/h. Tunnistaja oskab kiirust hinnata, kuna ta tegeleb ise motospordiga. Seejärel nägi tunnistaja, et toimunud oli avarii. Sündmuskohal oli mahtuniversaal ja heledamat värvi x. Sündmuskohal oli kraavis meesterahvas, mahtuniversaalist hüüdis naine appi. Tunnistaja aitas x juhi sõidukist välja. Õnnetuse toimumist tunnistaja täpselt pealt ei näinud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l 31-34) nähtub, et 18.05.2014.a kell 2.40 on toimunud Pärnus Ehitajate teel avarii. Sündmuskohal olid x ning x. Õnnetuses osalejad oli A. Matõtsin ja P. V.. A. Matõtsini juhitud x sõitis tagant otsa liikuvale x, mille tagajärjel paiskusid autod teelt välja. Vaatlusprotokollile on lisatud pildid sündmuskohast ning avariis osalenud autodest. 4 1-16-3989 Asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l 35-48) on tuvastatud avariis osalenud x ja x vigastused. Pärast vaatlust paigutati sõidukid valvega hoiukohta (t.l 49-52). x anti hiljem üle kindlustusseltsile (t.l 5355), kuid enne tagastati autos asunud P. V. isiklikud esemed tema tütrele (t.l 25). P. V. esinenud vigastuste tuvastamiseks määras uurimisasutus ekspertiisi (t.l 15). Ekspertiisiga tuvastati (t.l 16-21), et P. V. esinevad järgmised tervisekahjustused: nihketa 6.-
lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks tuleb mõista kaks aastat vangistust. Kohus leiab, et sellise kuriteo ja karistuse puhul on kohaseks katseajaks KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kolm aastat. Kuna antud juhul oli tegemist raskete liiklusalaste rikkumistega, siis on kohtu hinnangul kohane kohaldada süüdistatavale ka KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Viidatud säte võimaldab lisakaristust kohaldada tähtajaga kuni kolm aastat. Arvestades rikkumiste raskust ja sellele järgnenud avariid, leiab kohus, et süüdistatavale on antud teo eest kohane kohaldada lisakaristust pikemaks ajaks, s.o. kestvusega üks aasta ja kuus kuud. Tõkend, asitõendid ja menetluskulud Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – DVD-plaat –
Välja mõista
lg 1 alusel süüdimõistetult Artjom Matõtsinilt menetluskulud riigi tuludesse –
lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 264 eurot kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses,
I0029, nr 14E-LL0080 ja nr 17-I) kokku 545 eurot ning
Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas esitas kannatanu P. V. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu peab kohaseks hüvitiseks 30 000 eurot. Kannatanu märgib, et avarii tagajärjel sai ta eluohtlikke tervisekahjustusi ning viibis esmalt üliraskes seisundis Pärnu haiglas. Pärast õnnetust tuvastati P. V. osaline töövõimetus ning 2015.a tuvastati kannatanul avariist tingitud keskmine puue. Kannatanu märgib, et siiani parem käsi ei liigu õlast. Kannatanu on saanud väga tõsise närvikahjustuse, mis arstide ja füsioterapeudi hinnangul ei pruugi kunagi täielikult paraneda. Vigastus on mõjutanud P. V. igapäeva elu ning ta ei saa teha neid koduseid töid, mida ta varem tegi nt puude tassimine. Samuti ei ole kannatanul enam seetõttu võimalik tegeleda ettevõtlusega ja mistahes füüsilise tegevusega nt kalandus ja meresõit. Kannatanu hinnangul on ta kaotanud olulise osa oma elukvaliteedist ning sõltub seetõttu suurel määral oma lähedastest. Kannatanu hindab talle tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 30 000 eurot. Samuti taotleb kannatanu süüdistatavalt viivise ning oma esindaja kulude välja mõistmist. Riigikohus on oma 28.10.2010.a lahendis nr 3-1-1-79-09 p-s 8 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi Riigikohtu lahendi 3-2-1-7-13 kohaselt on mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel tekkinud kahju puhul tegemist lepinguvälise kahju põhjustamisega, isegi kui kahju tekkis vastastikku mõlemale (või mitmele) avariis osalenud mootorsõidukile või nende juhile või kaasreisijale või sõidukis olnud asjadele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kahju tekitamise eest ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 7 1-16-3989 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tõendamist leidnud, et hageja P. V. sai süüdistatava poolt ja viimase süül tekitatud liiklusõnnetuse tagajärjel mitmeid eluohtlikke tervisekahjustusi, viibides sellest tulenevalt 18.05.-26.05.2014 a. ravil Pärnu Haiglas. Hiljem tuvastati isikul osaline töövõimetus ning keskmine puue. Seega on antud juhul tegemist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga. Riigikohtu lahendi 3-2-1-54-07 kohaselt eeldatakse VÕS § 130 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest, millest tulenevalt peab hageja tõendama, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus. Riigikohtu lahendi 3-2-1-34-05 kohaselt tuleb mittevaralise kahju tõendatuks lugemisel olema kindlaks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t. missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb hagejal viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Riigikohus on 12.12.1996.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Seejuures on kolleegium viidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja 26.02.1998.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-98 asunud seisukohale, et hageja peab tõendama, et kehavigastuse tagajärjel on talle moraalne kahju tekkinud. 08.02.2001.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-11-01 on kolleegium leidnud, et moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-105-01 kohaselt kahjustab mistahes isikliku õiguse rikkumine inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. P. V. palub süüdistatavalt välja mõista hüvitise 30 000 eurot, kuna tema elukvaliteet on langenud eelkõige seoses sellega, et ta käe liikuvus ei ole täielikult taastunud. Kohus leiab, et P. V. väited selle kohta, et tekitatud kehavigastused põhjustasid tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on asjakohased. Kohtule on esitaud 12.09.2014.a Sotsiaalkindlustusameti otsus (t.l 108) P. V. haiguslehe pikendamise kohta. Samuti Sotsiaalkindlustusameti 16.11.2014.a otsus (t.l 110-111) selle kohta, et 18.05.2014.a liiklusõnnetuses saadud vigastuste jääknähud põhjustavad isikul raske funktsioonihäire. Isikule määrati liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu töövõime kaotus 80% alates 16.11.2014.a kuni 30.11.2015.a. Sotsiaalkindlustusameti 08.07.2015.a otsusega (t.l 104-105) tuvastati P. V. keskmine puue alates 21.05.2015.a kuni 30.11.2015.a, millest tingituna vajas isik regulaarselt abi. Sotsiaalkindlustusameti 14.10.2015.a otsusega (t.l 102-103) tuvastati P. V. samuti keskmine puue alates 30.11.2015.a kuni 30.11.2017.a. Mõlemal juhul oli puude tuvastamise põhjuseks avariis saadud vigastused. Sotsiaalkindlustusameti 19.10.2015.a otsusega (t.l 106-107) tuvastati P. V. osaline töövõimetus 40% kestusega alates 30.11.2015.a kuni 30.11.2017.a. Osalise töövõime kaotuse tuvastamise põhjuseks oli liiklusõnnetuses saadud vigastus. Samuti nähtuvad P. V. avariijärgselt esinenud vigastused saatekirja vastusest (t.l 109). Lisaks on füsioterapeut M. M. 26.01.2016.a andud arvamuse (t.l 99-101), et liiklusavarii järgselt oli suurim füüsiline vigastus 8 1-16-3989 dominantse parema poole abaluu killustunud murru tagajärjel tekkinud supraskapulaarse närvi, mille ülesandeks on käe viimine kõrvale ja käe pöördliigutuse tegemine väljapoole, vigastus. Vigastus takistab siiani käelist jämemotoorset tegevust riietumisel, kammimisel, autosõidul, kodutöödel ja harrastustel. P. V. kaela ja rindkere liikuvus on siiani mõõdukalt piiratud. Supraskapulaarse närvi taastumine ei ole tõenäoline. Samas on P. V. füsioteraapia käigus õppinud kompenseerima käe füsioloogilisi liigutusi teiste sama piirkonna lihastega. Väljapööramise liigutused paremas õlas on takistatud. Luumurrud on paranenud ning liigeste liikuvus on osaliselt taastunud. Taastusravi jätkub elukvaliteedi paranemise ootuses. Kohus, hinnates eelmainitud tõendeid ja võttes arvesse asjaolu, et P. V. tuvastati esmalt 80% töövõimetus ning hiljem 40% töövõimetus, samuti on isikul tuvastatud keskmine puue, leiab, et P. V. on kandnud liiklusõnnetuse tagajärjel moraalset kahju. Samas ei pea kohus antud juhul 30 000 eurot kohaseks hüvitiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt millised vigastused isik liiklusõnnetuses sai, kui pikk oli töövõimetuse periood, kui keerukad operatsioonid tuli teha tema tervise taastamiseks, kas tekkisid püsivad tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 märkinud, et hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kannatanul tuvastati eluohtlikud vigastused (t.l 20). Samuti on füsioterapeut avaldanud, et supraskapulaarse närvi taastumine ei ole enam tõenäoline. P.V. on pidanud tegema oma elus elukorralduslikke muutusi ning ta on pidanud taluma valu, mida ei ole võimalik tavapärasel viisil leevendada. Samuti tuvastati P. V. esmalt 80% töövõimetus ning hiljem 40% töövõimetus. Lisaks tuvastati isikul keskmine puue. Samas tuleb hüvitise määramisel arvestada ka sellega, et iseenesest üldjoontes kannatanul organid töötavad ning kannatanu ei kaotanud jäset või muud kehaosa, mistõttu kannatanu välimus ei ole kahjustada saanud. Ka on füsioterapeut märkinud (t.l, 100), et P. V. on õppinud füsioteraapia käigus kompenseerima käe füsioloogilisi liigutusi teiste sama piirkonna lihastega. Kohtu hinnangul tuleb hüvitise määramisel arvestada ka sellega, et antud juhul ei olnud siiski tegemist noore mehega, kelle elukvaliteet oleks vigastuste läbi terveks eluks kahjustunud, vaid tegemist oli siiski juba vanema meesterahvaga, s.o 62-aastane, mistõttu ei ole antud juhul elukvaliteeti ja heaolu kahjustatud sellises ulatuses kui näiteks alla 30-aastase mehe puhul. Lisaks tuleb vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-1-01 hüvitise mõistmisel arvestada ka kahju tekitaja varalist olukorda. Artjom Matõtsin avaldas kohtus, et tal on töökoht Ida-Tallinna Keskhaiglas ning ta saab sealt töötasu. Maksu ja Tolliameti teatisest A. Matõtsini 2014 a. sissetuleku kohta nähtub, et tema sissetulek on olnud 16617 eurot, mis ületab vähesel määral Eesti Vabariigi keskmist sissetulekut. Süüdistatav avaldas kohtus, et lisaks igapäevastele eluliselt vajalikele kulutustele tuleb tal kanda veel muid rahalisi kohustusi – autoliising, õppelaen ning 9 1-16-3989 tarbimislaen. Eeltoodust tulenevalt ei saa süüdistatava varalist olukorda pidada selliseks, mis võimaldaks tal veel täiendavalt kanda suuri rahalisi kohustusi, kuivõrd lisaks tsiviilhagile tuleb tal kanda ka kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et P. V. poolt esile toodud ja käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolude pinnalt on õiglaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 15 000 eurot. Lähtudes eeltoodust, rahuldada osaliselt P. V. tsiviilhagi ning välja mõista
lg 1, VÕS § 134, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel Artjom Matõtsinilt 15 000 eurot P. V. (isikukood: x) kasuks. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Viiviste nõue Lisaks tsiviilhagile taotleb kannatanu ka viiviste välja mõistmist. Kohus ei pea viiviste nõuet põhjendatuks. Hageja on esitanud viivisenõude rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest. Viivise arvestamist taotletakse alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest. Kohus on tsiviilhagi menetlusse võtnud 20.05.2016.a kohtumäärusega. Kriminaalasja kohtulik arutamine toimus juba 07.06.2016.a, s.o. vähem, kui 3 nädalat hiljem ning kohtuotsus kuulutati 13.06.2016.a, s.o vähem, kui kuu aega pärast tsiviilhagi kohtu menetlusse võtmist. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav ehk kostja rahalise kohustuse täitmisega pahatahtlikult viivitanud, kuna ei ole tõenäoline, et ta oli võimeline koheselt hüvitama niivõrd suurt rahalist nõuet, 30000 eurot. Antud juhul mõisteti kannatanu kasuks välja 15 000 eurot. Arvestades üldiselt Eesti inimeste elatustaset, siis on ilmselge, et neid inimesi, kel on võimalik kohe 15 000 eurot tasuda on väga vähe. Seetõttu on antud juhul ilmselge, et tõenäoliselt ei ole süüdimõistetul võimalik koheselt kogu tsiviilhagi summat tasuda. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-1-01 tulenevalt tuleb hüvitise määramisel arvestada kahju tekitanu varalist olukorda. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Kohus leiab, et viiviste nõue võib endaga kaasa tuua selle, et süüdimõistetu kohustuse täitmisele asumine võib olla raskendatud. Juhul, kui kannatanu kasuks mõista välja viivised, siis nõue igapäevaga n.-ö. viiviste võrra suureneks. Selline nõude igapäevane suurenemine võib endaga tuua aga kaasa olukorra, kus süüdimõistetu ei asu kohustust täitma, kuna nõude vähenemist ei ole n.-ö. kuskilt paista. Süüdimõistetu muudkui maksab ja maksab, kuid nõue väheneb väga visalt. Nimetatu võib kaasa tuua kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulise languse väga pikaks ajaks. Nimetatud ei ole aga Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-1-01 kohaselt lubatav. Seetõttu leiab kohus, et viivise nõude puhul on tegemist põhjendamatu nõudega. Antud juhul tuleb kohaseks hüvitiseks pidada 15 000 eurot. Lähtudes eeltoodust, jätta rahuldamata P. V. taotlus Artjom Matõtsinilt viiviste välja mõistmiseks. Kannatanu esindaja kulud TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kannatanu taotleb esindaja menetluskulude hüvitamist summas 1968 eurot (t.l 132). Kohus sellise menetluskulude summaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et kannatanu esindaja kuludeks on muuhulgas ka kohtuistungil osalemise kulu 240 eurot ehk 2 tundi. Samas kohtuistung kestis Pärnu Maakohtus 1.5 tundi. Seega on põhjendatud kohtuistungi kulu summas 180 eurot. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaitsja sõidukulu summas 120, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot. Kohus leiab, et advokaadi kohtuistungile sõitmine on analoogia korras võrreldav tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 14.07.2006.a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse 10 1-16-3989 pidamise ja hüvitise maksmise kord“ § 5 kohaselt võib maksuvabalt maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta. Praktikas on tavapärane, et isikule hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel 0.3 eurot kilomeetri kohta. Nimetatud summat peab kohus ka antud juhul õiglaseks ja kohaseks. Kohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks aluse sõidukulude suuremas määras hüvitamiseks. Seega peab kohus põhjendatud sõidukuludeks 240x0.3=72 eurot, millele lisandub käibemaks 14.4 eurot, kokku 86.40 eurot. Ülejäänud osas kohus nõustub kannatanu esindaja kuludega. Seega on antud juhul põhjendatud esindaja kulud õigusabi eest 1764 eurot ning sõidukulud 86.40 eurot, kokku 1850.40 eurot. Antud juhul rahuldas kohus hagi täpselt pooles ulatuses. Kohus peab põhjendatuks esindaja kulusid summas 1850.40 eurot. Kuna hagi rahuldati pooles ulatuses, siis lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb A. Matõtsinilt P. V. kasuks välja mõista põhjendatud menetluskuludest pool, s.o 925.20, ning ülejäänud osas tuleb esindaja kulud jätta kannatanu enda kanda. Lähtudes eeltoodut ja juhindudes TsMS § 163, rahuldada osaliselt P. V. taotlus süüdimõistetult menetluskulude välja mõistmiseks ning mõista Artjom Matõtsinilt P. V. kasuks välja menetluskulud 925.20 eurot ning ülejäänud osas jätta menetluskulud P. V. kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2016.a kohtuotsuse resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu 13.juuni 2016. a otsus osas, millega jäeti kannatanu P. V. ttsiviilhagi viivise nõudes rahuldamata ja kannatanu P. V. menetluskulud osaliselt summas 925.20 eurot Artjom Matõtsinilt välja mõistmata. Teha uus otsus ning mõista Artjom Matõtsinilt välja kannatanu P. V. kasuks viivis seisuga 01.09.2016 summas 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot 12 senti ja TsMS § 367 alusel alates 02.09.2016 viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude 15 000 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 14 654 (neliteist tuhat kuussada viiskümmend neli) eurot 88 senti (15 000 eurot põhinõude summa- 345.12 eurot juba väljamõistetud viivis). Välja mõista süüdistatavalt Artjom Matõtsinilt kannatanu P. V. kasuks välja menetluskulud summas 925 (üheksasada kakskümmend viis) eurot 20 senti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kannatanu esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt P. V. kasuks välja 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu katteks. Artjom Matõtsini kaitsja Ants Nõmmiku riigi õigusabi eest makstud tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot jätta riigi kanda
11 1-16-3989 Kohtuotsus jõustus osaliselt 04.10.2016.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.