KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- september
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6653 Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi Smart Wood OÜ ja AV vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuli
- a määrus hagi osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i SEB Pank määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank (registrikood lepinguline esindaja Martin Velling 10004252), Kostja I Smart Wood OÜ (registrikood 12442192), seaduslik esindaja juhatuse liige AV Kostja II AV (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu
- juuli
- a määrus hagi osaliselt menetlusse võtmata jätmise kohta ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
- AS-i SEB Pank määruskaebus rahuldada. Edasikaebekord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- AS SEB Pank (hageja) esitas
- aprillil
- a Harju Maakohtule hagi Smart Wood OÜ ja AV (kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
- Hagiavalduse kohaselt sõlmisid
- märtsil
- a hageja ja kostja I arvelduslaenulepingu, mille alusel avas hageja kostjale I laenulimiidi 16 000 eurot. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu arvelduslaenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks. Arvelduslaenulepingust tulenevad kohustused on tagatud ka kostja I vallasvarale seatud kommertspandiga.
- Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 16 000 eurot, kostjalt I täiendavalt võlgnevuse 93,28 eurot ning kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja I vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus keeldus
- juuli
- a määrusega hagi osaliselt menetlusse võtmisest.
- Hageja nõue, kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja I vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga, on maakohtu hinnangul oma olemuselt täitemenetluslik nõue. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et vastava nõude esitamisega hagimenetluses ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja keeldus nimetatud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega ja palus maakohtu määruse tühistada. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse resolutsiooni punktis 3 toodud nõue oli sõnastatud õigesti ning maakohus peaks nimetatud nõuet menetlema. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult keeldunud menetlemast nõuet, millega hageja taotles pöörata sissenõue kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks kostja I vallasvarale.
- Riigikohus on
- aprilli
- a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14 p-des 14-16 selgitanud, et TMS sätestab täitedokumentide loetelu § 2 lg-s
- Täitemenetluse seadustiku eelnõu (143 SE) seletuskirja järgi kitsendati alates
- jaanuarist
- a kohese sundtäitmise (st eelkõige notariaalsete täitedokumentide esitamine otse kohtutäiturile) võimalusi vallasvara korral. Sellise muudatuse tingisid seletuskirja järgi juhtumid, mil kohesele sundtäitmisele allutamist kasutati ära hea usu põhimõtte vastaselt. TMS § 2 lg-s 1 sätestatud loetelu ei sisaldanud
- jaanuaril
- a ega sisalda ka praegu võimalust esitada kohtutäiturile täitmiseks notariaalselt tõestatud kommertspandilepingut.
- Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et kõik täitedokumendid on reguleeritud kas ainult TMS § 2 lg-s 1 sätestatud loetelus (mh selge viitega eriseaduse sättele) või siis 2 erandjuhul (TMS § 2 lg 1 p 21 viite kaudu) eriseaduses. Ka viimasel juhul toimub see aga just TMS §-s 2 sätestatud viite kaudu. Seadusandja on seega lähtunud ühe erandiga sellest, et kõik täitedokumendid tuleb ammendavalt loetleda TMS §-s
- Seda praktikat kinnitavad pärast
- jaanuari
- a TMS § 2 lg-s 1 tehtud arvukad muudatused, vt nt TMS § 2 lg 1 p 141, p 142, p 181, p 192, p 193 jne.
- Kui seadusandja tunnustas ka notariaalselt tõestatud registerpandikokkulepet täitedokumendina, tehti
- aastal sellekohane muudatus TMS § 2 lg 1 p-s
- Varem ei reguleerinud nimetatud punkt registerpandiga tagatud nõuet. Seega ei peetud piisavaks AÕS § 302 lg 1 regulatsiooni, mille kohaselt on pandipidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel, kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta. Ka asjakohase eelnõu (456 SE) seletuskirjast ei nähtu, et oleks kaalutud võimalust täiendada TMS § 2 lg 1 p-i 19 või muud punkti ka viitega kommertspandiseadusele. Samuti ei nähtu seisukohta, et TMS § 2 lg 1 p 19 või AÕS § 302 lg 1 viide registerpandist tuleneva nõude sundtäitmise kohta hõlmab ka kommertspandilepingust tuleneva nõude.
- Riigikohus on lisanud, et notariaalselt tõestatud kommertspandilepinguga tagatud nõude kohesele sundtäitmisele allutamise lubamatus võib sisuliselt tuleneda eelkõige kahest asjaolust. KomPS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt ulatub kommertspant äriühingu kogu vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Samas võib ettevõtja pärast kommertspandilepingu sõlmimist kommertspandiga koormatud vara tavapärases majandustegevuses kasutada ja käsutada, viimasel juhul kommertspant võõrandatud asjale lõpeb (KomPS § 5 lg 1, lg 2 esimene lause). Seega ei ole kommertspandiga tagatud nõude täitmata jätmisel üheselt selge, millisele varale kommertspant ulatub, st millist vara võib täitemenetluses nõude katteks müüa. Märkimisväärsed õiguslikud vaidlused võivad tekkida vara võõrandamise korral, (vt selle kohta nt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p-d 21−24).
- Teine oluline asjaolu on see, et notariaalsete täitedokumentide korral ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ kontrollinud sundtäitmise eelduste täitmist või vaadanud läbi poolte vahel tekkinud vaidlust (vt selle kohta nt Riigikohtu
- novembri
- a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 14). Selline olukord ei välista, et sissenõudja esitab kohtutäiturile täitmiseks nõude, mille rahuldamiseks kohtumenetluses tõenäoliselt alust ei oleks (nt kõrvalnõuete osas, vt selle kohta Riigikohtu
- detsembri
- a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p-d 15−21). Sellisele nõudele vastuvaidlemise koormus on võlgnikul, kes saab oma õigusi kaitsta eelkõige TMS §-s 221 nimetatud hagi esitamisega. Riigikohus on nt notariaalselt tõestatud hüpoteegilepingute korral mitmel puhul rõhutanud, et sissenõudja peab esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu
- novembri
- a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 14).
- Nimetatud kahe asjaolu koostoimega on ka sisuliselt põhjendatud see (vaatamata kommertspandi teatud tähtsusele majanduskäibes), et kommertspandilepinguga tagatud nõuet ei ole võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes. Vajalik on saada täitedokument kohtumenetluse kaudu või ka nt TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud täitedokument.
- Eeltoodud Riigikohtu seisukohti arvestades tuleb maakohtul uuesti otsustada hageja nõude menetlusse võtmise üle.
- Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei määra menetluskulude rahalist suurust määruskaebuse 3 lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Ulvi Loonurm 4