1-11-7944/114

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-7944 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud) Kriminaalasi Uno Palmsaare tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Uno Palmsaar isikukood: 34904254918; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht (vabanemisel): puudub Kaitsja Valli Murde riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 180 lg-st 1, 426 lg-test 1 ja 2 ja § 432 lg-test 3, 32, 33, kohtunik määras:
3. Jätta Uno Palmsaar temale Pärnu Maakohtu 07.02.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7944 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. Välja mõista Uno Palmsaarelt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus ) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 99916700056585, selgitusse aga kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest makstakse. 1 Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 07.02.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7944 tunnistati Uno Palmsaar süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 järgi ja mõisteti temale karistuseks 8 aastat vangistust alates 31.01.
7. a. Kohtuotsus jõustus 15.10.
8. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 31.01.
9. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 31.01.
10. a. Harju Maakohtu 17.03.
11. a määrusega jäeti Uno Palmsaar vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, kuna kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskus ei võimalda kinnipeetavat veel vabastada. Samuti puudus kohtul veendumus, et Uno Palmsaar on asunud paranemise teele ega jätka vabanedes kuritegelikku käitumist. Kohtumäärus jõustus 31.03.
12. a. 27.05.
13. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Uno Palmsaar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Uno Palmsaare tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et suure tõenäosusega võib kinnipeetav vabaduses toime panna uued kuriteod. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Uno Palmsaare tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Uno Palmsaart on kuritegude toimepanemise eest karistatud viis korda, kehtivaid karistusi on üks, isik kannab neljandat vangistust. Varasemalt on Uno Palmsaart süüdi mõistetud kolmel korral vägistamise eest (karistused kustunud) ja ühel korral salajase varguse eest. Uno Palmsaare puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkohol. Tal on välja kujunenud kindlad tõekspidamised ja neid ümber kujundada on raske. Uno Palmsaar teadvustab oma probleeme ja tegeleb nendega pinnapealselt. Ta ei tee tulevikuplaane, vaid eelistab elada üks päev korraga. Uno Palmsaarel puudub vabanemisjärgselt alaline elukoht. Seega ei ole võimalik teostada järelevalvet tema käitumise üle KarS § 75 mõttes. Kuivõrd Uno Palmsaar on vägivallakuriteod sooritanud alkoholijoobes hetkeemotsioonidest lähtuvalt ning kuna tema puhul esineb jätkuvalt suur tõenäosus, et vabanedes hakkab ta tarvitama alkoholi, siis on suur risk, et ta paneb toime uued kuriteod. On positiivne, et Uno Palmsaar on läbinud sotsiaalprogramme, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab majandusabitöödel, tal on olemas kindel sissetulek pensioni näol, tal on hea ja toetav läbisaamine õega ning et tal on motivatsioon elukorralduses muudatusi teha, kuid antud asjaolud ei kaalu üle seda negatiivset, millel prokurör eelnevalt peatus. Prokurör leiab, et karistuse eesmärgid ei ole Uno Palmsaare puhul täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane ta toime uut kuritegu. 2 Prokurör on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Uno Palmsaare käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Samuti leiab prokurör, et arvestades Uno Palmsaare poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, teo ebaõiguse määra ja pöördumatuid tagajärgi kannatanu jaoks, riivaks tema vabastamine liigselt ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunnet. Uno Palmsaar avaldas kohtus, et soovib vanglast vabaneda ning esialgu asuda elama MTÜ-ssse XXXX. Ta saab XXXX kuus, soovib alustada uut elu. Iseseisvat elukohta temal ei ole. Kaitsja leidis, et kaitsealune on küll mitmel korral karistatud, kuid on pikk periood, mil ta elas õiguskuulekalt. Distsiplinaarkaristusi temal vanglas ei ole. Kohus võiks ikkagi usaldada Uno Palmsaart ja vabastada ta ennetähtaegselt vanglast. Elama saaks ta asuda MTÜ-sse XXXX. Kriminaalhoolduse-järgse elukoha saaks määrata MTÜ XXXX järgi. Kohtuniku seisukoht Uno Palmsaar kannab karistust, mis on talle mõistetud KarS § 113 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Uno Palmsaar temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva vangistuse ajal on Uno Palmsaar tegelenud kuriteoriskide maandamise ning taasühiskonnastavate tegevustega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu ehk igapäevane valik“. Ta töötab alates 17.04.
14. a OÜ-s XXXX kus ta on näidanud end tubli töömehena. Alates 04.03.
15. a kohaldati Uno Palmsaarele soodustust ning anti talle luba töötada väljaspool vangla territooriumit. Pikaajalise vangistuse viibimise kestel on ta toime pannud üksnes ühe distsiplinaarsüüteo, mis on käesolevaks ajaks juba kustunud. Samas kannab Uno Palmsaar praegu vangistust tahtliku tapmise eest. Kohtunik on seisukohal, et Uno Palmsaare poolt seniajani ära kantud karistusaeg on seda arvestades ebaproportsionaalselt väike. Tema vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. Veel juhib kohtunik tähelepanu sellele, et Uno Palmsaar on varemgi raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud, ehkki nende eest mõistetud karistused on tänaseks päevaks kustunud. Seega ei ole Uno Palmsaare tegu juhuslikku laadi. Tal on kindlad iseloomu- ja käitumuslikud eripärad, lisaks ka probleemid alkoholi tarvitamisega. Kohtule on esitatud MTÜ XXXX poolt küll kinnitus, et viimane on valmis Uno Palmsaarele pakkuma võimalust osaleda 10-kuulises alkoholi – ja narkosõltuvuse taastumise programmis, kuid arvestades Uno Palmsaare soliidset iga, võib väita, et tema väärtushinnangud ning arusaamad on välja kujunenud ega allu kergelt muutustele. Järelikult on suur oht, et Uno Palmsaar jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, millega tema 3 puhul kaasneb ettearvamatu ja vägivaldne käitumine, seega ka kõrgendatud oht uute isikuvastaste kuritegude toimepanekule. Lisaks vabaneb Uno Palmsaar tingimustesse, mis ei toeta tema taasühiskonnastumist. Tal ei ole vabaduses toetavat lähivõrgustikku. Tal on küll kaks täiskasvanud poega, kuid nendega kontakt puudub. Uno Palmsaarel on ka pensionärist õde, kuid nende omavaheline suhtlus toimub valdavalt telefonitsi ning on selge, et selline suhtlemisvorm ei ole piisav võimaldamaks igakülgset tuge ja toetust. Samuti puudub Uno Palmsaarel vabaduses kindel elukoht. Uno Palmsaare soovi korral saaks ta peatuda MTÜ-s XXXX, kuid tegu oleks ajutise eluasemega ning pärast programmi läbimist oleks tema eluasemeprobleem taas aktuaalne. On selge, et kindla ja püsiva elukoha puudumine muudab Uno Palmsaare elu ebakorrapäraseks ning paljude väliste tegurite poolt mõjutatavaks. Selline elukorraldus võib olla tõukeks alkoholi tarvitamisele, mis on Uno Palmsaare puhul aga kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Eelnevast tulenevalt jätab kohtunik Uno Palmsaare vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Uno Palmsaare riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Uno Palmsaarel. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4