) § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. Maakohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et poolte õigussuhe põhineb müügilepingul.
järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
ja 209 järgi on asja üleandmine ja ostjal omandi tekkimise võimaldamine müüja põhikohustuseks. 2/3
lg 1 esimese lause järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud; oluliseks loetakse rikkumist, kui lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust
§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (lõige 2 p 5).
lg 1 esimese lause järgi , kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panama ja ostjale valmispanekust teatama. Sama lõike 2 alusel, kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asi ostjale üleantuks, kui müüja on teinud kõik vajaliku, võimaldamaks ostjal asi vastu võtta. Sama lõike 6 kohaselt, kui pooled ei ole tarbijalemüügi puhul asja üleandmise aega kindlaks määranud, peab müüja asja üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise ja kokkulepitud hinna tasumise üle. Samuti pole pooled esile toonud, et asja üleandmise kohana oleks määratud kostja asukohast erinev koht.. Kohtu arvates ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kas pooled leppisid müügilepingu sõlmimisel kokku
Hageja on üheselt tõendanud, et andis kostjale täiendava asja üleandmise tähtajas, kostja pole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Pooltel on seega vaidlus kokkulepitud ajaks kostja poolt asja üleandmise kohustuse rikkumise üle. Kohus tuvastas, et hageja poolt kostjale 30.04.2015 tähtkirjana saadetud pretensioon, millega hageja andis kostjale võimaluse täita kohustus hilinenult, so täiendava 10 päeva jooksul teate kättesaamisest alates, väljastati saajale 22.05.2015 (tl 21 pöördel, 63). Seega pidi täiendava tähtaja kohaselt asi olema valmis hagejale üleandmiseks hiljemalt 01.06.2015. Vastuseks teatas kostja kirjalikult hageja esindajale 25.05.2015 valmisolekust madratsi üleandmiseks hagejale (tl 42). Hageja esindaja sai teate kätte 01.06.2015 (tl 42-43). Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja samal päeval, so 11.06.2015, kirjaga teatanud kostjale lepingust taganemisest (tl 22 pöördel -24). Kostja on taganemisteate kätte saanud 27.06.2015 (tl 63). Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei olnud tegemist
Seega
MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.