1-16-2448/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.09.2016 koht Kohtuasja number 1-16-2448 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Retukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Dmitri Retukov, isikukood 37711163717, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 04.01.2016 ja lõpp 04.04.2017 RESOLUTSIOON Jätta DMITRI RETUKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Dmitri Retukovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Retukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 08.04.2016 otsusega tunnistati Dmitri Retukov süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust; KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu 12.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 25 päeva vangistust ning mõistis Dmitri Retukovile lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.01.

1. 1 Dmitri Retukovi on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab 4ndat korda. Kinnipeetaval on 4 kehtivat väärteokaristust. Käesolev vangistus on määratud tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on osalenud kahel korral riigikeele A1 taseme õppel, kuid kursus jäi pooleli. Samuti määrati isik tööle koristajana, kuid kinnipeetav keeldus allumast ametniku korraldusele asuda graafikujärgselt koristama. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asuks kinnipeetav elama ema korterisse aadressile xxxx ning isiku ema on nõus võtma teda enda juurde elama. Isikul on tähtajaline elamisluba kuni 03.12.
2. Kinnipeetava sõnul on lõpetatud
3. klass, kuid kooliajal oli raskusi käitumise ja õppimisega. Isikul on olemas töökogemus. Täitise andmetel on tasumata rahalisi nõudeid 5623 eurot ning isik loodab neid võimaluse korral tasuda. Isiku suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetava lähedaseks on ema N R ning tal on 2 poega – xxxx N ja ja xxxx D. Suhted laste ema A L on samuti head. Väidatavalt kinnipeetaval kriminaalse taustaga tutvusringkond puudub. Isik ei ole mõjutatav, vaid suudab ise otsuseid vastu võtta. Sellest hoolimata näitavad isiku rasked kuriteod, et ta on riskiva ja hoolimatu elustiiliga. Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud pole, kuid enamus kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes (muutub alkoholijoobes vägivaldseks). Katseajal rikkus isik talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on kinnipeetavat karistatud avaliku korra rikkumise ning 3 korda joobes juhtimise eest. Meditsiiniosakonna andmeil on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Isik ise probleemi ei tunnista ning väidab, et ei ole üldse narkootikume tarvitanud. Kinnipeetav ei oska oma probleeme sihipäraselt lahendada ning otsib kiireid lahendusvariante. Ühtlasi ei arvesta isik teiste inimeste arvamusega ja leiab, et tema arvamus on ainuõige. Ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning on olnud ametiisikute suhtes vägivaldne. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei ole valmis muutusteks, et elada seaduskuulekat elu. Ohtlikkus seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, varavastaste kuritegude vägivallaga toimepanemises ning ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59 %. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Dmitri Retukovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 04.04.
4. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 sätestatud lisakohustusi. 2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta Dmitri Retukovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 10-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab reaalset vangistust 4-ndat korda ning kellel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 45% ja 59 %, mis ei ole madal risk. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Varasemad karistused (sealhulgas tingimisi mõistetud karistused) ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks, kuid Dmitri Retukovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Dmitri Retukovi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 09.09.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Retukov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 10-l korral, vangistuses viibib ta 4-ndat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Samuti on kinnipeetav olnud vägivaldne ametiisikute suhtes. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht, kuid tal puudub garanteeritud töökoht, mis võib raskendada tema toimetulekut vabanemisjärgselt. Isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega (enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkootikumide sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul on 45% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul on 59%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Dmitri Retukovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Dmitri Retukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4