Obsah (5)

§ 200§ 152§ 124§ 155§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mad

) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3;
3. novembri
4. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11;
5. märtsi
6. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;
7. oktoobri
8. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on S. Kišunase hüvitamiskaebuse põhjendatult läbi vaadanud.
9. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud S. Kišunase esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale
10. aprillil
11. Halduskohus menetles
12. juulil 2014 kohtule esitatud S. Kišunase hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 4930 eurot.
13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu
14. oktoobri
15. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9;
16. aprilli
17. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas asjas 3 kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vangla esitatud kahju hüvitamise nõude esitamise aega, hiljemalt
18. juulil 2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles
19. juulil
20. Seega on S. Kišunas esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule
21. märtsil 2016 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
22. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu
23. jaanuari
24. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu
25. oktoobri
26. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
27. S. Kišunase tähtaja ennistamise avaldusest nähtub, et kaebaja eeldas, et vangla lahendab tema kahju hüvitamise taotluse ning kaebaja väitel sai ta Tallinna Vanglalt ka vastavasisulise kinnituse. Tallinna Vangla väidetel ei ole kaebaja tähtaja ennistamise avalduses märgitu tõene, kuna Tallinna Vangla dokumendiregistri kohaselt ei ole kaebaja perioodil
28. aprill 2014 kuni
29. juuli 2014 esitanud Tallinna Vanglale ühtegi vastavasisulist pöördumist ning ka kaebaja telefonikõnede väljavõttes ei kajastu telefonikõnet Tallinna Vanglale. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ootus vastustaja suhtes kahju hüvitamise kaebuse lahendamiseks ega ka vastustaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist. Pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes ja sellest tingituna ka kaebetähtaja järgimise olulisuse suhtes, mistõttu ei põhista ringkonnakohtu hinnangul kaebaja
30. märtsi
31. a taotluses nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vastustaja väites, et nii dokumendiregistrist kui ka kaebaja telefonikõnede väljavõttest ei nähtu, et ta oleks Tallinna Vangla poole pöördunud ja vastuse saanud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud Tallinna Vangla avaldust, kust nähtub kinnitus, et kaebaja taotlus lahendatakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodust arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb S. Kišunase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud S. Kišunase kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. 14.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 15.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus rahuldas

1. augusti
2. a määrusega 4 (tl 21-21p) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 132,90 euro ulatuses ja määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15 eurot. Esimese astme kohtus nõutud riigilõivu 15 eurot on asjas tasunud D. Fedotova
3. augustil 2014 (tl 25). Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv 15 eurot D.F.

tagastamisele. 16. Kuna apellatsiooniastmes oli Tallinna Vangla riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud, puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 5 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt