← Eesti

3-15-406/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2016, Tartu Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-15-406 LAPAVIRA OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15.07.

  1. a otsuse nr 111/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 19.08.
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lapavira OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Lapavira OÜ Vastustaja PRIA Haldusasi RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.08.
  3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Määruskaebuse esitaja taotles
  5. aastal Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 – „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetust summas 511 293,19 eurot.
  6. PRIA jättis 14.08.
  7. a otsusega nr 176/329 (tl 17-17p) määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt jäi taotlus rahuldamata põllumajandusministri 12.05.
  8. a määruse nr 46 „„Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord" (määrus nr 46) § 15 lg 1 alusel, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid.
  9. 14.08.
  10. a otsusega nr 17-6/322 rahuldas PRIA sama meetme raames 6 taotleja (Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, BM Trade OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory OÜ) taotlused.
  11. 13.09.2013 esitas määruskaebuse esitaja PRIA-le vaide. 15.10.
  12. a vaideotsusega nr 174/28 (tl 22-23) rahuldas PRIA vaide osaliselt, jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse PRIA 14.08.
  13. a otsuse nr 17-6/322 tühistamiseks 333 999,40 euro ulatuses ning rahuldas taotluse PRIA 14.08.
  14. a otsuse nr 17-6/329 tühistamiseks ja võttis taotluse uuesti menetlusse. PRIA tegi määruskaebuse esitajale pärast vaidemenetlust ettepaneku vastavalt määruse nr 46 § 15 lg-le 4 taotluse osaliseks rahuldamiseks 177 293,79 euro ulatuses.
  15. 14.11.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 14.08.
  16. a otsuse nr 17-6/322 ja 15.10.
  17. a vaideotsuse nr 17-4/28 osaliseks tühistamiseks ning määruskaebuse esitaja investeeringutoetuse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-13-2362).
  18. PRIA jättis 12.03.
  19. a otsusega nr 17-1/229-2 rahuldamata määruskaebuse esitaja 14.02.
  20. a avalduse toetustaotluse tingimuslikuks muutmiseks. 10.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 12.03.
  21. a otsuse nr 17-1/229-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51443). 15.09.
  22. a määrusega liitis halduskohus kaebused haldusasjas nr 3-13-2362 ja 3-14-51443 ühte menetlusse, haldusasja numbriks jäi 314-
  24. 04.08.
  25. a otsusega nr 17-6/410 jättis PRIA rahuldamata määruskaebuse esitaja osalise toetuse taotluse. 15.01.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 04.08.
  26. a otsuse nr 17-6/410 tühistamiseks ja 14.02.
  27. a taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-15-103). 19.01.
  28. a määrusega võttis halduskohus menetlusse määruskaebuse esitaja kaebuse PRIA 04.08.
  29. a otsuse nr 176/410 tühistamiseks ning liitis kaebused haldusasjas nr 3-14-51443 ja 3-15-103 ühte menetlusse, liidetud haldusasja numbriks jäi 3-15-
  31. 16.06.2014 esitas määruskaebuse esitaja PRIA-le avalduse (tl 7-9p), milles taotles: PRIA 14.08.
  32. a otsuse nr 17-6/322 kehtetuks tunnistamist osas, millega rahuldati Aquafish OÜ taotlus 450 608,26 euro ulatuses; - meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetuse“ taotluste lahendamise haldusmenetluse osaliseks uuendamiseks 450 608,26 euro ulatuses; - PRIA 14.08.
  33. a otsuse nr 17-6/329 kehtetuks tunnistamist; - PRIA 15.10.
  34. a vaideotsuse nr 17-4/28 p 3 kehtetuks tunnistamist; - määruskaebuse esitaja
  35. a Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 taotluse rahuldamist täies ulatuses. Avalduse põhjenduste kohaselt on PRIA-l kohustus tunnistada kehtetuks OÜ-le Aquafish toetuse määramise otsus, kuna OÜ Aquafish ei kasutanud toetust, mistõttu on toetuse määramine toimunud ebaõigesti.
  36. PRIA ei pidanud 15.07.
  37. a vastuses nr 1-11/14/285-1 (tl 10) määruskaebuse esitaja 16.06.
  38. a avalduses esitatud nõudmiste täitmist võimalikuks. Vastuse kohaselt kajastuvad kõik 16.06.
  39. a avalduses esitatud taotlused määruskaebuse esitaja poolt juba Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-13-2362, mistõttu on nende nõudmiste osas käimas määruskaebuse esitaja enda poolt algatatud kohtumenetlus.
  40. 23.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja PRIA 15.07.
  41. a vastusele nr 1-11/14/285-1 vaide (tl 11-13), mille adresseeris nii PRIA-le kui Põllumajandusministeeriumile. Vaides rõhutab määruskaebuse esitaja, et OÜ Aquafish on 12.06.2014 edastanud PRIA-le teate, milles teavitab, et ei vii Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 raames projekti ellu. Eelnevast 2 2 tulenevalt on määruskaebuse esitaja hinnangul ilmnenud uued asjaolud, mis annavad aluse haldusmenetluse uuendamiseks. Lisaks on vesiviljeluse investeeringutoetusest 15.07.2014 loobunud ka OÜ Vikerforell. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei välista käimasolev kohtuvaidlus PRIA kohustust rahuldada 16.06.
  42. a avalduses esitatud nõuded.
  43. PRIA jättis 06.08.
  44. a vaideotsusega nr 17-4/14/15 (tl 14-14p) määruskaebuse esitaja 23.07.
  45. a vaide rahuldamata. Põllumajandusministeerium vastas määruskaebuse esitaja 16.06.
  46. a avaldusele 16.07.
  47. a kirjaga nr 6.1-8/5667 (tl 18-18p).
  48. 08.09.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 15.07.
  49. a otsuse nr 111/14/285-1 tühistamiseks ja 16.06.
  50. a avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks ning põllumajandusministril
  51. aasta Euroopa kalandusfondi meetme 2.1 vesiviljeluse investeeringutoetuse eelarvejäägi (kasutamata jäänud vahendite) summas 511 293,19 eurot osas uute otsuste vastuvõtmise keelamiseks (haldusasi nr 3-14-52010). Tartu Halduskohus jättis 29.01.
  52. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52010 määruskaebuse esitaja kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.
  53. 16.02.2015 saabus kohtule määruskaebuse esitaja hiljem täiendatud kaebus (tl 25) PRIA 15.07.
  54. a otsuse nr 111/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamiseks (käesolev haldusasi). Kaebuse kohaselt on PRIA 15.07.
  55. a otsusega jätnud õigusvastaselt rahuldamata järgmised nõuded: - uuendada
  56. aastal Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse taotluste lahendamise haldusmenetlus osaliselt, s.o 450 608,26 euro ulatuses; - tunnistada kehtetuks PRIA 14.08.
  57. a otsus nr 17-6/329, millega jäeti määruskaebuse esitaja taotlus Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks täies ulatuses rahuldamata; - tunnistada kehtetuks tervikuna PRIA 15.10.
  58. a otsuse (vaideotsuse) nr 17-4/28 punkt 3, millega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus
  59. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks; - rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus
  60. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks täies ulatuses (511 293,19 eurot).
  61. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 10.03.
  62. a määrusega (tl 24-25) põhjendusega, et määruskaebuse esitaja poolt käesolevas asjas esitatud nõuded on juba menetluses haldusasjas nr 3-15-103, mistõttu on tegemist korduva kaebusega. Määruskaebuse esitaja vaidlustas nimetatud määruse ringkonnakohtus.
  63. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.04.
  64. a määrusega (tl 50-52) Tartu Halduskohtu 10.03.
  65. a määruse. Ringkonnakohus selgitas, et PRIA 15.07.
  66. a vastuses, mille õigusvastasuse tuvastamist määruskaebuse esitaja taotleb, on PRIA jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitaja poolt 16.06.2014 esitatud haldusmenetluse uuendamise taotluse. PRIA ei ole sisuliselt menetlust uuendanud ning menetluse uuendamisest keeldumine on haldusakt. Käesolevas haldusasjas ei vaielda PRIA poolt varem määruskaebuse esitaja investeeringutoetuse taotluse suhtes tehtud otsuste õiguspärasuse üle, vaid PRIA menetluse uuendamisest keeldumise seaduslikkuse üle. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse esitajale oleks tulnud selgitada võimalust esitada menetluse uuendamisest keeldumise otsuse tühistamise nõue ning nõue kohustada PRIA-t menetluse uuendamise taotluse uueks läbivaatamiseks. 3 3
  67. Tartu Halduskohus andis 02.07.
  68. a määrusega määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks lähtuvalt ringkonnakohtu poolt esitatud selgitustest. 13.07.2015 selgitas määruskaebuse esitaja kohtule (tl 5861, 72) järgmist: -
  69. a suvel ilmnes, et
  70. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 taotlusvoorus esineb eelarveline jääk, mistõttu palus määruskaebuse esitaja 16.06.2014 uuendada
  71. aasta taotluste lahendamise haldusmenetlus. Alates 31.10.2014 on
  72. aasta toetuste vooru vabanenud vahendid põllumajandusministri poolt kehtivalt määratud
  73. aasta vooru toetuste määramiseks. Seega ei ole haldusmenetluse uuendamise korral kaebaja toetusetaotluse rahuldamine mingil juhul võimalik ning määruskaebuse esitaja ei esita tühistamis- ja kohustamiskaebust; - PRIA 15.07.
  74. a otsuse õigusvastasuse tuvastamine on määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik seetõttu, et õigusvastasuse tuvastamise järgselt tekib haldusorganil kohustus kas tühistada enda õigusvastane haldusakt, heastada või hüvitada õigusvastase haldusaktiga tekkinud kahju. Kui haldusorgan seda ise ei tee, on määruskaebuse esitajal õigus heastamist või kahju hüvitamist nõuda ning määruskaebuse esitaja kavatseb kahju hüvitamise nõude esitada. Praegusel juhul esineb erandlik olukord, kus haldusorgani poolt õiguspäraselt haldusmenetluse uuendamise korral oleks ta pidanud tühistama ka määruskaebuse esitaja õigusi rikkuvad haldusaktid ning vastu võtma haldusakti, millega määruskaebuse esitaja toetusetaotluse rahuldama. Seega oli haldusorgani kaalutlusõigus taandunud nullini. Määruskaebuse esitajale tekkinud kahju seisneb selles, et tal jäi saamata taotletud toetus. - Juhul, kui halduskohus asub seisukohale, et tühistamiskaebuse esitamine siiski on määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks tõhusam, palus määruskaebuse esitaja alternatiivselt tähtaja pikendamist kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja kinnitas, et sai PRIA 15.07.
  75. a otsusele nr 1-11/14/285-1 esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse kätte 12.08.2014 (tl 61, 72) ning esitas halduskohtule tähtaegselt tühistamiskaebuse haldusasjas nr 3-14-52010, mille halduskohus jättis 29.01.
  76. a määrusega läbi vaatamata. Seega oli haldusasjas nr 3-14-52010 toimunud menetluse näol tegemist mõjuva põhjusega, mis takistas määruskaebuse esitajal tähtaegselt kohtusse pöördumist.
  77. Tartu Halduskohus tagastas 19.08.
  78. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et määruskaebuse esitajal puudub õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus nõustub määruskaebuse esitaja selgitustega selle kohta, miks viimane ei esita kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebust. Kui toetusetaotluse rahuldamine ei ole haldusmenetluse uuendamise korral enam võimalik, siis puudub põhjus menetluse uuendamist nõuda. Ühtlasi on sellega täidetud üks tuvastamiskaebuse esitamise eeldus ehk õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Määruskaebuse esitaja 13.07.
  79. a seisukoht kinnitas kohtu arvamust, et tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise ja menetlusse võtmise korral järgneks sellele suure tõenäosusega menetluse lõpetamine kaebetähtaja ületamise tõttu. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja esitas varasemalt tähtaegse tühistamiskaebuse, mille kohus jättis läbi vaatamata (sh jõustus kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus sellega, et määruskaebuse esitaja loobus esitatud määruskaebusest), ei pikenda kaebetähtaega ja ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Kohus leiab, et hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna antud juhul määruskaebuse esitajale õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna see oleks ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud mingit kahju, mis oleks otseselt seotud menetluse uuendamata jätmisega, vaid tugineb ainult toetuse talle määramata jätmisele. Kohtupraktikas on aga üldiselt tunnustatud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus toetust saada. Sel juhul ei ole võimalik ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine. 4 4 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  80. 03.09.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 80-82) Tartu Halduskohtu 19.08.
  81. a määrusele. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. Kui ringkonnakohus peaks erinevalt määruskaebuse esitajast ja halduskohtust asuma seisukohale, et tühistamiskaebus käesolevas asjas pole perspektiivitu, siis jääb määruskaebuse esitaja oma seisukoha juurde, et esinevad alused tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu praktika (haldusasi nr 3-3-1-77-12), mille järgi isikul puudub subjektiivne õigus toetusele, puudutab vaid haldusmenetluslikult haldusakti põhistamist ning toetusetaotluste hindamist, mille suhtes kohtulik kontroll on piiratud. Käesoleval juhul aga pole vaidlust selles, et määruskaebuse esitaja toetusetaotlus oli abikõlbulik. Toetus jäi määruskaebuse esitajale määramata üksnes seetõttu, et eelarvelised vahendid
  82. aasta toetusvooru jaoks lõppesid. Riigikohtu seisukohta, et isikul puudub subjektiivne õigus toetusele, tuleb tõlgendada, ning kahtlemata on isikul subjektiivne õigus toetusele, kui vastavalt õigusnormidele pidanuks ta selle saama. Analoogselt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-35-12 punktis 19 toodud põhjendusele kaitsevad vesiviljelustoetuse andmist reguleerivad sätted, samuti haldusmenetluse uuendamise sätted avalike huvide kõrval ka menetluses osalenud taotlejate subjektiivset avalikku õigust menetlusele ja korraldusele, heale haldusele (põhiseaduse § 14) ja teiste taotlejatega võrdsele kohtlemisele (põhiseaduse § 12 lg 1). Nimetatud lahendis toodult annab see isikule kaebeõiguse (üldise kaebeõiguse, mitte üksnes näiteks tühistamiskaebuse esitamise õiguse). Kaebeõigust on tunnustatud ka juba 28.04.2015 käesolevas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu määruses. Sellist olukorda ei saa eksisteerida, et isikul on tühistamiskaebuse esitamise õigus, kuid temast sõltumatute asjaolude muutumise tõttu tühistamiskaebuse perspektiivituks muutumisel igasugune edasine õiguskaitse (tuvastamiskaebus, kahjunõue või heastamise kohustus) puudub.
  83. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 89-90) jätta see rahuldamata. Käesolevas asjas esitatud kaebuses toodud nõuded on sisuliselt arutluse all juba haldusasjas number 3-15-103, mis on Tartu Halduskohtu menetluses. Nimetatud haldusasjas menetletav nõue, kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama määruskaebuse esitaja taotlust
  84. aasta vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks täies ulatuses, kattub sisuliselt nõuetega uuendada haldusmenetlus ja rahuldada määruskaebuse esitaja investeeringutoetuse taotlus. Määruskaebuse esitaja poolt kavatsetav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, kuna määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja mingit kahju, mis oleks otseselt seotud menetluse uuendamata jätmisega. Määruskaebuse esitaja tugineb talle toetuse määramata jätmisele, kuid kohtupraktikas on üldiselt tunnustatud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus toetust saada. Arusaamatu on määruskaebuse esitaja väide, et tema suhtes ei kohaldu Riigikohtu seisukoht lahendist 3-3-1-77-
  85. Vastupidiselt määruskaebuse esitaja poolt väidetule, tugines tema suhtes tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsus õigusnormidele ning kaebaja suhtes rakendati õiguspäraselt määruse nr 46 § 15 lg
  86. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  87. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 19.08.
  88. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.
  89. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud tuvastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 6 mõttes, paludes tuvastada PRIA 15.07.
  90. a otsuse nr 111/14/285-1 õigusvastasus. Selle kaebuse liigi osas näeb halduskohtumenetluse seadustik ette täiendavad nõuded. 5 5 Tulenevalt HKMS § 45 lg 2 esimesest lausest võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning HKMS § 38 lg 4 kohaselt peab tuvastamiskaebuses selgitama, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega on tuvastamisnõude menetlemise üheks eelduseks, et selle esitamisel peab kaebajal esinema põhjendatud huvi ehk õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu ja see peab aitama teda edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Õiguskaitse ilmselge võimatuse korral võib kohus tuvastamiskaebuse tagastada (vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, k 165).
  91. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja ning halduskohtu seisukohaga selles, et tuvastamiskaebuse esitamiseks ei tulene käesolevas asjas takistust HKMS § 45 lg 2 esimesest lausest. Määruskaebuse esitaja on tuvastamiskaebusest tõhusamate nõuetega, so PRIA 15.07.
  92. a vastuse tühistamise ning uuendamise taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamise nõudega varasemalt kohtu poole ka pöördunud (haldusasi nr 3-14-52010), kuid selles haldusasjas on menetlus lõpetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega. Määruskaebuse esitaja esitas nimetatud määruse peale küll määruskaebuse, kuid loobus sellest hiljem. Vastavalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadele ei piira varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine HKMS § 45 lg 2 järgi kaebeõigust. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (vt RKHKo 18.09.2014, nr 3-3-1-31-14, p 20). Seega ei võta määruskaebuse esitajalt kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamisel ainuüksi see, et ta haldusasjas nr 3-14-52010 esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete menetlemise jätkamisest määruskaebemenetluse faasis loobus.
  93. Määruskaebuse esitaja sõnul on tal tuvastamiskaebuse esitamisel põhjendatud huvi, kuna PRIA 15.07.
  94. a vastuse nr 1-11/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamine toob talle kaasa õiguse saada hüvitatud talle õigusvastaselt tekitatud kahju ehk saamata jäänud toetus. Tulenevalt HKMS § 45 lg 2 teisest lausest võib hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus olla käsitletav küll tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina, kuid sama sätte kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused ka tulevase hüvitamiskaebuse perspektiivituse osas halduskohtust teistsugusele seisukohale asumiseks. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks kaebuse sisulisel läbivaatamisel PRIA poolt 15.07.
  95. a vastusega määruskaebuse esitajale toetuse määramise haldusmenetluse uuendamata jätmise õigusvastasuse, ei saanud pelgalt menetluse uuendamata jätmisest sõltuda määruskaebuse esitajale toetuse maksmine. Menetluse uuendamine ei tähenda seda, et vastav haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist isik menetluse uuendamisega seonduvalt nõuab, tuleb tingimata tühistada või muuta. Uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS
  96. peatüki
  97. ja
  98. jaos sätestatule. (vt ka RKHKo 21.02.2011, nr 3-3-1-80-10, p 21). Seega ei saa ainuüksi asjaolu, et PRIA jättis 15.07.
  99. a vastuses määruskaebuse esitaja 16.06.2014 esitatud taotluse HMS § 44 lg 1 alusel menetluse uuendamiseks sisuliselt läbi vaatamata, olla otseses põhjuslikus seoses määruskaebuse esitajal
  100. aasta taotlusvoorus Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 raames toetuse saamata jäämisega. Ringkonnakohus märgib siinkohal täiendavalt, et tulenevalt määruse nr 46 § 14 lg-st 2 on olukord, kus taotleja nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta on PRIA eelmises taotlusvoorus teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, sest paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puudusid rahalised 6 6 vahendid, käsitletav ühe taotlusele hindepunktide andmise kriteeriumina. Juhul, kui taotleja suhtes on see kriteerium täidetud, lisatakse taotlusele 1 hindepunkt.
  101. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.
  102. a määrus muutmata. Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.