K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel, Einar Vene
- mai 2016 3-16-670 Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- aprilli
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HKMS § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaak Reinomägi esitas
- aprillil 2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtule kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt pole määruskaebuse esitajale tagatud võimalus tutvuda Euroopa Kohtu lahenditega, mistõttu puudub tal võimalus kaitsta end toimingute eest, mida on tema suhtes pikalt teostatud ja millega on alandatud tema inimväärikust. J. Reinomägi esitas sellega seoses hüvitisõude vanglale, mis jäeti
- aprilli
- a otsusega nr 6-16/20-2 rahuldamata. J. Reinomägi on seisukohal, et vaidlusalune haldusakt on meelevaldne ning soovib oma õigusi kaitsta kohtus ning palub omale selleks määrata riigi õigusabi.
- Tartu Halduskohus jättis
- aprilli
- a määrusega J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole hüvitamiskaebuse esitamine loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kaebaja on korduvalt kohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ning määruskaebusi. Ka käesoleval juhul on kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne kord. Tulenevalt eeltoodust on halduskohus seisukohal, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Lisaks on tulenevalt
- 1 uurimisprintsiibist kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Kuna käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS J. Reinomägi esitas
- aprillil 2016 Tartu Halduskohtu
- aprilli
- a määruse peale määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega rahuldataks riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse esitaja märgib, et lähtuvalt sellest, et kinnipeetavatel on piiratud oma õigusi- ja vabadusi kohtus kaitsta, ei saa kinnipeetava suhtes kohaldada RÕS § 7 lg 1 p-i 1, kuna sellisel juhul mindaks vastuollu põhiseaduse (PS) §-ga
- Kohtu väide, et tegemist ei ole loomu poolest keerulise ega kohtupraktikas ennenägematu haldusasjaga, on eksitav. Sellisel juhul Võiks arvata, et riigi õigusabi andmine on õigustatud üksnes juhul, kui tegemist on loomu poolest keerulise ja kohtupraktikas ennenägematu haldusasjaga. Samas pole sõnagagi mainitud, mis on hüvitisnõude aluseks. Hüvitise nõude aluseks käesoleval juhul on asjaolu, et kahe aasta jooksul pole võimaldatud määruskaebuse esitajal tutvuda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega nii, et määruskaebuse esitaja saaks oma õigusi tõhusalt kohtus kaitsta. Seetõttu puudub määruskaebuse esitajal ka võimalus esitada halduskohtule kaebus. Eksitav on ka kohtu väide, et kohtul lasub uurimisprintsiip, kuna määruskaebuse esitaja on esitanud kohtutele hulgaliselt kaebusi, mille läbivaatamist on takistatud erinevaid meetodeid kasutades. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Nimetatud normi tuleb käsitleda eesmärgi ja põhimõttena, mille poole püüelda ning seda seisukohta toetab ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec
(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistiku“ p 23.
- Eirates järjepidevalt määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlusi, on põhjustatud määruskaebuse esitajale kannatusi, mis kordades ületavad need, mis paratamatult kaasnevad tema kinnipidamisega. Määruskaebuse esitaja nõuab RÕS § 7 lg 1 p-i 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist.
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- aprilli
- a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
- Põhiseaduse § 152 lg 1 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. PS § 152 ning § 15 sõnastuse ja mõtte kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust, kui selle kohta on tekkinud kahtlused (RKPJKm
- juuni
- a, 3-4-1-4-10, p 13; RKÜKo
- juuni
- a, 3-4-1-7-08, p 21). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Nimetatud sätete koosmõjust tuleneb, et juhul, kui ringkonnakohtul tekib kahtlus õigusnormi põhiseadusele vastavuses, tuleb õigusnorm jätta kohaldamata ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kohtuotsuse või -määruse edastamisega
- 2 Riigikohtule. Samas ei tulene normidest määruskaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda kohtult põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus pidada RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamist määruskaebuse esitaja suhtes põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et kuna talle pole tagatud võimalus tutvuda EIK lahenditega, ei saa ta oma õigusi tõhusalt kohtus kaitsta. Ringkonnakohtu hinnangul ei too EIK lahenditega tutvumise võimaluse puudumine kaasa seda, et määruskaebuse esitaja ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt kohtus kaitsma. Halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt selgitab haldusasja lahendav kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole oluline, kas määruskaebuse esitaja on kaebuses EIK praktikale viidanud või mitte, kuivõrd kohtul on kohustus asjakohase praktikaga iseseisvalt arvestada.
- Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 kohaselt peab igaühel olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Ringkonnakohus märgib, et sättest ei tulene, et igaühele peaks olema tagatud tasuta õigusabi, vaid art 47 lg 2 reguleerib isikute õigust esindajale üldiselt. Art 47 lg 3 kohaselt antakse isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 lg 3 kohaselt tasuta õigusabi saamiseks vajalik, et lisaks piisava sissetuleku puudumisele, ei ole isikul võimalik iseseisvalt kohtusse pöörduda. Selline piirang on kooskõlas RÕS § 7 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seega on halduskohus õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
- Eeltoodud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec
(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistiku“ p-i 23.1 kohaselt on kõikidel vangidel õigus õigusabile. Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid Riigikohtu praktika kohaselt tuleks neid käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (RKHKo
- aprill
- a, 3-3-1-5-10, p 19). Ringkonnakohus märgib siiski, et ka selle normi sõnastustest ei saa järeldada, et kinnipeetavatele peab olema tagatud tasuta õigusabi.
- Määruskaebuse esitaja väite peale, et halduskohtu määrusest jääb mulje, et riigi õigusabi oleks tagatud vaid olukordades, kus vaidluse puhul on tegemis loomu poolest keerulise ja kohtupraktikas ennenägematu haldusasjaga, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi asjaolu, et tegemist ei ole loomu poolest keerulise ja kohtupraktikas ennenägematu haldusasjaga, ei too RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt vältimatult kaasa riigi õigusabi andmisest keeldumist, annab see aluse eeldada, et isik on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seejuures ei ole haldusasja keerukus ja ennenägematus ainsad asjaolud, mida halduskohus
- aprilli
- a määruses määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvesse on võtnud, vaid kohus on arvestanud ka määruskaebuse esitaja varasema korduvalt kohtumenetluses osalemisega ning halduskohtumenetluses kehtiva uurimisprintsiibiga.
- Määruskaebuses esitatud väited halduskohtu tegevusega tekitatud kannatustele jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need väited väljuvad antud määruskaebuse piiridest.
- 3 Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kord on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s
- Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- aprilli
- a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene