Obsah (4)

§ 68§ 27§ 1§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.05.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-12

) § 68 lg 1 kohaselt veoki kütusepaagis Eestisse toimetada aktsiisivabalt kütust, mida võis tarbida samas mootorsõidukis ning mis oli vajalik sihtkohta jõudmiseks. Kuna OÜ MÜRIN poolt Ühenduse tolliterritooriumile aktsiisivabalt toimetatud 47 041 liitrit kütust on veokite kütusepaakidest välja võetud ja samade veokite kütusepaakidesse seda tagasi ei ole pandud, siis ei laienenud sellele kütusele

-s sätestatud aktsiisivabastus. Sellest tulenevalt tekkis OÜ-l MÜRIN tollivõlg ning tal lasus kohustus tasuda imporditollimaks. MTA suurendas juulis ja augusti 2012 OÜ MÜRIN poolt impordil tasumisele kuuluvat diislikütuse aktsiisi ja käibemaksu kogusummas 28 868,33 eurot.

1. OÜ MÜRIN esitas 18.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 17.04.
2. a otsuse nr 12.2-3/012242-
3. Kaebaja arvates ei ole maksuhalduri otsus põhjendatud ning on seadusega vastuolus, samuti ei ole maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud maksude määramise aluseks. Maksuotsuses puudub viide tõenditele, millega oleks tõendatud, et Eestisse saabunud kütust kavatseti edasi müüa. Mootorsõiduki standardses kütusepaagis olevat samas mootorsõidukis tarbitavat kütust ei saa nimetada kaebaja hinnangul ebaseaduslikuks kaubaks. Juhul, kui sisseveetud kütust tarbis või kasutas teine isik, ei ole võlgnikuks mitte kaebaja, vaid kütuse tarbija. Selle kohta maksuotsuses andmed puuduvad.
4. Halduskohus jättis 30.09.
5. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud maksuotsus vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele ning maksuotsuse lisaks olevas kontrollaktis on selgelt viidatud tõenditele, mis maksuotsuses maksuhalduri tehtud järeldusi tõendavad ja kinnitavad. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses. Kontrollaktist nähtub, et kaebaja on

§ 68

lg-s 4 (kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsioonis, hetkel kehtiva seaduse § 68 lg 6) ette nähtud aktsiisivabastust ära kasutades importinud Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki aktsiisivabalt kütust, mille Eestisse jõudes eemaldas sõiduki paakidest ning ladustas mahutitesse. Oma tegevusega rikkus kaebaja

§ 68

lg 4 aktsiisivabastuse tingimusi ning seetõttu tulnuks kaebajal imporditud kütuse kohta esitada tollideklaratsioon ja tasuda vastavad maksud. Halduskohus märkis, et MTA on tuvastanud, et kaebaja on veokite kütusepaagist välja võetud kütust tasu eest edasi andnud.

§ 68

lg 4 kolmanda lause kohaselt, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil, siis kütusele ei laienenud aktsiisivabastus. Seetõttu tekkis kaebajal 47 041 liitri kütuse osas maksukohustus. Jättes veokite 2 kütusepaagist välja võetud kütuse kütusepaaki tagasi panemata, pidi kaebaja aru saama, et rikutakse kütuse aktsiisivabastuse eelduste täitmist. Halduskohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et ebaseaduslikult ühenduse territooriumile toimetatud 47 041 liitrilt kütuselt kuulub tasumisele tollimaks, kütuseaktsiis ja impordi käibemaks. Halduskohus leidis, et kaebaja seisukoht, et vastustaja ei saa kasutada maksumenetluses tõenditena väärteomenetluses kogutud isikute seletusi, on väär. Lähtuvalt MKS § 11 lg-st 2 tulenevast õigusest otsustab maksuhaldur ise tõendite kogumise vajaduse. Asjas on tõenditeks kõik maksumenetluses kogutud andmed ning tõenditeks võivad olla ka väärteo- või kriminaalasjas kogutud tõendid. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel tuginenud nii kaebaja maksumenetluse raames kolmandate isikute antud suulistele seletustele kui ka väärteomenetluse raames tunnistajate antud ütlustele. Vastustaja on maksuotsuses õigesti leidnud, et väärteomenetluse raames antud isikute ütlused on usaldusväärsed. Halduskohus leidis, et haldusasja materjalides olevad ja menetluse käigus kogutud isikute seletused koosmõjus kontrolli käigus antud seletustega ja muude tuvastatud asjaoludega kinnitavad maksustamise õiguspärasust. Halduskohus märkis, et ei nõustu kaebajaga selles, et maksustamisel tuleks MTA-l tuvastada kütuse müük. Ainuüksi seetõttu, et kaebaja rikkus imporditud kütuse puhul aktsiisivabastuse aluseks olevaid tingimusi, tekkis kaebajal kohustus imporditud kütus deklareerida ning tasuda vastavad maksud. Tunnistaja ütlustest lähtuvalt on MTA halduskohtu hinnangul õigesti leidnud, et kaebaja tegeles organiseeritud aktsiisivaba kütuse impordiga Vene Föderatsioonist ärilisel eesmärgil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Kaebaja esitas 30.10.2015 Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 30.09.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu otsuse põhjendustega ning on seisukohal, et maksuotsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. Kaebaja arvates on halduskohus rikkunud menetlusõiguse normi ja valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning hinnanud ebaõigesti asjas olevaid tõendeid. Kaebaja väitel on perioodil juuli kuni august 2012 Vene Föderatsioonist veokite kütusepaakides Eestisse aktsiisivabalt toimetatud 47 041 liitrit kütust tarbitud samas mootorsõidukis ja see oli vajalik sihtkohta jõudmiseks. Seega on kaebaja arvates vaidlus selle üle, kas perioodil juuli kuni august 2012 kaebaja poolt aktsiisivabalt Eestisse toimetatud 47 041 liitrit kütust on tarbitud samas mootorsõidukis või veetud sisse kaubanduslikul eesmärgil. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud kontrollimata kontrollaktis viidatud tõendid (avansiaruanded). Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 27lg 1 p-i 20 ja §-i 68.

Kaebaja arvates on oluliseks tunnuseks kütuse

§-s 68 lubatud kogus, mitte aktsiisivabastuse aluseks olevad tingimused. Samuti ei nõustu kaebaja halduskohtuga, et kaebaja kohustub seaduslikult Eestisse toodud kütuse deklareerima, sest tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-18-13 iseloomustab deklaratsiooni vabatahtlikkus ja deklarandi algatus. 3 Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud Viru Maakohtu 03.10.

1. a kohtuotsuses väärteoasjas nr 4-14-1904 tuvastatud asjaolusid.
2. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib, et kaebaja kordab apellatsioonkaebuses juba halduskohtule esitatud väiteid, mille kohta vastustaja on oma seisukoha juba esitanud ja mida halduskohus on otsuses ka käsitlenud ning vastustaja ei pea seetõttu vajalikuks oma seisukohtade kordamist. Apellatsioonkaebuse osas leiab vastustaja, et kaebaja seisukohad on põhjendamatud. Vastustaja hinnangul tuleks kaebajal tõendada, et talle on maksusumma valesti määratud (MKS § 150 lg 1), st et imporditud kütuse puhul olid maksuvabastuse aluseks olevad tingimused täidetud, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-18-13, sest antud juhul ei ole MTA kaebaja eest tollideklaratsiooni täitnud, vaid tasumisele kuuluvad maksud on määratud maksuotsusega. Kaebaja etteheide avansiaruannete osas on vastustaja hinnangul üllatav, sest kaebaja ei ole halduskohtus toimunud menetluses kontrollaktis kajastatud faktilisi asjaolusid seoses väärteomenetluses ära võetud aruannetega kahtluse alla seadnud. Kaebaja on ise ka kinnitanud, et importis juuli kuni august 2012 Eestisse aktsiisivabalt 47 041 liitrit kütust. Kuna halduskohtul olid maksuotsuse aluseks olevad avansiaruanded olemas, siis on kaebaja seisukoht, et kohus on jätnud maksuotsuse aluseks olevad tõendid kontrollimata, ebaõige. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud Viru Maakohtu 03.10.
3. a kohtuotsust väärteoasjas nr 4-14-
4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et OÜ MÜRIN apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud lahend tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.09.
5. a otsuses toodud põhjendustega. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ja asja materjalidest, et halduskohus oleks hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebuses esitatud väidete osas on halduskohus võtnud omapoolse seisukoha, uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid ja tuvastanud ka asjakohased faktilised asjaolud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Asja materjalidest nähtuvalt viis MTA 29.11.
8. a korralduse nr 12.2-3/12242-1 alusel läbi OÜ MÜRIN käibemaksu ja impordimaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil juuli – august
9. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 25.02.
10. a kontrollaktis nr 12.2-3/012242-22, mis on ka vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa. Kontrollaktis anti kaebajale võimalus eriarvamuse või vastuväidete esitamiseks, mida kaebaja ka tegi ja millele MTA vastas 17.04.
11. a maksuotsuse p-s
12. Maksuotsusega kohustati OÜ-d MÜRIN täiendavalt tasuma maksusumma 28 868,33 eurot, mis moodustus maksuotsuse p 4 kohaselt maksustamisperioodi juuli-august 2012 täiendavalt juurde määratud käibemaksust summas 10 384,97 eurot ja maksustamisperioodi juuli-august 2012 täiendavalt juurde määratud aktsiisimaksust summas 18 483, 36 eurot. 4
13. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust, hinnanud valesti tõendeid ning kohaldanud valesti

-e sätteid, mis puudutavad aktsiisivabalt imporditavat kütust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja sellekohased seisukohad põhjendatud ning üksnes asjaolu, et kaebajale ei sobi halduskohtu otsuses tehtud järeldused ja ta ei nõustu nendega, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et pärast maksuotsuse väljastamist oli kaebaja kohustuseks tõendada, et talle on maksusumma otsusega valesti määratud (MKS § 150 lg 1), mis sisuliselt tähendab seda, et kaebajal tulnuks antud juhul tõendada, et imporditud kütuse puhul olid maksuvabastuse aluseks olevad tingimused täidetud ning imporditud kütus ei kuulunud maksustamisele. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole ei maksumenetluse ega ka kohtumenetluse vältel. Kuna kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses, ei ole kaebaja jätkuvalt MKS § 150 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ning maksuotsuse tühistamine üksnes kaebaja väidete ja tõlgenduste alusel pole võimalik.

1. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveerimata ja ei vasta HMS § 54 nõuetele. 17.04.
2. a maksuotsuses on maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud kajastatud kokkuvõtvalt. Kuna maksuotsuse kohaselt on teostatud kontrolli käigus tuvastatud ning maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastatud 25.02.
3. a kontrollaktis nr 12.2-3/012242-22, mis on käesoleva maksuotsuse lahutamatu osa, siis tuleb kontrollakti käsitleda maksuotsuse osana ja maksuotsuse õiguspärasuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kontrollaktis kajastatud asjaolusid, andmeid ja põhjendusi. Kaebaja maksustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud, tõendid ning maksuhalduri järeldused on ära toodud kontrollakti lehekülgedel 2-16 ning vastustaja ei pidanud seetõttu vajalikuks kõikide asjaolude ja järelduste üle kordamist maksuotsuses, keskendudes selles üksnes olulisemale ja vastates kaebaja vastuväidetes kontrollaktile toodud seisukohtadele. Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab vaidlusalune maksuotsus viiteid haldusakti andmise õiguslikule alusele ning vastab sellisena ka haldusaktile kehtestatud vormi- ja sisu nõuetele. Samuti on vaidlusalusest maksuotsusest võimalik selgelt aru saada, millistel põhjustel tuleb kaebajal tasuda talle täiendavalt määratud maksusumma ning selle osaks olevas kontrollaktis on selgelt viidatud ka tõenditele, mis maksuhalduri järeldusi tõendavad.
4. Apellatsioonkaebuses toodud kaebaja väidetest nähtuvalt on kaebaja arvamusel, et aktsiisivabastuse aluseks on üksnes kütuse import sõiduki standardses kütusepaagis. Samas ei ole kaebaja kuidagi eeltoodud seisukohta põhjendanud ega esitanud ka selgitusi selle kohta, miks ta leiab, et talle ei kohaldu aktsiisivabastuse saamiseks nõutavad tingimused. Maksuotsusest ja kontrollaktist nähtuvalt oli käesoleval juhul maksuobjektiks Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki aktsiisivabalt imporditud kütus ning maksustamise põhjus seisnes selles, et kaebaja, kasutades ära

§ 68

lg-s 4 (kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsioon, hetkel kehtiva seaduse § 68 lg 6) ette nähtud aktsiisivabastust, importis mootorikütust Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ning Eestisse jõudes eemaldas imporditud kütuse sõiduki paakidest ja ladustas mahutitesse. Oma tegevusega rikkus kaebaja seega

§ 68

lg-st 4 tulenevaid aktsiisivabastuse tingimusi ning seetõttu tulnuks kaebajal imporditud kütuse kohta esitada tollideklaratsioon ja tasuda vastavad maksud. 5 Ringkonnakohtu hinnangul on kontrollakti punktis 1.2 (mis on maksuotsuse lahutamatu osa) kajastatud põhjalikult ning selgelt kontrolli käigus tuvastatud asjaolud ning maksuhalduri järeldused. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole kaebaja kohtumenetluses lükanud ümber kontrollaktis kajastatut ega esitanud tõendeid, mis kontrollaktis ja maksuotsuses kajastatu kahtluse alla seaks.

§ 1

lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga kütus ning kütus

mõistes on ka diislikütus (§ 19 lg 1) ja aktsiisimaksu maksab võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes (§ 22 lg 1 p 2).

§ 27

lg 1 p 20 kohaselt on aktsiisist vabastatud mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse Eestisse standardses kütusepaagis

§-s 68 lubatud koguses. Perioodil juuli – august 2012 tohtis veoki kütusepaagis Eestisse toimetada aktsiisvabalt kütust, mida võis tarbida samas mootorsõidukis ning mis oli vajalik sihtkohta jõudmiseks (

§ 68lg 1).

Aktsiisivabalt sisseveetud kütust tohib kasutada ainult samas sõidukis, milles ta sisse veeti ning kütust võis sõidukist välja võtta ainult remondi ajaks, pärast mida tuli kütus sõidukisse tagasi panna. Aktsiisivaba kütust on keelatud tasu eest või tasuta üle anda (

§ 68lg 4).

Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur aga, et Vene Föderatsioonist OÜ MÜRIN veokite kütusepaakides Eestisse aktsiisivabalt toimetatud 47 041 liitrit kütust on veokite kütusepaakidest välja võetud ning selle väljavõtmine ei olnud seotud veokite remondiga. MTA tuvastas, et OÜ MÜRIN veokite kütusepaagist välja võetud kütust on tasu eest edasi antud (vt näiteks kontrollakti p 1.2 alapunkt 10.1 p-d c ja j ). Sellise tegevusega rikkus OÜ MÜRIN aktsiisivabastuse aluseks olevaid tingimusi, sest kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil, siis ei laiene sellele kütusele aktsiisivabastus (

§ 68lg 4).

Seega ei olnud OÜ-l MÜRIN täidetud 47 041 liitrile kütusele aktsiisivabastuse kohaldumise tingimused, mistõttu tekkis tal maksukohustus (

§ 24lg 10).

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS) art 202 lg 1 kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult Ühenduse tolliterritooriumile. Impordimaks on tollimaks ja samaväärse toimega maks, mis tuleb tasuda seoses kauba impordiga. Ebaseaduslikult loetakse kaup tolliterritooriumile tooduks, kui isik ei järgi ÜTS artiklites 37-42 sätestatud eeskirju. Käesoleval juhul on MTA tuvastanud, et OÜ MÜRIN, tegeledes kaubaveoga, mille teostamiseks äriühingu veokid ületasid tihedalt Eesti-Vene piiri, tõi veokite kütusepaakides aktsiisivabalt Eesti tolliterritooriumile kütust, mis kütusepaakidest välja võeti ning mida sinna tagasi ei pandud. Jättes kütusepaagist välja võetud kütuse kütusepaaki tagasi panemata pidi kaebaja aru saama, et sellega ei täideta kütuse aktsiisivabastuse eeldusi ning, et selline kütus on EÜ-sse kolmandast riigist toodud ebaseaduslikult. Jättes tasumisele kuuluvad imporditollimaksud tasumata on OÜ MÜRIN võlgnik ÜTS mõistes (ÜTS art 202 lg 3). MTA võttis õigesti aluseks ka OÜ MÜRIN raamatupidamises registreeritud OÜ Port One arvetel kajastuvad Vene Föderatsioonis soetatud kütuse soetushinnad. KMS § 1 lg 1 p 2 kohaselt on käibemaksu objektiks kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Kauba impordi mõiste on sätestatud KMS § 6 lg 1 p-s 1, mille kohaselt kauba import on ühendusvälise kauba vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile suunamine ja p 3 kohaselt on impordiks ka muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Käesoleval juhul tekkis tollivõlg, kui OÜ MÜRIN veokite kütusepaakides aktsiisivabalt Eesti tolliterritooriumile toodud kütus veokite kütusepaakidest välja võeti. KMS § 11 lg 6 sätestab, et kauba importimisel KMS § 6 lg 1 p 3 nimetatud juhtudel on käibe tekkimise ajaks tollivõla tekkimise päev. Tollivõla tekkimise päevaks luges 6 MTA päeva, millal OÜ MÜRIN veokid saabusid Vene Föderatsioonist Eestisse vahetult enne kütuse väljapumpamist veokite kütusepaakidest. KMS § 13 lg 1 kohaselt moodustavad imporditava kauba maksustatava väärtuse ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud. KMS § 3 lg 6 p 1 alusel peab käibemaksu maksma võlgnik ÜTS tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA kontrolli teostamise käigus seega õigesti leidnud, et ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toimetatud diislikütuselt (47 041 liitrit) kuulub tasumisele tollimaks, kütuseaktsiis ja impordi käibemaks. Imporditollimaksu arvestamise metoodika on ära toodud maksuotsuse lisas 1 ning on seega ka kontrollitav ja jälgitav.

1. Arusaamatuks jääb ka kaebaja viide Riigikohtu 10.06.
2. a lahendile asjas nr 3-3-1-18-13, sest antud juhul ei ole vaidlust selles, et MTA oleks kaebaja eest tollideklaratsiooni täitnud, vaid tasumisele kuuluvad maksud on määratud nõuetekohase maksuotsusega. Asjas nr 3-3-1-18-13 oli vaidlus selle üle, kas isiku poolt suuliselt deklareeritud aktsiisivabastuse korral sai MTA iseseisvalt isikule tollideklaratsiooni koostada. Vaidlusaluse maksuotsuse faktilistest asjaoludest selgub aga üheselt, et kaebaja on aktsiisivabalt Vene Föderatsioonist kütust Eesti Vabariiki importinud ning piiril pole toll kütuse importi takistanud ega sundinud kaebajat tollideklaratsiooni esitama. Maksustamise aluseks olevad asjaolud tuvastati maksumenetluse käigus ning eelkõige oli maksustamise põhjuseks asjaolu, et kaebaja poolt aktsiisivabalt Eesti Vabariiki imporditud kütust ei kasutatud aktsiisivabastuse aluseks olevatel tingimustel, sest kaebaja eemaldas imporditud kütuse sõidukite standardsetest paakidest ning MTA-l oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ MÜRIN importis kütust Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil. MTA on kontrolli käigus seega tuvastanud, et aktsiisivabalt imporditud kütuse puhul rikkus OÜ MÜRIN aktsiisivabastuse aluseks olevaid tingimusi ning juba seetõttu tekkis OÜ-l kohustus imporditud kütus deklareerida ning tasuda vastavad maksud. Tõendeid kogumis hinnates asusid maksuhaldur ja halduskohus põhjendatult seisukohale, et lisaks rahvusvaheliste vedude teostamisele tegeles kaebaja organiseeritud aktsiisivaba kütuse impordiga Vene Föderatsioonist ärilisel eesmärgil. K.L. tunnistajana ülekuulamise protokollist selgub näiteks, et OÜ MÜRIN autojuhina töötanud isikule andis korraldusi kütusega seotud toimingute osas OÜ-s MÜRIN töötanud V.B. , Venemaal tangitud kütus eemaldati Eestisse saabumisel veoki paagist ning OÜ-l MÜRIN oli organiseeritud kütusemajandus selliselt, et autojuht nimetas seda ise tanklaks. A.A. tunnistajana ülekuulamise protokollist selgus täiendavalt, et V.B. on teinud A.A. le ettepaneku ühes sõiduki kütusepaagis bensiini toomiseks, kuigi seesama veok ei sõida bensiiniga ja seega ei saa bensiini import kuidagi olla seotud rahvusvahelise veo teostamisega. V.K. tunnistajana ülekuulamise protokollis täpsustatakse, et bensiini toomine ühes diiselveoki paagis on võimalik seetõttu, et üks kütusepaak on võimalik veoki kütusesüsteemist eraldada. S.S. poolt maksumenetluses antud suuliste selgituste protokollist nähtub, et ta soetas OÜ-lt MÜRIN kütust ka oma tarbeks, seega tegeles OÜ MÜRIN aktsiisivabalt imporditud kütuse müügiga.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega halduskohtule tõendite (avansiaruannete) hindamise osas. Asjas ei ole vaidlust selle üle ja ka kaebaja ise kinnitas asjaolu, et OÜ MÜRIN importis perioodil juuli-august 2012 Eestisse 47 041 liitrit kütust. Kütuse impordi arvestuses ongi lähtutud eeltoodust ja ka maksumenetluses kogutud andmetest. Kuna halduskohtul olid otsuse tegemisel maksuotsuse aluseks olevad avansiaruanded olemas (tl 114-116, dokumendid kättesaadavad KIS-i kaudu), siis on tõendamata ja ebausutav kaebaja seisukoht, et halduskohus 7 on jätnud kontrollimata maksuotsuse aluseks olevad tõendid. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud kaebaja halduskohtule ühtegi väidet selle kohta, et tema poolt Eestisse imporditud diislikütuse kogus, mis tegelikult kütusepaakidest välja võeti ja mida ei kasutatud veokite remondiks, vaid edasimüümiseks, oleks olnud erinev võrreldes maksuhalduri poolt maksumenetluses, s. h erinevate avansiaruannete võrdluse abil, tuvastatuga.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus hindas valesti Viru Maakohtu 03.10.
5. a kohtuotsust väärteoasjas nr 4-14-
6. Süüteomenetlus ja haldusmenetlus maksuasjades on oma olemuselt erinevad - ühel juhul tuvastatakse isikute süüd mingi teokoosseisu realiseerumisel ning teisel juhul kontrollitakse isikute maksuarvestuse õigsust. Kaebaja poolt viidatud maakohtu otsuses ei ole kohus võtnud seisukohta ega teinud järeldusi kaebaja maksurikkumiste osas ega andnud hinnangut sellele, et OÜ MÜRIN poolt Eesti Vabariiki imporditud kütusele ei kohaldu vastavad maksud (aktsiisi- ja käibemaks). Viidatud kohtuasjas oli maakohus asja arutamisel seotud üksnes väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning maakohus ei saanud ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Lähtuvalt asjaolust, et puudulik väärteokirjeldus ei katnud ära kõiki süüteokoosseisu tunnuseid, lõpetati väärteomenetlus OÜ MÜRIN ja AS Autotrans-Narva osas MKS § 1552 lg 2 järgi ja V.B. osas MKS § 1552 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistati kohtuvälise menetleja otsus nende isikute karistamise osas MKS § 1552 lg 1 ja 2 järgi. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et MTA ei saanud seetõttu kasutada maksumenetluses tõenditena väärteomenetluses kogutud isikute seletusi. Lähtuvalt MKS § 11 lg-st 2 otsustab maksuhaldur ise tõendite kogumise vajaduse ja tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed ning tõenditeks võivad olla ka väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Kaebaja poolt nimetatud isikud (V.B. ; V.G. ; I.R. ; S.S. ; G.G. ; V.K. ; A.M. ; L.D. ; A.K. ja N.B. ) on ka maksumenetluse käigus kolmanda isiku suuliste seletuste protokolli allkirjastades kinnitanud, et protokoll on kirja pandud nende ütluste järgi õigesti ja on tõene. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja hinnangul maksumenetluse käigus kolmandate isikute poolt antud suulised seletused ning väärteomenetluse raames tunnistajate poolt antud ütlused olnud omavahel kooskõlas ja seetõttu ongi maksuhaldur maksuotsuse koostamisel tuginenud nii OÜ MÜRIN maksumenetluse raames kolmandate isikute poolt antud suulistele seletustele kui ka väärteomenetluse raames tunnistajate poolt antud ütlustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahelda ka isikute poolt väärteomenetluse raames antud ütluste usaldusväärsuses, kuna need on antud vahetult sel ajahetkel, s. o 08.08.2012, kui OÜ MÜRIN territooriumil viidi läbi kontrollitoimingud ning avastati kütuse pumpamine veoki 904BDJ haagises asuvatesse plastkuupidesse ja tuvastati, et veoki 215MLA kütusepaak oli ühendatud tankeriga ning kohe pärast OÜ-s MÜRIN toimunud läbiotsimist, mistõttu mäletasid isikud ilmselt paremini kõiki asjaolusid ja nende ütlused ei saanud veel olla mõjutatud OÜ MÜRIN poolt. Lisaks eeltoodule tugines maksuhaldur kaebajale maksusumma määramisel igati õiguspäraselt ka väärteomenetluse raames toimunud läbiotsimise käigus äravõetud OÜ MÜRIN majandustegevust kajastatavatele dokumentidele, MTA 29.11.
7. a korralduse nr 12.2-3/12242-1 alusel esitatud dokumentidele ja kontrolli käigus OÜ MÜRIN poolt esitatud täiendavatele dokumentidele. Kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudiski MTA seisukohale, et kontrollitaval perioodil Vene Föderatsioonist OÜ MÜRIN veokite standardsetes kütusepaakides Eestisse aktsiisivabalt toimetatud 47 041 liitrit kütust on veokite kütusepaakidest välja võetud ning, et väljavõtmine ei olnud seotud veokite remondiga. MTA tuvastas samuti õigesti, et veokite 8 kütusepaakidest väljavõetud kütuse tagasipanemise kohta kütusepaakidesse puuduvad igasugused tõendid ja kütust imporditi kaubanduslikul eesmärgil.
8. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.09.
9. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole asjas kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9