(11)sissemurdmine ja sealt varastati neli moorratast: Honda CBR600FA (reg. nr xxxxxx, raami nr xxxxxxxxxxxxxxxxx), Honda NC700X (reg. nr xxxxxx, raami nr xxxxxxxxxxxxxxxxx) ja Honda CB1000R (reg. nr xxxxxx, raami nr xxxxxxxxxxxxxxxx) ja Honda CBR600FA (reg. nr xxxxxx, raami nr xxxxxxxxxxxxxxxxx), millest üks (Honda CBR600FA reg. nr xxxxxx) leiti kuriteopaiga lähedalt ning ülejäänud kolm saadi kätte T. V. ja M. A. 25.11.2013 Kapellskäri sadamas tehtud kontrolli käigus. Norrtälje Esimese astme Üldkohtu 03.01.2014 otsus tõendab, et T. V. ja M. A. on varastatud mootorrataste vastuvõtmise eest Rootsi Kuningriigis süüdi tunnistatud. Rootsist saadud mootorrataste vargust puudutavatest menetlusdokumentidest ei nähtu ja puuduvad ka igasugused muud tõendid, et mootorrataste varguse ja nende Kapellskäri sadamasse transportimise ajal oleks Rootsi Vabariigis viibinud Erkki Jallai või P. K. . Süüdistatava Erkki Jallai kohtuistungil antud ütluste (tl 180 pöördel-181) kohaselt süüdistuses märgitud ajal ta Rootsi Kuningriigis ei olnud. Küll käis ta Rootsis septembris ja oktoobris seoses oma asjadega - transportis sealt antiikmööblit. Samas tõendavad süüdistatava ütlused kogumis jälitustoimingu protokolliga Erkki Jallai ja P. K. seotust Rootsi Kuningriigis asunud mootorrataste Eestisse toimetamisega. Oma seotust mootorrataste Eestisse toimetamisega ei ole süüdistatav ka eitanud, kuid on põhjendanud seda sooviga abistada ammust tuttavat P. K. , kes mootorrataste vargusest Erkki Jallaile midagi ei avaldanud. Süüdistuse kohaselt on Erkki Jallai kuriteo toime pannud Rootsi Kuningriigis. Kuna Erkki Jallai on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tuleb karistamine välisriigis toime pandud kuriteo eest kõne alla KarS § 7 lg 1 p 2 alusel juhul kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus. Seega tuleb kõnealusel juhul tõendamiseseme asjaoluks lugeda nn identse karistusõigusliku normi olemasolu vastavas välisriigis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.09.2007 otsus asjas 3-1-1-35-07). Kohus leiab, et Norrtälje Esimese astme Üldkohtu 03.01.2014 otsus menetluses nr B 1483-13 (tl 4157, tõlge tl 72-89) M. A. ja T. V. süüdi mõistmise kohta varastatud asjade varjamises või vastuvõtmises Kriminaalkoodeksi 9.

(11)Erkki Jallai teada hiljem. Rootsist mootorrattaid Erkki Jallaile ei pidanud toodama ning mingit kasu ta sellest ei oleks saanud. Mootorrattaid ise vastu võtma ta ei plaaninudki minna. Asjaolu, et kolme 23.11.2013 Rootsi Kuningriigis varastatud mootorratta Eestisse toimetamisega seonduvaid asju ajas ajavahemikul 24-25.11.2013 vahetult Rootsi Kuningriigis T. V. ja Eestis andsid selleks juhiseid P. K. ja Erkki Jallai, tõendab jälitustoimingu protokoll. Jälitustoimingu protokollist (tl 120-163) nähtuvalt on ajavahemikul 24.11.-26.11.2013 toimunud jälitustoiminguga kogutud andmeid P. K. , Erkki Jallai ja T. V. poolt varastatud mootorrataste transpordi organiseerimise kohta Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt 24.11.2013 kell 11.33 xxxxx helistab xxxxxx ning ütleb, et xxxxxxxx oli vaja jääda, kuna 3 tutikat tsiklit on linna peal laiali ning neil on vaja silm peal hoida (tl 120). Umbes 1,5 tundi hiljem, s.o 13.02 xxxxx helistab V. ning V. küsib xxxxx, kas ta jõuab täna kolmanda peale visata ning rõhutab, et silm tuleb peal hoida (tl 121). Mõni minut hiljem, s.o kell 13.08 xxxxx helistab Jallaile ning Jallai küsib xxxxx, kas ta sõbra käest saab numbrid ning möönab, et kõigepealt peab neile ligi pääsema. Jallai kirub kedagi xxxxxx, et oli küll abiks, aga nüüd paneb sita maha ning seejärel kiruvad nad koos mingeid kolmandaid isikuid (tl 122-123). Mõni hetk hiljem, s.o kell 13.30 helistab xxxxx V. ning xxxxx juhendab V. , et too teeks märkmeid raaminumbritest ja mudelitest ning saadaks sõnumiga talle. V. lubab raaminumbreid vaadata. xxxxx rõhutab, et V. vaataks kolme pilli numbrid korraga. V. kiidab xxxxx, et parkimiskoht on hea, aga kojamehe vahel oli parkimistrahv. xxxxx soovitab V. täna parkida mujale (tl 123-124). Umbes kaks tundi hiljem, s.o kell 15.41 V. saadab xxxxx sõnumiga kolm tähtede ja numbrite kombinatsiooni ning xxxxx edastab sama sõnumi Jallaile kell 15.43 (tl 124). Võrreldes sõnumis märgitud tähtede ja numbrite kombinatsioone 23.11.2013 Rootsi Kuningriigist varastatud mootorrataste andmetega võib teha järelduse, et sõnum sisaldas varastatud mootorrataste raaminumbreid xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx. Hetk hiljem, s.o kell 15.43 V. helistab xxxxx ning annab teada, et kolm on peal ja pargitud ning palub xxxxx homseks mingi aadressi välja selgitada, kuhu ta minna saab. V. kordab üle, et on heas kohas pargitud (tl 125). Hetk hiljem, s.o kell 15.48 xxxxx helistab Jallaile ning Jallai annab teada, et ei saanud saadetud numbritest täpselt aru (tl 126). Seejärel, s.o kell 15.49 xxxxx helistab V. ning V. annab teada, et ühte mudelit ta ei saanudki, kuna nad ei leidnud seda ning ütleb xxxxx, et nad ise mudel välja mõtleks, xxxxx lubab mõelda (tl 126-127). Kell 16.53 Jallai helistab xxxxx ning nad arutavad omavahel, mida kolmanda ratta kohta märkida, xxxxx lubab selle välja mõelda ja andmed sõnumiga Jallaile saata (tl 127-128). Kümmekond minutit hiljem, s.o kell 17.09 Jallai helistab xxxxx ning soovitab viimasele, et ta (keegi kolmas) võib päevaplaani teha nii nagu oli too vana transpordi teema. Jallai ütleb, et 12 ajal on tal (kellelgi kolmandal) postkastis see, mille peab välja printima. Arutavad omavahel pealevõtmise kohta. xxxxx lubab talle (kellelegi kolmandale) helistada (tl 128130). Kell 17.14 xxxxx helistab V. ning ütleb, et vaatavad ise koha välja ning annavad teada, et homme 12 ajal V. aja järgi on tal maili peal fail, mille peab välja printima (tl 130). Kell 17.15 V. helistab xxxxx ning annab teada, et ta (keegi kolmas) paneb sulle meili peale, V. annab xxxxx oma e-posti aadressi ning räägib sellest, kuidas buss on pargitud ja rattad peidetud (tl 130-133). Järgmisel päeval, s.o 25.11.2013 kell 12.50 V. helistab xxxxx ning annab teada, et tal on 9 lk välja prinditud ja et ta peab need allkirjastama ostja ja müüja poolel. Samuti arutavad koha üle, kus laadimine võiks toimuda (tl 133-135). Umbes pool tundi hiljem, s.o kell 13.25 V. helistab xxxxx ning nad arutavad veelkord koha üle, kus võiks laadimine toimuda (tl 135-136). Kell 13.35 V. helistab xxxxx (tl 136-137) ja annab teada, et saadab talle asukoha sõnumiga. Kell 13.38 saadab xxxxx V. sõnumi aadressiga. Tund aega hiljem, s.o kell 15.42 xxxxx helistab Jallaile ning uurib, kas viimane juhile helistas ning Jallai annab teada, et juht praegu ei vastanud (tl 137-138). Mõni aeg hiljem, s.o kell 15.56 xxxxx helistab V. ning nad arutavad omavahel, et juhti pole kätte saadud ja et buss tuleb laadimiskohta maha jätta. Kell 16.06 Jallai helistab xxxxx ning kirub juhti, et too ei võta 5

(11)vastu ning kutsub xxxxx enda juurde (tl 139-140). Seejärel, s.o kell 16.21 xxxxx helistab xxxx Jallaile ning arutavad omavahel, kus juht on ja mida juht teeb (tl 140-141). Kell 16.25 xxxx Jallai helistab xxxxx ja annab teada, et juht on ajahädas. xxxxx soovib aadressi, kus juhiga kohtumine võiks toimuda (tl 140a). Hetk hiljem, s.o kell 16.34 Erkki Jallai saadab sõnumiga xxxxx aadressi, mille xxxxx saadab koheselt edasi V. (tl 140a). Mõned minutid hiljem, s.o kell 16.41 V. helistab xxxxx ja annab teada, et buss läks keema, xxxxx juhendab V. (tl 141-142). Kell 16.43 ja 16.50 xxxxx helistab V. ning juhendab viimast, kuidas katkise autoga toimida ja kuhu sõita (tl 142-143). Kell 16.52 xxxx Jallai kõne xxxxx, kell 16.55 V. kõne xxxxx, kell 16.56 ja kell 17.00 xxxxx kõne V. on seotud uue kokkusaamise asukoha kokkuleppimisega (tl 142-145). Kell 17.02 V. saadab xxxxx sõnumi oma uuest asukohast (tl 145). Kell 17.41 Erkki Jallai helistab xxxxx ning tunneb huvi, kuidas olukord on (tl 145-146). Seejärel, s.o kell 17.45 xxxxx helistab V. ja uurib, kuidas olukord on, V. annab teada, et ootab (tl 145). Kell 17.46 xxxxx helistab xxxx Jallaile ja kurdab, et transporti pole veel tulnud (tl 147). Seejärel, s.o kell 17.50 xxxx Jallai helistab xxxxx tagasi (tl 147148) ning annab teada, et juht varsti jõuab ning arutavad, kas Mihkel võtab siis poisi laeva kaasa (tl 148). Kell 17.51 xxxxx helistab V. , annab teada, et inimene liigub sinnapoole ning arutavad, kas kaubik mahub ikka parklasse ära (tl 148-149). Kell 18.31 V. helistab xxxxx ja annab teada, et on peal. Kell 20.21 xxxxx helistab V. ja nad arutavad homset mahavõtmise asja, xxxxx ütleb, et me tuleme Tallinnasse vastu (tl 150-151). Kell 20.31 Erkki Jallai helistab xxxxx ja uurib, kas on uudiseid ning teeb ettepaneku poole Luige tee peal need ära võtta (tl 151-152). Kell 20.59 xxxxx helistab Jallaile, kell 21.14 ja 21.47 Jallai helistab xxxxx ning nendes kõnedes arutatakse käru teemat, millele rattad kaubikust Eestis ümber tõsta (tl 152-155). Kell 22.13 Jallai helistab xxxxx ning arutavad veel kord käru teemat ning ka seda, kuidas hommikul minna (tl 155-156). Kell 22.21 Jallai helistab xxxxx ning arutavad, kuidas hommikul ratastele Luigele vastu minna ja kuhu neid paigutada (tl 156-158). Kohus leiab, et süüdistatava enda ütlused kogumis jälitustoimingu protokollis tooduga kogumis tõendavad, et Erkki Jallai koos P. K. ja T. V. ajavahemikul 23.11.-24.11.2013 Rootsi Vabariigis omandas kolm varastatud mootorratast. Nagu kohus juba eespool tuvastas, olid süüdistuses käsitletud mootorrattad 23.11.2013 Rootsis varastatud. Seega on tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Erkki Jallai enda ütlustega ja jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et Erkki Jallai andis 24.25.11.2013 Eestis olles juhiseid mootorrataste Rootsi Kuningriigist Eestisse toimetamiseks ja osutas kaasabi selleks vajalike dokumentide koostamisel. Süüdistatav on kinnitanud, et otsis mootorrataste Eestisse toimetamiseks transpordifirma ja andis soovitusi nende Eestis edasitoimetamiseks vajalike autotreilerite osas. Ka on süüdistatav kinnitanud, et koostas mootorrataste kohta arve P. K. saadud teabe alusel. Ka 24-25.11.2013 telefonikõnedest ja 24.11.2013 sõnumitest nähtub, et mootorrataste kohta mingi dokumendi koostas Erkki Jallai, kes sai vajaminevad andmed P. K. , kes omakorda sai need T. V. . Ka nähtub telefonikõnedest, et mootorrataste transpordi Rootsi Kuningriigis sadamasse korraldasid Eestis olevad Erkki Jallai ja P. K. vastavasisuliste juhiste andmise teel P. K. vahendusel Rootsis viibivale T. V. . Sealjuures korraldasid P. K. ja Erkki Jallai T. V. kohtumise Rootsi Kuningriigis Enskedes M. A. , kes pidi kõnealused varastatud mootorrattad tema kasutuses oleva veokiga Eesti Vabariiki toimetama. P. K. ja Erkki Jallailt saadud juhiste kohaselt laadisid T. V. ja M. A. kolm varastatud mootorratast 25.11.2013 M. A. juhitud veokile ja toimetasid need Kapellskäri sadamasse. Ka tõendavad 25.11.2013 telefonikõned Erkki Jallai ja P. K. vahel, et nende korraldada oli ka mootorrataste edasine transportimine Eesti Vabariigis, kus nad pidid 25.11.2013 sadamast tulevatele mootorratastele Harju maakonda Luigele vastu minema. Kuigi Erkki Jallai poolt mootorrataste Eestisse toimetamiseks juhiste andmine väljub juba süüteokosseisust, on selline tegevus kaudne tõend tuvastamaks süüdistatava käitumist 6

(11)kuriteosündmuse ajal. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1.04.2004 otsuses asjas 3-1-1-16-04 (punktis 9) on selgitatud, et süüdistatava käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada. Samas on kolleegium leidnud, et vaatamata sellele võib ka süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Kohtu hinnangul jälitustoimingu protokolliga tõendatud ajavahemikul 24.-25.11.2013 toimunud erinevate isikute vaheline suhtlus annab alust asuda seisukohal, et Erkki Jallai kaasabi mootorrataste Eestisse toimetamiseks väljub ilmselgelt tavapärasest isikutevahelisest abistamisest (mida on väitnud süüdistatav ise), vaid selgelt on tuntav Erkki Jallai isiklik huvitatus mootorrataste Eestisse jõudmisest ja nende kättesaamisest. Selline huvitatus saab olla isikul, kes loeb endal olevat varale mingeid õigusi – näiteks omanikuõigusi. Kuigi Erkki Jallai kohtuistungil esitatud väite kohaselt ei pidanud ta mootorratastele Eestisse vastu minema ega neid üldse enda valdusse saama, on see süüdistatava väide ümber lükatud 24.11.2013 õhtul Erkki Jallai ja P. K. vahel toimunud telefonikõnedes avaldatuga (vt kell 20.31, 20.59, 21.14 ja 21.47, 22.13 ja 22.21 kõned), milles just Erkki Jallai teeb ettepaneku poole Luige tee peale vastu minna ja rattad seal ümber tõsta ja arutab P. K. , mis kell oleks vaja hommikul minema hakata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2008 otsuses asjas 3-1-1-93-07 punktis 7.1) on selgitatud, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine tähendab asja enda valdusesse saamist mis tahes viisil. Valdust kui faktilist võimu asja üle kaitstakse ka asjaõiguses, sõltumata isiku õiguslikust võimust. Nii tsiviil- kui ka karistusõigus mõistavad valduse mõiste all isiku tegelikku võimu asja üle. Karistusseadustiku § 202 järgi on karistatav kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara enda valdusesse võtmine ja selle vara suhtes omanikusarnase seisundi loomine pahauskselt. Asjaõigusseaduse § 35 lg 2 sätestab, et valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.12.2008 otsuses asjas 3-1-1-46-08 (punktis 20) on selgitatud, et valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Kohtu hinnangul olid varastatud mootorrattad Erkki Jallai, P. K. ja T. V. valduses ja nende võimu all. Kuigi T. V. Rootsi Kuningriigis viibides omas varastatud mootorratastega vahetut kokkupuudet (võttis need vastu, transportis ja korraldas nende peitmise), tegutses ta Eestist Erkki Jallailt ja xxxxxx xxxxx saadud juhiste alusel. Eestis viibivad Erkki Jallai ja P. K. omakorda arutasid omavahel läbi, milliseid juhiseid T. V. anda. Kuigi omavahel ei ole vahetult suhelnud T. V. ja Erkki Jallai, oli viimasele teada, et temalt ja P. K. saadud juhiste alusel keegi Rootsi Kuningriigis tegutseb. Asjaolu, et Erkki Jallai koos P. K. viibisid Eestis, mitte Rootsis, ei välista kohtu arvates nende isikute ühist valdust varastatud mootorratastele. Tegelik võim asja üle ei sõltu sellest, kui kaugel valdaja asjadest on. KarS § 21 lg 2 esimene lause kohaselt on kaastäideviimisega tegemist, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.05.2008 otsuses asjas 3-1-1-18-08 (punktis 14) on selgitatud järgmist. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui funktsionaalset teovalitsemist (Riigikohtu 7

(11)kriminaalkolleegiumi täiskogu

1. 01.2005 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-04 p 21). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. 10 2005 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-101-05 p 8). Otsustamaks, kas tegemist on kaastäideviimisega, tuleb kohtul tuvastada iga toimepanija panus teosse, analüüsides seda kõigi ülejäänud isikute teopanuste suhtes tervikuna. Seega peab kohtuotsuses olema obligatoorselt kirjeldatud kõigi grupi liikmete tegusid. Vaid sel teel on võimalik kindlaks teha, kes toimepanijatest täitis keskset rolli, s.t osales täideviijana, ning kellele neist olid pandud vaid abistavad ülesanded, ehk kes osales osavõtjana. Kohus möönab, et puuduvad tõendid selle kohta, mis ajal täpselt ja kuidas varastatud mootorrattad süüdistatava ning P. K. ja T. V. valdusse said ja mida keegi selleks konkreetselt tegi. Järeldusi selle kohta võib teha üksnes alates 24.11.2013 toimunud sündmuste põhjal. Nagu kohus eespool tuvastas, varastati mootorrattad 23.11.
3. 24.11.2013 asetleidnud telefonikõnedest võib teha järelduse, et selle päeva jooksul oli T. V. Rootsi Kuningriigis varastatud mootorratastele juurdepääs juba olemas, sest ta sai järgi vaadata raaminumbrid Eestisse teatamiseks ja tegeles mootorrataste peitmisega. Arvestades mootorrataste varguse aega ja 24.11.2013 sündmusi, pidi mootorrataste valdus seega üle minema mingil ajal ajavahemikul 23.-24.11.
4. Asjaolu, et T. V. kogu oma järgneva tegevuse mootorrataste Eestisse toimetamiseks (millel kohus juba eelnevalt peatus) kooskõlastas Eestis asuva P. K. , kes omakorda kooskõlastas selle Erkki Jallaiga, annab kohtu arvates külaldase aluse lugeda tuvastatuks, et ka varastatud mootorrataste valdusse saamisel tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult. Asjaolu valguses, et T. V. pärast mootorrataste enda valdusse saamist nende Eestisse toimetamiseks sai P. K. ja Erkki Jallailt igakülgseid juhiseid, ei ole eluliselt usutav, et mootorrataste enda valdusse võtmisel tegutses ta täiesti iseseisvalt. Isikutevahelise suhtluse viis (T. V. suhtles P. K. ja viimane omakorda Erkki Jallaiga) ja asjaolud, et T. V. asus Rootsis (tegeles mootorratastega vahetult) ning Erkki Jallai ja P. K. Eestis ( andes T. V. vajalikke juhiseid) annab tunnistust selles, et igaühel oli süüteo toimepanemises oma roll. Mootorrataste kättesaamiseks oli vaja need Eestisse toimetada, milleks oli vajalik T. V. tegevus Rootsis. Samas olid T. V. omakorda vajalikud Eestis olevate P. K. ja Erkki Jallai juhised. Kohtu arvates võib asuda seisukohale, et kõik isikud (V. , Jallai, xxxxx) valitsesid tegu ja nende teopanus oli oluline. M. A. on osutanud kaasabi varastatud mootorrataste Eestisse toimetamiseks. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on M. A. faktiliselt lülitunud varastatud mootorrataste transportimisse alles 25.11.2013 pärast lõunat, kui ta võttis varastatud mootorrattad T. V. vastu enda juhitavasse veokisse, millega pidi need toimetatama Rootsist Eestisse. Selleks ajaks oli varastatud mootorrataste valdus süüdistatavale, V. ja xxxxx juba üle läinud. Samas nähtub 25.11.2013 kella 16.21 toimunud P. K. ja xxxx Jallai vahelisest telefonikõnest, et mootorrataste üleviimine oli P. K. kinnitusel M. A. kokku lepitud juba varem. Kuigi M. A. on Rootsi Kuningriigis süüdi mõistetud varastatud asjade varjamises või vastuvõtmises, ei võimalda olemasolevad tõendid siiski lugeda tõsikindlalt tuvastatuks, et M. A. eelnevalt antud lubadus mootorrattaid transportida oli antud teadmisega, et mootorrataste näol võib olla tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga ja ta paneb tahtlikult toime kaasaaitamise süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisele. Kohtu arvates võimaldab Erkki Jallai ja P. K. telefonivestluste käigus avaldatu kogumis lugeda tõendatuks ka asjaolu, et süüdistatav Erkki Jallai oli teadlik, et mootorrataste näol on tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. 8

(11)24.11.2013 kell 13.08 xxxxx ja Jallai vahelise vestluses ei ole küll räägitud otseselt mingist vargusest, kuid vestluse sisu (räägitakse mingitest asjadest, mille juurde peab pääsema, kirutakse kedagi xxxxxx ja veel mingeid isikuid, kellega P. K. kardab kokkusaamist) viitab võimalikule õigusvastasele tegevusele. Vestlused ja sõnumivahetus mootorrataste raaminumbritega seonduvalt (vt 24.11.2013 kella 15.41 ja 15.43 sõnumid, 24.11.2013 kella 15.48, 15.49, 16.53 telefonikõned, mille alusel Erkki Jallai koostas mingi dokumendi mootorrataste kohta) viitab kohtu arvates üsna arusaadavalt, et Rootsis asuvad mootorrattad ei ole saadud õiguspärasel viisil. Vastasel juhul polnuks vajadust P. K. ja Erkki Jallail välja mõelda puuduvaid andmeid kolmanda mootorratta kohta. Mootorrataste õiguspärasel saamisel puudunuks üldse vajadus mingeid dokumente täita Eestis. Erkki Jallai teadlikkusele sellest, et Rootsis olevad mootorrattad ei ole saadud õiguspärasel viisil, viitab kohtu arvates ka isikutevaheline suhtlus peale 25.11.2013 õhtul Kapellskäri sadamas toimunut, kui varastatud mootorrattad veokist avastati ja T. V. ja M. A. ära võeti. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt kell 22.30 saadab V. xxxxx sõnumi, et tõprad puistavad taga (tl 158). Kell 22.31 xxxxx helistab Jallaile ning annab teada, et puistatakse rekkat, mille peale Jallai küsib, kas meie oma (tl 158-159). Kell 22.33 xxxxx helistab V. ning arutavad puistamise teemat ning xxxxx teeb V. ettepaneku jalga lasta (tl 159). Kell 22.35 xxxxx helistab V. ning arutavad veel puistamise teemat (tl 159-160). Kell 22.40 xxxxx saadab V. sõnumi, et „Lük tor välj. pane peitu tel kab..“ (tl 160). Kell 22.41 xxxxx helistab Jallaile, et asi on perses, arutavad omavahel, et peab telefoninumbritega midagi ette võtma ( eemale viima) ning Jallai lubab kellegagi asjaajamistes aidata (tl 160-161). 26.11.2013 kell 11.35 xxxxx helistab xxxxxx, kell 11.51 helistab xxxxx tuvastamata isik ning kell 13.11 helistab veel xxxxx üks tuvastamata isik, milliste kõnede jooksul xxxxx ütleb kõigile, et asi läks persse ja olukord on sitt (tl 161-163). Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt hakkas asi mingil hetkel kahtlasena tunduma ja siis sai ta P. K. kokku. Telefonikõne alusel sai Erkki Jallai teada, et midagi seal ei klapi. P. K. tuli süüdistatava juurest läbi ja mainis, et kõik ei ole päris nii nagu peab – ei ole pabereid ja võtmeid. See võis olla samal päeval, kui nad vahele jäid. Kui sai teada, et mootorratastega on probleem, siis ta ise midagi ette ei võtnud ning P. K. olukorra lahendamise võimalustest ei rääkinud. Erinevalt süüdistatava kohtuistungil esitatud väitest, et ta 25.11.2013 õhtul P. K. vesteldes tekkinud olukorraga seoses mingeid abinõusid tarvitusele võtta ei soovinud, nähtub kella 22.41 toimunud telefonikõnest nende vahel, et Erkki Jallai tegi P. K. ettepaneku hakata telefoninumbritega midagi ette võtma ja lubas sama teha ka enda omaga. Mingeid küsimusi mootorrataste täpsema päritolu kohta või pahameelt selle üle, et teda on kaasatud kahtlast päritolu mootorrataste Eestisse toimetamisse, ei ole Erkki Jallai P. K. avaldanud. Selline süüdistatava käitumine osutab asjaolule, et mootorrataste õigusvastane päritolu oli Erkki Jallaile juba varasemast teada. Läbiotsimisprotokollist (tl 103-107) nähtub, et 18.09.2014 Erkki Jallai elukoha aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx läbiotsimisel leiti ja võeti muu hulgas ära sinise pastakaga kirjutatud kiri „hr S. Tallinn 24/06“, mis pakendati kilekotti (pakend 7). Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 108-118) nähtuvalt on muu hulgas vaadeldud Erkki Jallai elukoha xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx läbiotsimisel leitud ja äravõetud sinise pastakaga kirjutatud kirja adressaadiga „hr S. “, mille paremasse ülemisse äärde on kirjutatud Tallinn 24/06. Viidatud kiri on esitatud ka kohtule (tl 119). Kirjaga seonduvalt kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et selle saatis väidetavalt talle P. K. . Kuigi ta 9

(11)Pertti xxxxx käekirja ei tunne, eeldab Erki Jallai kirja sisu järgi, et see on P. K. kiri. Et kiri on adresseeritud „hr S. “ on ehk sellepärast, et ta kunagi on suusatamisega tegelenud. Erkki Jallai arvates on kirja valesti tõlgendatud. See on pigem ähvardus, et kui ta P. K. rahaliselt ei aita, advokaati ei otsi, siis xxxxx keerab talle. Kuigi asitõendiks olevas kirjas adressaadiga „hr S. “ ei ole märgitud selle adressaadi isikunime ega saatja nime, võib süüdistatava ütlustele tuginedes kohtu arvates lugeda tõendatuks, et tegemist on P. K. kirjaga Erkki Jallaile. Kirja sisust nähtuvalt on P. K. süüdistatavale ette heitnud, et süüdistatav keerutab ennast tekkinud olukorrast välja ja et on Erkki Jallai enda viga, et tegi nii hooletud rohelised. P. K. on hoiatanud süüdistatavat sellest, et viimase kõnesid kuulatakse pealt. Kirjas P. K. palub süüdistataval talle telefon tuua, et siis saavad nad omavahel mingi strateegia kokku leppida. Kohtu arvates võib nõustuda ka süüdistatava tõlgendusega, et kirjas avaldub P. K. pahameel ja mõningane ähvardus Erkki Jallai aadressil selle eest, et P. K. viibib vangistuses ja vabaduses olev Erkki Jallai pole teda aidanud. Kuid peale selle viitab kirjas toodu kohtu hinnangul ka mingile Erkki Jallai ja P. K. varasemale ühisele koostegutsemisele, millega seoses P. K. viibib vangistuses, kuid Erkki Jallail on õnnestunud menetlusest kõrvale jääda. P. K. on viidanud mingile Erkki Jallai veale ja on soovinud edasist tegutsemist Erkki Jallaiga kooskõlastada. P. K. vangistuses viibimine ja tema soov edasist tegutsemist Erkki Jallaiga kooskõlastada viitab nende võimalikule ühisele õigusvastasele tegevusele. Erkki Jallai ja P. K. varasema tegevuse sisu ei ole kirjas kuidagi avatud. Samas ei ole kohtul ka andmeid, et Erkki Jallaid ja P. K. seoks peale käesolevas asjas esitatud süüdistuse veel mingi ühine õigusvastane tegevus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et asitõendiks olev kiri tõendab kaudselt Erkki Jallai seotust 2013 novembris Rootsi Kuningriigis aset leidnud varastatud mootorrataste omandamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2008 otsuses asjas 3-1-1-93-07 (punktid 8 ja 9) on selgitatud, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmine on hõlmatud sellise vara omandamisega. See on eelkõige karistusseadustiku tõlgendamise küsimus ega tähenda sisuliselt süüdistuse mahu vähendamist. Käesolevas asjas on Erkki Jallaile süüdistus esitatud nii süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises kui hoidmises. Riigikohtu viidatud lahendi valguses on õige Erkki Jallai tegu vaadelda süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Erkki Jallai tuleb süüdi tunnistada selles, et tema koos P. K. ja T. V. ajavahemikul 23.11.-24.11.2013 Rootsi Vabariigis omandas süüteo toimepanemisena saadud vara, s.o kolm 23.11.2013 ettevõttelt Breddens Motor City AB varastatud mootorratast - Honda CBR600FA (reg. nr xxxxxx), Honda NC700X (reg. nr xxxxxx) ja Honda CB1000R (reg. nr xxxxxx). Erkki Jallai süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Erkki Jallai toimepandu KarS § 202 lg 2 p 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel kohus arvestab Erkki Jallai süüd, mida tuleb lugeda keskmiseks. Erkki Jallai süüd suurendavad asjaolud, et süüteo toimepanemise tulemusena omandatu oli kallihinnaline vara (259 700 Rootsi krooni) ja tegutseti grupis. Erkki Jallai karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis (tl 165-165-171) tõendab, et Erkki Jallai on kriminaalkorras karistamata isik, kuid on toime pannud liiklusalaseid väärtegusid. Kuna Erkki Jallaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud, peab kohus põhjendatuks teda karistada 10

(11)kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Arvestades süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võib mõistetav karistus olla sanktsiooni keskmises määras. Rahalise karistuse päevamäära suuruse valikul tuleb lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 redaktsioonist. Kohtu käsutuses olevad tõendid (MTA andmed ja menetleja teatis Erkki Jallai keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta – tl 171-173) käsitlevad Erkki Jallai majanduslikku olukorda mitu aastat tagasi. Tõendid Erkki Jallai majandusliku olukorra kohta käesoleval ajal puuduvad. Kuna Erkki Jallai näol on tegemist noore töövõimelise isikuga, kes käesoleval ajal tegutseb ärihingu juhatuse liikmena, puudub kohtul alus pidada Erkki Jallaid raskes majanduslikus olukorras olevaks isikuks. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks määrata karistuse kandmist ositi, nagu taotles kohtuvaidluse käigus prokurör. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral (mis peavad olema ka tõendatud) võib kohus süüdimõistetu taotlusel rahalise karistuse tasumise tähtaega KrMS § 424 alusel muuta edaspidigi. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2016 töötasu alamäär kuus on 430 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 430, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud (tl 174, 176) kokku summas 526,32 (120+406,32) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Erkki Jallailt kõik menetluskulud riigituludesse välja. Kohus juhib süüdistatava tähelepanu, et raskuste puhul menetluskulusid tähtaegselt tasuda ei ole tulenevalt KrMS §-st 423 välistatud KrMS §-s 424 sätestatu kohaldamine ka menetluskulude puhul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 11