3-16-125/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-125 Määruse kuupäev

1. veebruar 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla põhjustatud kahju hüvitamiseks. Resolutsioon
2. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
3. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
4. Juri Kolesnikov esitas
5. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse koos lisadega, milles soovis Tartu Vangla põhjustatud kahju hüvitamist. J. Kolesnikov on seisukohal, et vangla tekitas talle mittevaralist kahju septembris, oktoobris ja novembris 2010 samasugustel asjaoludel nagu see oli kohtu poolt tuvastatud haldusasjas nr 3-10-588 perioodi jaanuar ja veebruar 2010 eest. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, mis jäeti rahuldamata. Kohtueelses menetluses taotles kaebaja kahju hüvitamist seoses sellega, et oli
6. a septembris, oktoobris ja novembris villase tekiga. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus lahendab esmalt kaebuse menetlemise võimalikkuse küsimuse (I) ning seejärel lahendab riigi õigusabi taotluse (II). I
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Käesoleval juhul on J. Kolesnikov pöördunud korduvalt vangla poole samasisulise kahju hüvitamise taotlusega (saada hüvitist septembris kuni novembris 2010 villase teki kasutamise tõttu põhjustatud kahju eest). Tartu Vangla jättis
9. veebruari 2015 otsusega läbi vaatamata J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse (tl 7p), kuna taotleja oli ületanud nõude esitamise lubatud kolme aastast tähtaega üle aasta ning seega ei olnud vanglal õigust ka menetlustähtaega haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt ennistada. Sellest tulenevalt leidis Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-15-468, et J. Kolesnikovil oli nõuetekohaselt läbimata kohtueelne menetlus ning tagastas kaebuse. Ka samasisulises haldusasjas nr 3-15-3005 tagastas kohus J. Kolesnikovi kaebuse, kuna kaebajal oli läbimata kohtueelne menetlus. Lisaks tuvastas halduskohus nimetatud asjas, et Tartu Vangla on jätnud J. Kolesnikovi hüvitamistaotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Seejuures selgitas kohus, et kaebajal ei ole uue hüvitamistaotluse esitamisega võimalik kõrvaldada puudust seoses kaebetähtaja möödumisega ning ainus võimalus kaebuse menetlemiseks saab tekkida juhul, kui kaebaja taotleb vanglalt esmalt läbivaatamata jäetud kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamist. J. Kolesnikov esitas
10. detsembril 2015 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamise menetluse uuendamiseks. Tartu Vangla jättis
11. detsembri 2015 otsusega nr 2-3/5071-2 (tl 7) kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamata. Kohtu hinnangul ei ole seega täidetud ükski VangS § 11 lg 8 alternatiiv, et kohustuslikku kohtueelset menetlust saaks lugeda läbituks. Kaebuse esitamine on lubatav vaid juhul, kui taotlus on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti. Kohus on varasemalt samasisulises haldusasjas kontrollinud ning leidnud, et Tartu Vangla jättis
12. veebruari 2015 otsusega hüvitamisnõude läbi vaatamata õiguspäraselt (haldusasi nr 3-15-468). Ka haldusasjas nr 3-15-3005 leidis kohus, et Tartu Vangla
13. novembri 2015 lõppjäreldus hüvitamistaotluse läbi vaatamata jätmise kohta on õiguspärane ning kaebus tuleb tagastada kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
14. Seega selleks, et J. Kolesnikovil oleks käesolevas asjas läbitud kohtueelne menetlus, tuleb kohtul hinnata, kas kaebaja hüvitamistaotluse menetluse uuendamise taotlus on Tartu Vangla poolt
15. detsembril 2015 uuendamata jäetud õiguspäraselt. J. Kolesnikov viitab vanglale esitatud menetluse uuendamise taotluses haldusasjale nr 3-10588, kus oli kaebuse esemeks Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamine seoses perioodil jaanuar kuni veebruar 2010 kambrikaaslastele antud villaste tekkide tõttu kaebajale põhjustatud tervisehäiretega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuna haldusasjas nr 3-10-588 ei ole perioodi september kuni november 2010 J. Kolesnikovile kahju tekkimise ja Tartu Vangla tegevuse õiguspärasuse kohta hinnangut antud, ei saa samas asjas tehtud Riigikohtu otsustus nr 3-7-1-3-465-14 olla menetluse uuendamise aluseks HMS § 44 lg 1 p 3 mõttes. Lisaks on vangla õigesti osundanud, et menetluse uuendamise taotluse esitamise ühekuine tähtaeg (HMS § 44 lg 3) on möödunud ja seda ei ole võimalik ennistada (HMS § 14 lg 6 p 1 ja HMS § 34 lg 3). Seega on Tartu Vangla jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ning kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus kohtus menetletav.
17. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
18. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohus selgitab, et kuigi kaebajal on võimalus 2 uuesti kohtusse pöörduda, ei ole kaebajal vanglale uue hüvitamistaotluse esitamisega võimalik kõrvaldada puudust seoses kaebetähtaja möödumisega.
19. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. II
20. J. Kolesnikov esitas
21. jaanuaril 2016 ühes kaebusega kohtule taotluse, milles ta palub võimaldada talle advokaat, kuna ta on maksejõuetu ja ei saa teda ise palgata. Kohus mõistab J. Kolesnikovi taotlust selliselt, et J. Kolesnikov taotleb riigi kulul tasuta õigusabi.
22. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja soovib riigi õigusabi, et saada hüvitist seoses septembris kuni novembris 2010 villase teki kasutamisega põhjustatud kahju eest. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt korduvalt läbinud haldusmenetluses kohustusliku kohtueelse menetluse kohtule hüvitamisnõude esitamiseks. Seejuures on kaebaja järginud kohtu antud juhiseid samasisulistes haldusasjades (nt asjas 3-15-3005 antud juhised). Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
23. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka siis, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Antud kaebuses on J. Kolesnikov esitanud kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mistõttu puudub kohtul seaduslik alus J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt. Asja materjalide põhjal ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav.
24. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Seega antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
25. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 3