← Eesti

1-08-1268/73

Obsah (4)§ 113§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-1268 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ri

§ 113

järgi Menetlustoiming süüdimõistetu Silver Pilleri tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Silver Piller isikukood 38804092718; elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON

  1. Jätta Silver Piller temale Tartu Maakohtu 27.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  2. Välja mõista Silver Pillerilt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides viitenumbri 99916700056161 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 27.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 tunnistati Silver Pilleri süüdi

§ 113

järgi ja karistati teda 10 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti Silver Pillerile Tartu Maakohtu 20.11.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8416 mõistetud karistus, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 5 päeva karistusaja hulka ning Silver Pilleri kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 27.03.

  1. Tartu Maakohtu otsus jõustus muutmata kujul Riigikohtu 01.09.2008 määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 27.03.2008 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 20.08.
  2. Tartu Maakohtu 12.05.2014 määrusega jäeti Silver Piller temale Tartu Maakohtu 27.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 liitkaristusena mõistetud 9 aasta 4 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 10.06.
  3. Tartu Maakohtu 19.06.2015 määrusega jäeti Silver Piller taaskord temale Tartu Maakohtu 27.03.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1268 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus 11.07.
  4. 07.07.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule järjekordselt materjalid süüdimõistetu Silver Pilleri tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt Tartu Vangla ei toeta Silver Pilleri vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetava ohutase on endiselt kõrge. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör ei toeta Silver Pilleri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et Silver Pilleri korduvad varasemad karistamised, probleemid alkoholi tarbimisega ning joobeseisundiga kaasnev agressiivsus, samuti käitumine vangistuse kandmise ajal viitavad sellele, et Silver Piller võib tulevikus panna toime uued seaduserikkumised. Ennetähtaegsele vabastamisele räägivad vastu ka Silver Pilleri poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Süüdimõistetu Silver Piller kinnitas kohtus, et tal on vanglas viibimise ajal olnud aega mõtelda oma tegude üle järele. Ta on läbinud ka kõik programmid, mis vangla on talle ette näinud. Ta ei soovi välja saades enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kuna tema isa on juba vanaduspensionär, siis oleks ka temale tuge vaja. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav tuleks ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja ei näe uute kuritegude toimepanemise ohtu. Silver Piller on vangistuses läbinud kõikvõimalikud programmid. Süüdimõistetu isa kinnitas, et saab vabanemisel pakkuda Silver Pillerile eluruumi. Seega on loodud kõik eeldused, et isik saab vabaduses toimida tavapärase ühiskonnaliikmena. KOHTU SEISUKOHT Silver Piller kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. 2 Silver Piller on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud ning tema poolt ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt 4 kuud. Möödunud on ka VangS § 76 lg-s 3 sätestatud tähtaeg, s.o üks aasta tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Silver Pillerit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varem on tema suhtes kohaldatud ka leebemat mõjutusvahendit (vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata). See ei avaldanud aga loodetud mõju ning Silver Piller pani toime uued kuriteod. Kuna praegu kannab ta karistust ka tapmise eest, siis on tema poolt sooritatud kuritegude dünaamika läinud aja jooksul raskemaks. Silver Piller väitis, et ta on vangistuses viibimise ajal mõtelnud oma tegude üle järele. Ta kinnitas, et välja saades ei soovi ta enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kohus on seisukohal, et Silver Pilleri käitumine vanglas ei kinnita tema soovi muutuda õiguskuulekaks. Tõsi, kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses. Näiteks on ta osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Perioodil 28.11.2013–19.02.2014 osales ta individuaalselt sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Samuti on vanglas töötanud majandustöödel ja omandanud põhihariduse. Samas on Silver Piller vangistuse jooksul korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju. Pärast Tartu Maakohtu 19.06.2015 määruse tegemist, millega Silver Piller jäeti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, on teda viiel korral distsiplinaarkorras karistatud. Seejuures ka vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Kõnekas on ka fakt, et Silver Piller alustas vanglas puidupingitöölise õppekava läbimist, kuid katkestas, kuna tal tekkisid probleemid õpetajate ning kaasõpilastega. Silver Pilleri käitumine kinnipidamisasutuses, eelkõige viimased distsiplinaarrikkumised viitavad asjaolule, et karistus ise ega ka läbitud sotsiaalprogrammid ei ole Silver Pillerile piisavat mõju avaldanud. Ta ei suuda enda käitumist kontrollida ja motiveerida end kuulekusele isegi selleks, et täita üht ennetähtaegse vabastamise eeldust, st õiguskuulekust kinnipidamisasutuses. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil. Lisaks on tal diagnoositud XXXX, mis mõjutab tema XXXX. Järelikult ei toimu seniste väärtushinnangute ning käitumise muutmine kergelt ja on endiselt suur risk, et Silver Piller jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Seda riski võimendab asjaolu, et Silver Pilleril puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Lähedasi pereväliseid suhteid Silver Piller ei oma. Päritoluperekonnast on Silver Pilleril elus isa, vend ning õde. Suhted on säilinud eelkõige isaga, kelle juurde soovib Silver Piller pärast vabanemist ka elama asuda. Samas on tegu eaka pensionäriga, kes on varem alkoholi tarvitamisega liialdanud. Arvestades seda, et Silver Piller on tunnistanud, et ta on alkoholisõltlane, samuti seda, et joobeseisund tõstab tema agressiivsuse taset, siis ei pruugi kooselu isaga tema ohtlikkust vähendada, vaid hoopis tõsta, kuna nad võivad üheskoos hakata jälle alkoholi tarbima. Kinnipeetaval on küll kokkulepped töökoha osas ning võimalus lisaks teha talutööd, kuid arvestades tema pea olematut töötegemise kogemust ja majanduslikku toimetulematust, ei kõrvalda need võimalused uue kuriteo toimepanemise riski. 3 Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Silver Pilleri katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 48 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 25-26 kohaselt. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o 48 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.