1-11-10915/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10915 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Urmas Tilga (isikukood 36610082729), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
5. augusti 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Urmas Tilga tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.10.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi ja teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel suurendati seda karistust U. Tilgale Võru Maakohtu 15.04.2003 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 5 aasta 3 kuu 20 päeva võrra ja liitkaristuseks moodustati 5 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. U. Tilga karistusaeg algas 01.08.2011 ja lõpeb 21.02.
8. Tartu Maakohtu 30.08.2016 määrusega jäeti U. Tilga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 U. Tilga kannab liitkaristust tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, aga ka tunnistaja suhtes vägivalla kasutamise ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kohtul puudub alus järelduseks, et U. Tilga suudab vabaduses alkoholi ülemäärasest tarvitamisest hoiduda ja ei pane toime uusi kuritegusid. Kuritegude sooritamist võib soodustada ka temal hõivatuse puudumine (garanteeritud töökohta ei ole). Käesoleval ajal on U. Tilgal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et tal on ka range järelevalve tingimustes probleeme enesedistsipliiniga. U. Tilga on varasemalt rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla U. Tilga ennetähtaegset vabastamist ei toeta, vaid hindas ta kõrgohtlikuks avalikkusele. Positiivsed asjaolud (vangla majandustöödel osalemine, sotsiaalprogrammidest osavõtt, lähedaste tugi) kohtu hinnangul U. Tilga vabastamiseks piisavad ei ole.
9. Kohtumääruse peale esitas kaebuse U. Tilga, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaebaja etteheited maakohtule on järgmised. 3.1 U. Tilga ei nõustu väitega, nagu oleks ta
10. aastal sooritanud kuriteo ning kuna ta eitab oma süüd, siis on karistuse eesmärk täidetav üksnes vangistuses viibimisega. U. Tilga kinnitab, et seda tegu ta ei sooritanud ning tunnistada seda ka ei saa. Veel märgib kaebaja, et tema poolt alkoholi kuritarvitamisele viidatakse vaid vangla koostatud iseloomustuses ning imekombel on prokurör ja kohus seda meelevaldselt ka aktsepteerinud. Samuti ei nõustu U. Tilga seisukohaga, nagu ta oleks kõrgohtlik avalikkusele. Tema uue kuriteo riskiprotsendid on meelevaldsed ja formaalsed, aga samuti ilmselgelt madalad, kui neid võrrelda kohtute poolt vabastatud teiste kinnipeetavate omadega. Siinkohal jääb U. Tilgale arusaamatuks seegi, et kuigi ta on läbinud kaks programmi, on tema ohuprotsent kasvanud 19% pealt 27-le. Samuti ei ole kohus arvestama tõsiasjaga, et ta on programmide läbiviijate hinnangul motiveeritud oma harjumusi muutma. 3.2 U. Tilga arvates ei arvestanud kohus ka sellega, et tal on peale vabanemist olemas lähedaste tugi, esmane materiaalne kindlustatus, ta on osalenud vangla tööhõives ja ta on saanud kolmekordseks vanaisaks. Ta ei ole oma lapselapsi veel näinud ning tema taasintegreerumine ühiskonda muutub seda raskemaks, mida kauem ta peab vanglas viibima. U. Tilga toonitab veel, et kavatseb peale vabanemist kohe tööle minna. Veel juhib ta tähelepanu asjaolule, et vabanedes
11. aastal vangistusest tingimisi enne tähtaega täitis ta üle nelja aasta registreerimiskohustust igati nõuetekohaselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega, hindab vaidlustatud lahendi seaduslikuks ja põhjendatuks. Tulenevalt edasikaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.
13. Ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga, välistab U. Tilga tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise viidetega tema varasemale karistatusele, kuritegude asjaoludele, vangladistsipliini rikkumistele, riskitegurina tema alkoholi tarvitamistele ning teabele sellest, et ta on varem ennetähtaegselt vanglast vabanenuna eiranud nii alkoholi tarvitamise keeldu kui pannud korduvalt toime uued kuriteod. Nimelt annavad eelmärgitud U. Tilga kohta käivad andmed aluse kahelda nii karistuse eesmärkide täidetuses (s.o kuritegeliku käitumise edasises välistumises) kui tema suutlikkuses läbida vabastamisega kaasnev katseaeg probleemideta. taolist seisukohta ei väära tõdemus sellest, et kinnipeetav on vangistuses töötanud, mõningaid programme läbinud, tema vabanemisjärgsed elutingimused on hinnatavad positiivsetena ning ta on varasemal kriminaalhooldusel täitnud registreerimiskohustust.
14. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nii tuleb kõigepealt öelda, et U. Tilga on teise inimese tapmises (seda eriti julmal ja piinaval viisil) süüdi tunnistatud ning tema vastupidised väited hindamisele enam ei kuulu. Kuriteo pani ta toime alkoholijoobes ja sama riskitegur oli täheldatav ka tema hilisemate süütegude juures. Lisaks selgub, et U. Tilga on varasemalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ajal, mil ta oli tingimisi enne tähtaega vabadusse lubatud. Ehk siis maakohtu seisukoht, mille kohaselt on U. Tilga kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine, on igati jälgitav ning asjakohane. Süüdimõistetu vastavad etteheited on seega põhjendamatud. Samuti ei pea kolleegium oluliseks U. Tilga väiteid selles, et vanglas läbiviidav riskihindamine on formaalne ja näitab üksnes mingit üldist tõenäosust. Nimelt on Tartu Vangla koostatud iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk riskiprotsent) vaid üks tegur, mida maakohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg 3) aspekte analüüsides arvestas ning mida vaatab nüüd ka apellatsioonikohus. Ehk siis kohtute lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel mingitki otsustavat tähendust olnud ei ole.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 2 2 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus