lg 3 p 1 määrata Erkki Niglase elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.
lg 5, § 78 p 2 määrata Erkki Niglasele katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 11.05.2017, allutades Erkki Niglas katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Erkki Niglast katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Erkki Niglast katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas tööotsijana arvele hiljemalt 30 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest. Määrata Erkki Niglas kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Erkki Niglas karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Erkki Niglasele ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Erkki Niglase elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.12.2015 otsusega tunnistati Erkki Niglas süüdi KarS § 424 ja § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 21 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 20.09.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna tal on väike laps. Selgitab, et xxxx on endine vanemate korter. Vangistuses viibib purjus peaga sõitmise eest, loodab, et edaspidi selliseid jamasid ei tule. Vabanemisel tahaks kuu aega kodus olla ja siis tööle minna. Isikul on oma firma xxxx, mis tegeleb ehitusega. On teadlik, et uuesti alkoholijoobes autorooli istudes satub vanglasse tagasi. Enda sõnul on oma tegudest aru saanud ja ei soovi neid korrata. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör isiku ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ning leiab, et katseaja jooksul, allutades ta käitumiskontrollile ja koormates teda KarS § 75 lõikes 2 toodud lisakohustustega, saaks isikul jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riske. Tegemist on isikuga, keda on reaalse vangistusega karistatud esimest korda ning tema vanglas käitumise positiivsed asjaolud – majandustöödel koristajana töötamine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning kunstiringis osalemine jm – viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Vähetähtis pole ka asjaolu, et tal tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Erkki Niglase taasühiskonnastamise huvides tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning elektroonilise valve kestuse kohta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetav kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud vangla majandustöödel, samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja kunstiringis. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ta on peale seda osalenud sotsiaalprogrammis, peale mida tal rikkumisi esinenud ei ole. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma sugulasele kuuluvas korteris, kus hakkaks elama koos elukaaslase ja nende ühise lapsega ning mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Korteri omanik ja elukaaslane on andnud oma nõusolekud isiku elama asumiseks nimetatud korterisse ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majandusliku toimetulemise soodustamiseks, kuid isiku vanemad ja elukaaslane on nõus teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kuriteod ei ole toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, seega puudub risk uute kuritegude toimepanemiseks töökoha puudumise tõttu ja võimalike materiaalsete raskuste tekkimisel. Kuigi kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuriteod on toime pandud joobes olekus, siis isik ise tunnistab alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemi ja on enda sõnul püüdnud tarvitamist vähendada. Alkoholi tarvitamisega seotud uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks tuleb isikut kohustada katseajal mitte tarvitama alkoholi. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 45%, mille puhul on tegemist keskmise riskiga, kuid mida on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda talle võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja allutades teda käitumiskontrollile, aitab see omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Erkki Niglas kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.