) § 14 lg 2 sätteid ning jagada kostja I ja kostja II ühisvara. Hageja palus seaduse analoogia kohaselt jagada kostja I ja kostja II ühisomandis olevad kinnistud registriosaga nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX ning määrata kinnistud registriosadega nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX kostja I ja kostja II kaasomandisse võrdsetes osades. Esimese astme kohtu määrus 25.04.2016 määrusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostjate vastu ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et hageja nõue on esitatud kujul perspektiivitu. Toimiku materjalidest nähtuvalt on EL ja HL kinnistute registriosaga nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX ühisomanikud.
lg 1 kohaselt võib sissenõudja nõude täitmiseks pöörata kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane.
lg 2 kohaselt võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. Vastavalt asjaõigusseaduse § 70 lg-le 4 on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit (Riigikohtu
lg-s 1 ja §-s 15 sätestatu, mis käsitleb abikaasade ühisvarale ja seltsinguvarale sissenõude pööramise erisusi. Nimetatud sätted on erinormid ega kuulu käesolevalt kohaldamisele. Riigikohus on oma 20. oktoobri 2015.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15 p-s 9 selgitanud, et PärS § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid, st kaaspärija õigused on mitmeti samased kaasomaniku õigustega. Samas ei või kaasomandi sätete kohaldamine minna vastuollu kaaspärija õiguste ja kohustuste kohta sätestatuga. PärS § 148 lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Seega oleks kaaspärijate õigusi reguleerivate sätetega vastuolus, kui pärandvara hulka kuuluvatele üksikutele esemetele saaks sissenõuet pöörata samal viisil nagu kaasomaniku mõttelisele osale. Eelpool viidatud Riigikohtu lahendis on Riigikohus andnud konkreetsed juhised sissenõude pööramiseks pärandvara ühisuse mõttelisele osale. Vastavalt Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15 p-le 14: Muuhulgas kuulub kaaspärijale õigus nõuda pärandvara jagamist, arvestades PärS §-s 155 sätestatut. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi 2 hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale (PärS § 152).
kohaselt sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
lg 1 kohaselt on nõude arestimise puhul sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Mitme sissenõudja olemasolu korral võib igaüks hageda nõude täitmist kõigi sissenõudjate jaoks. TsMS § 378 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi on hagi tagamise abinõud muuhulgas kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Kaaspärija mõttelisele osale sissenõuet pöörates on kohtutäituril võimalik
alusel arestida võlgnikust kaaspärija nõue teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks. Sellisel juhul on võlgniku suhtes kohustatud kolmandateks isikuteks teised kaaspärijad. Nõue on arestitud, kui arestimisakt on kõigile kaaspärijatele kätte toimetatud (
Pärandvara jagamise nõude arestimise puhul on sissenõudjal
Pärandvara jagamise hagi tagamiseks on hagejal õigus taotleda hagi tagamise korras keelumärke kandmist kinnistusraamatusse omandi käsutamise keelamiseks või eelmärke sissekandmist, mis tagaks ühisvara jagamise nõuet, st et kinnistusraamatu seisu vaidluse kestel ei muudetaks (ühisvara jagamise nõude kohta vt Riigikohtu üldkogu
Kuivõrd hageja taotletavat eesmärki, st ühisvara jagamist, ei ole käesolevaga võimalik saavutada, tuleb jätta hagi vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2 läbi vaatamata. Samuti selgitas kohus, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning märkis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 tuginedes, et kuivõrd kostjad ei ole hagile vastanud, nähtub kohtule, et kostjad ei ole käesolevas menetluses kulusid kandnud. Määruskaebus 10.05.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 25.04.2016 määruse. Kaebuses tugineb hageja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 4, mis sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Hageja arvates tuleb käesoleval juhul kasutada seaduse analoogiat, kuivõrd puudub säte, mis annab võimaluse täitemenetluses võlausaldajal hageda võlgniku ühisomandis olevat vara, mis on saadud pärimise teel. Analoogia alusel tuleb kasutada
Maakohus on leidnud, et pärandvara ühisusele sissenõude pööramine on piisavalt reguleeritud
§-des 111, 114 ja 118, mistõttu ei saa täitemenetluses pärandvara jagamisel kasutada analoogiat abikaasade ühisvara jagamisega. Hageja sellega ei nõustu. Hageja märgib, et 3 01.01.2008 jõustus uus pärimisseadus, mille ühe muudatusena moodustub pärandvarast pärijate ühisomand varasema kaasomandi (mõtteliste osade) asemel. Seega sisuliselt tekkis Eesti õiguskorras olukord, kus ühisvara saab tekkida nii abieluvarana kui pärandvarana.
-i asjakohane säte (§ 14) reguleerib ühisvarana endiselt üksnes abieluvara. Puudub mis tahes mõistlik põhjus selleks, miks tuleks pärandvarast tekkinud ühisomandi puhul nii kaaspärijate kui võlausaldaja õiguseid kaitsta teisiti. Hageja hinnangul ei ole maakohtu poolt välja toodud pärandavarale sissenõude pööramise juhised kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõtetega, kuivõrd põhjustavad nii vastustaja II-le kui kaebajale (võlausaldajale) tarbetuid lisakulutusi ning pikendavad oluliselt täitemenetlust. Hageja hinnangul on igati mõistlik kostjatele kuuluv pärandavara jagada vastavalt
Vastus määruskaebusele Kostjad hageja määruskaebuse osas enda seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 25.04.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et kuivõrd hageja taotletavat eesmärki, st ühisvara jagamist, ei ole käesolevaga võimalik saavutada, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kinnisasjad, milledele kohtutäitur on kostja I osas alustatud täitemenetluses seadnud käsutamise keelumärked, on pärimise teel omandatud kostjate I ja II kui õe ja venna ühisomandisse. Hageja on täitemenetluse seadustiku (
) § 14 lg-le 2 tuginedes seisukohal, et kuivõrd puudub säte, mis annab võimaluse täitemenetluses võlausaldajal hageda võlgniku ühisomandis olevat pärimise teel saadud vara, siis tuleb selleks kasutada analoogia alusel
lg-t 2 kostjate ühisomandis olevate kinnistute jagamiseks ning määramiseks kostjate kaasomandisse võrdsetes osades. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, käesolevalt ei kuulu kohaldamisele
lg 2 kui erinorm, mis käsitleb abikaasade ühisvarale sissenõude pööramise erisusi. Seejärel on kohus viidanud Riigikohtu praktikale, milles Riigikohus on andnud juhised sissenõude pööramiseks pärandvara ühisuse mõttelisele osale, ja vastavale praktikale tuginedes järeldanud, et hageja ei saa nõuda ühisvara jagamist vastavalt
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus vaidlustatud määruse tegemisel ja hageja esitatud asjaolude kogumile hinnangut andes piisaval määral täitnud põhjendamis- ega selgitamiskohustust, mistõttu on ennatlik maakohtu järeldus, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus on vaidlustatud määruses osundanud kaaspärija mõttelisele osale sissenõude pööramist puudutavale kohtupraktikale, milles on muu hulgas
ja 118 lg-le 1 tuginedes selgitatud, et kaaspärija mõttelisele osale sissenõuet pöörates on kohtutäituril võimalik
alusel arestida võlgnikust kaaspärija nõue teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks ja et pärandvara jagamise nõude arestimise puhul on sissenõudjal
Seega tuleneb maakohtu määruses viidatud kohtupraktikast, et hageja sissenõudjana saab esitada kohtutäiturile
alusel nõude arestida võlgnikust kaaspärija ehk kostja I nõude teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks. Pärandavara jagamise nõude arestimise puhul on hagejal sissenõudjana õigus
Pärast pärandvara jagamist on võimalik sissenõue pöörata juba pärandvara jagamisel kostjale I kui 4 võlgnikule määratud esemetele, sh kostja I kui kinnisasjade kaasomaniku mõttelisele osale, kui pärandvara jagamisel jääb mõni kinnisasi kaasomandisse. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on kohus vaatamata kaaspärija mõttelisele osale sissenõude pööramist puudutavale kohtupraktikale järeldanud, et hagejal sissenõudjana ei ole käesoleval juhul võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki. Maakohtu põhjendused ei ole jälgitavad ega seostatud lahendis viidatud Riigikohtu seisukohtadega. Vaidlustatud määruse põhjenduste pinnalt jääb arusaam, et kohus on järeldusele, et hageja ei saa nõuda ühisvara jagamist vastavalt
lg-le 2, jõudnud üksnes seeläbi, et vastav säte käsitleb abikaasade ühisvarale sissenõude pööramist, millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sisuliselt ongi hageja esitatud hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt soovinud kostjate ühisomandisse kuuluva pärandvara jagamist, ja seda analoogia alusel
Põhjendusi, miks ei peaks sissenõudjal analoogia alusel
lg-ga 2 ja tuginedes
§-le 118 olema võimalik nõuda pärandvara jagamist sundtäitmise eesmärgil, määrusest ei tulene. Seejuures nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga ja leiab, et seadusandja sooviks, jättes täitemenetluses reguleerimata võlausaldaja võimaluse hageda võlgniku ühisomandis olevat pärimise teel saadud vara, ei saa pidada võlausaldaja kaitseta jätmist sellistes olukordades. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitamiskohustust täites hagejale selgitanud tema võimalust esitada kohtutäiturile
alusel nõue arestida võlgnikust kaaspärija ehk kostja I nõue teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks ning pärandavara jagamise nõude arestimise puhul õigust
Sedasama seisukohta, millega maakohus põhjendas hagi läbivaatamata jätmist, tulnuks selgitada ka hagejale. Ka ei ole maakohus toimiku materjalidest nähtuvalt selgitanud välja, kas hageja on juba täitemenetluses vastava nõude esitanud. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud rikkumiste tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulude jaotuse otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele maakohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.