lg 5, 78 p 2 määrata Indre Krollile katseaeg kuni 12.12.2017 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Indre Krolli katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Indre Krolli katseajal järgima
lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Indre Kroll kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Indre Kroll karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11, 44308 Rakvere) kasuks 48 (nelikümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 8 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu Indre Krolli kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Indre Krollilt menetluskuluna kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Indre Krollil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700019412 ning selgitus: „Indre Kroll, 1-15-1787, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Indre Krolli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Indre Kroll kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 17.03.2016 kohtuotsusega nr 1-15-1787 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1,3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
lg 2 p 1,4) järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,
lg 1 – 22 lg 3 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
lg 2 p 1 – 22 lg 3) järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust ja
lg 2 p 4,7 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega 3 ning Indre Krolli liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti Indre Krolli lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima, s.o Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 15.04.2015 määrusega vähendatud karistuse 2 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust suurendamise teel, 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.02.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik kelmuse ja joobes juhtimise eest. Kelmus on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on teda karistatud joobes juhtimise, varguse, suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealisega ning alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Kuritegude laad on sarnane varasema käitumisega – varavastased kuriteod ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuritegude kavandamise või ettevalmistamise muster kordub. Kuritegude soodusteguriks on alkohol ja teiste isikute mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Varasemalt on ta töötanud majandustöödel koristajana ning alates 13.10.2015 kuni praeguseni osaleb majandustöödel kaupluse abitöölisena. Maikuus on kinnipeetavaga toimunud vestlused teemadel riskikäitumise tagajärjed ja mõjud, mõttetu riski võtmise vältimine ning analüüsivad vestlused tegevuste tagajärgedest, kuritegelikust käitumisest ja ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust üüritud korteris aadressil xxxx koos oma onu G K (kriminaalse taustaga), tema abikaasa ja nende lastega. Viimane kuritegu on toime pandud koos onuga. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 1toalise üürikorteriga, kus elab isiku vanaema A K. Kinnipeetaval on keskeriharidus autotehniku erialal, mille ta omandas xxxx. Edasi õppima minna pole isikul soovi, kuna ta tahab töötada. Isiku sõnul töötas ta mitteametlikult ehitustöödel xxxx. Ametlikult pole kinnipeetav töötanud. Töökogemus ei ole pikaajaline, kuna isik on noor. Sissetulekuks enne vangistust oli töötasu, samuti toetasid rahaliselt ema ja vend. Isikut on mitu korda karistatud varavastaste kuritegude eest, ka väärteokorras pisivarguste eest. Viru Vanglas töötab kinnipeetav majandustöödel kaupluse abitöölisena. Vabanemise korral soovib isik tööle asuda xxxx OÜ-s. Krediidiinfo andmetel on antud ettevõttel maksuvõlg. K-Raha andmetel on seisuga 22.06.2016 isikul tasumata võlgnevusi 3204,04 euro ulatuses. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema M K, vend R K ja vanaema A K. Suhted lähedastega on head ja üksteist toetavad. Isa T K on suhtlemine vähene. Kinnipeetava vend elab ja töötab xxxx. Isikul on vabaduses tuttavaid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetava mõtlematu käitumine mõjutab nii tema enda kui kaaslaste turvalisust (korduvad liiklussüüteod). Viimase kuriteo pani isik toime koos G K, keda on korduvalt kelmuste eest karistatud ja isiku sõnul pani ta kuriteo toime selleks, et abistada G K. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eelmine kuritegu oli samuti toime pandud alkoholijoobes. Sõltlaseks isik end ei pea, kuid kinnitab, et tarvitas alkoholi tihti. Sõltuvust pole diagnoositud. Kinnipeetav väidab, et ta palju ei joo ja mitte kanget alkoholi. Kinnipeetav ei ole rahul oma käitumisega enne vangistust, kuid ei näita mingit muutumise soovi. Ta suhtleb inimestega, kellel on kriminaalne taust. Isik on impulsiivse loomuga, tegutseb tagajärgedega arvestamata või rikub seadust hetketuju ajel. Probleemide lahendamisel takistuse ilmnedes kaldub valitud tegevuskavast kergesti kõrvale. Isik otsib pigem kiireid tulemusi ja kasu, mitte pikaajalisi 4 lahendusi ning võib tegutseda mõtlematult. Tulevikuplaanid on seotud töötamisega, perekonna loomisega. Isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav on ühiskonnareeglite osas „pime“, kui see puudutab tema enda õigusrikkumist. Ta ei mõelnud, et selline käitumine ei ole ühiskonna poolt aktsepteeritav. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust ja on valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammides. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 68%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus leiab, et Indre Kroll tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt, siis teeb vangla ettepaneku määrata Indre Krollile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 12.12.2017 ning kohustada teda täitma
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Indre Kroll elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, kus elab isiku vanaema A K hetkel üksinda. Vanaema sõnul on tal korteri omanikuga sõlmitud tähtajatu üürileping. Vanaema tagab isikule oma võimaluste piires võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral toetuse. Vanaema on pensionär. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on Indre Krollil võimalus asuda tööle xxxx OÜ-sse. Töödejuhataja sõnul on tegemist metsatöödega (võsalõikus, hooldustööd jne), tööobjektid asuvad xxxx- ja xxxx. Juhul, kui vabanedes isikul puudub töökoht, tuleks Indre Krollil end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Käitumist vabaduses mõjutas alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja mõjutatavus teiste isikute poolt. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, sest isik jätkas katseajal olles uute kuritegude sooritamist. Kui kohus leiab, et Indre Kroll tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Indre Krollile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 12.12.2017, kohustades teda täitma
Indre Kroll kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheb vanaema juurde elama. Esialgu on ta seal, aga kui tööle läheb, saab endale elamispinna üürida. Ta arvab, et suudab vabaduses alkoholi tarbimisest loobuda. Ta on aru saanud, et kõik mis ta tegi, oli alkoholi tarvitamise tagajärg. Onu G K on talle lähedane inimene. Tal oleks võimalik täielikult vältida onuga suhtlemist, sest ta oli onu poolt mõjutatav. Onu kasutas teda mingil määral ära. Ta tuleb käitumiskontrolli ajal toime kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmisega. Tal on eesmärk minna kõigepealt tööle, siis otsida endale elamine ja teha juhiload ära. Ta on varem metsatöid teinud. xxxx teeb ta esialgu metsaraiet, liinide alust lõikamist. See on käsitsi töö. Plaanis on ise oma eluga hakkama saada ja mitte kelleltki abi paluda. Ta usub, et saab hakkama, kui ei suhtle nendega, kes teda mõjutasid. Elu on näidanud, et tänu neile istub ta vanglas. Sotsiaalprogrammist on mingil määral abi olnud. Ta sai vestelda psühholoogiga, kes soovitas, millest hoiduda, et mitte uuesti kuritegelikku ellu sattuda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Indre Krolli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.06.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla I. Krolli ennetähtaegset vangistusest vabastamist. I. Krolli isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on neljal korral karistatud. Vanglas kannab karistust esimest korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud mh seoses Pärnu Maakohtu 11.09.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse 5 üldkasuliku tööga asendamisega. Tema suhtes kohaldatud õigusjärelmid ei ole mingit positiivset eripreventiivset toimet omanud. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelmainitud kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi talle anti selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel ja /või üldkasuliku töö tegemise tähtajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isik on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuna I. Kroll kannab liitkaristust mh
järgi ettenähtud liikluskuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 5 aasta jooksul on 23-40%, mis ei ole madal risk. Seega on I. Krolli puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. I. Krollil distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. I. Krolli edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Indre Krolli tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et Indre Krolli käitumine on paranenud. Ta töötab. Riigikohtu seisukoht on, et kõige olulisem on isiku käitumine vanglas. Indre Kroll on varem kuritegusid toime pannud ja teda on ka karistatud. Kui mitu korda heidetakse isikule ette tema varasemaid kuritegusid. Indre Kroll on läbinud ühe sotsiaalprogrammi, nimelt Eluviisitreeningu ja soovib veel ühte programmi läbida. Vanglas on ta töötanud abitöölisena kaupluses, sinna vist igaüht ei võeta. xxxx peaks metsatöid ikka olema. Lisaks metsatöödele on isik töötanud ka ehitusel. Ta on õppinud autotehnikuks. Tööle saamisega ei ole tal raskusi. Võlgnevusi on võimalik tal kiiresti tasuda. Suhtlemisega olid tal probleemid, ta oli mõjutatav. Indre Kroll ei lase teistel isikutel ennast mõjutada. Tal on oma elu elamise ja perekonna loomise soov. Uue kuriteo toimepanemise risk ei 6 ole teab mis suur, see on keskmine. Alkoholi tarvitada isik ei või. Kui ta seda teeb, siis ootab teda vangla. Kõige tähtsam on isiku käitumine vanglas, tema positiivne iseloomustus. Indre Kroll suudab vabanedes täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaitsja palub vabastada kaitsealune vangistusest enne tähtaega.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Indre Krolli võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu eelduslikult on selle mõju potentsiaalselt tugev. Indre Krollil puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning toimunud on vestlused psühholoogiga. Lisaks on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal kaupluse abitöölisena. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning toetavad lähedased, vanaema on valmis teda vabanemisjärgselt võimaluste piires ka materiaalselt toetama. Indre Krollile on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s. Seega on tagatud tema majanduslik toimetulek vabanemisel. Lisaks on isikul omandatud autotehniku eriala. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 68%, seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40%. Tegemist on arvestatavate riskidega. Kuigi Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, tuleks kohtu hinnangul Indre Krollile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada katseajaks, s.o kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli kohaldamisega ning Indre Krollile
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 12.12.2017. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.